Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(10)

2-15-103262 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga XXX omanik. Elamus Kreenholmi 37 on korteriomanikud moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, kes väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. Seisuga 23. jaanuar 2015 moodustas kostja majandamiskulude võlgnevus KÜ ees 296,48 eurot, lisaks on KÜ arvestanud jooksvalt viiviseid. Kostja on oma kohustusi KÜ ees täitnud osaliselt, KÜ esitatud arved on jäänud suures ulatuses tasumata. KÜ loovutas 27. jaanuaril 2015 võlgnevuse kostja vastu hagejale, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid, kahju hüvitamist jm. Üleandmise hetkel, s.o 27. jaanuaril 2015 moodustas kostja võlgnevus 306,88 eurot. Kostjale edastati 27. jaanuaril 2015 võlateatis. Kostja sellele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 296,48 eurot. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates 01. veebruarist 2015 s.o päevast, mil muutus sissnõutavaks KÜ arve detsembri 2014 eest ning millise seisuga loovutati nõue ka hagejale. Viivise arvestuse algus 01. veebruar 2015; viivise arvestuse lõpp 15. juuni 2015; põhiosa võlgnevus 296,48 eurot; viivitatud päevade arv 135 päeva; viivise määr 0,07% päevas; hagiavalduse esitamise kuupäeva 15. juuni 2015 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 28,02 eurot. Hageja on seisukohal, et viivistenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 296,48 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 16. juunist 2015 määras 0,07% päevas.

2(10)

2-15-103262 Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 296,48 eurot, seisuga 15. juuni 2015 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 28,02 eurot (põhinõudelt 296,48 EUR) ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 16. juunist 2015 põhinõudelt 296,48 eurot kuni selle kohase tasumiseni määras 0,07% päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot ja õigusabi kulud ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,05% aastas). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendid teenustasu arveldustest ja kostjale esitatud arvetest ei tõenda kostja võlgnevuse olemasolu. Ei ole tegemist alusdokumentatsiooniga. Kostja hinnangul on hagi segane. Hagist jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb hageja esitatud arvete kalkulatsioonid iga positsiooni kohta ning iga positsiooni õiguslik alus. Kostja arvates on hageja arvetes täielik segadus. Aprillikuu 2013 arves on märgitud tehniline vesi 1,55 eurot, parandamine/вывоз мусора 30% (prügivedu 30%) – 0,40 eurot. Kuidas kujuneb tasu tehnilise vee eest? Miks prügiveo eest võetakse 30% ? Augustis 2013 on määratud osamaksu tasu 1,30 eurot ja tasu vee tsirkuleerimise eest 3,27 eurot. Teatud kuude kohta seda tasu ei küsita. Ei ole selge, kuidas kujuneb hooldustasu ja remondifondi tasu. Kostja esitab kohtule tõendi, milles hageja tunnistas, et arvetes oli ebaõigesti arvutatud viivise summa, mille tagajärjel oli tehtud ümberarvestus. Seega kostja avaldab kahtlust hagi põhjendatuse osas. Kostja leiab, et ta on hagejale liigselt tasunud. Hageja esitas kostjale alusetuid arveid, mida kostja on osaliselt tasunud, osaliselt ei ole kostja hageja arvetega nõus, mistõttu ei ole ka neid maksnud. Kostja ei nõustu hageja viivise kalkulatsiooniga, kuna põhivõlgnevuse summa ei ole põhjendatud. Samas esineb segadus viivise arvestustes. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas KÜ Kreenholmi 37 põhikirja punktide 4.2.5-4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud: - tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja kehtestatud suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva krundi korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televisioon, televiisoriantennide ja –süsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.), maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas, kui üldkoosoleku otsuses ei ole sätestatud teisiti; - tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja kehtestatud suuruses maksed teenuste eest, mida tarbitakse maja üldiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.), teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks külma- ja kuumavee varustuse ja kanalisatsiooni osas vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv, kütmise soojusenergia osas korteri köetava pindala suurus, gaasivarustuse osas vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv või korteri üldpindala suurus, soojusenergia kulud kuuma veega korteri varustamise tsirkuleerimise juures (vannitoatoru, torude lahutuskoht) arvestatakse suve perioodi 3(10)

2-15-103262 keskmistele tähendustele vastavalt (MW/h) ja jagatakse igakuiselt terve aasta jooksul üldkoosoleku otsuse alusel; - tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast vahe veega varustamise teenuse tarnija mõõtmisseadme (veemõõtur) näitude ja korteriomanike veekasutamise mõõtmisseadme (veemõõtur) arvestuse vahel üldkoosoleku otsuse alusel; - tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku või juhatuse sätestatud korrale ja suuruses. KÜ Põhikirja punktiga 4.2.9 on täiendavalt reguleeritud veel ka viiviste arvestus ning kõigi eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel kohustub ühistu liige tasuma viivist määraga 0,07% päevas. Tasude suurused on reguleeritud KÜ üldkoosoleku otsustega ning korteriomanikele, kes ei ela oma korteris üle ühe kuu, arvestatakse prügiveo tasu suuruses 30% arvestatavast summast ühe inimese kohta ning vee (soe ja külm) ja gaasi puhul automaatselt 5 m3/kuus iga korteris elava inimese kohta. Antud arvestuse alused kehtivad alates 2008. aastast. Arvestades uue aasta majanduskava, otsustati 04. mai 2015 toimunud koosolekul koguda suvekuudel sihttasu 16,00 eurot korteri kohta nelja kuu jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt korteriomandi majandamiskulude põhivõlgnevus perioodi eest 01. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 kokku 296,48 eurot, seisuga 15. juuni 2015 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 28,02 eurot (põhinõudelt 296,48 eurot) ning edaspidi viivised alates 16. juunist 2015 põhinõudelt 296,48 eurot kuni selle kohase tasumiseni määras 0,07% päevas. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et kostja on korteriomandi, asukohaga XXX omanik. Elamus Kreenholmi 37 on korteriomanikud moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. KÜ loovutas 27. jaanuaril 2015 võlgnevuse kostja vastu hagejale, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid, kahju hüvitamist jm. Hageja on KÜ asemele astunud uus võlausaldaja. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus leiab, et hageja väited majandamiskulude võlgnevuse osas on tõendatud osaliselt. Kohus võtab majandamiskulude arvestuse kontrollimisel aluseks tõendi teenustasu arveldustest ajavahemikul 01/2013 kuni 01/2015 (t.l.-24, I kd). 4(10)

2-15-103262 Tõendis märgitud algsaldo seisuga 01/2013 summas 9,51 ei ole tõendatud. Majandamiskulude 01/2013 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-16, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 31,29 eurot ning prügivedu 0,38 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta vastavalt 2013. aasta majanduskavale (t.l.-52, II kd), kokku 14,43 eurot. Seega on 01/2013 majanduskulu tõendatud summas 46,10 eurot. Majandamiskulude arve 02/2013 (t.l.-40, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-49, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 23,57 eurot ning prügivedu 0,50 eurot, kokku tõendatud 02/2013 majandamiskulusid 38,50 eurot. Majandamiskulude arve 03/2013 (t.l.-34, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-33, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 28,50 eurot ning prügivedu 0,38 eurot, kokku tõendatud 03/2013 majandamiskulusid 43,31 eurot. Majandamiskulude arve 04/2013 (t.l.-25, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-5, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 17,50 eurot ning prügivedu 0,40 eurot. Tõendamata on summa 1,55 – tehnitseskaja vesi, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 04/2013 majandamiskulusid 32,33 eurot. Majandamiskulude 05/2013 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-29, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsioon 9,92 eurot ning prügivedu 0,48 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta, kokku 14,43 eurot. Seega on 05/2013 majanduskulu tõendatud summas 24,83 eurot. Majandamiskulude arve 06/2013 (t.l.-31, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-25, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 3,10 eurot ning prügivedu 0,53 eurot. Tõendamata on summa 1,55 – tehnitseskaja vesi ning remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 06/2013 majandamiskulusid 18,06 eurot. Hageja on esitanud juhatuse liikme tõendi remondifondi maksete kohta (t.l.-158), kui nimetatud tõend on antud 2015. aasta kohta ja seega ei ole asjassepuutuv, kuna vaidlus käib perioodi 2013. kuni 2014. aastate osas. Samal põhjusel ei ole asjassepuutuv ka hageja tõend üldkoosoleku kohta, mis toimus 04. mail 2015 (t.l.-159, I kd). Majandamiskulude arve 07/2013 (t.l.-30, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-21, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 1,01 eurot ning prügivedu 0,48 eurot. Tõendamata on summa 1,30 – osamaks ning remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 07/2013 majandamiskulusid 15,92 eurot. Majandamiskulude arve 08/2013 (t.l.-27, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-9, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, 5(10)

2-15-103262 arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 3,27 eurot ning prügivedu 0,54 eurot. Tõendamata on summa 1,30 – osamaks ning remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 08/2013 majandamiskulusid 18,24 eurot. Majandamiskulude arve 09/2013 (t.l.-38, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-45, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 1,32 eurot ning prügivedu 0,47 eurot. Tõendamata on summa 1,30 – osamaks ning remondifond 8 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 09/2013 majandamiskulusid 16,22 eurot. Majandamiskulude arve 10/2013 (t.l.-36, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-41, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 16,31 eurot ning prügivedu 0,51 eurot. Tõendamata on summa 1,30 – osamaks, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 10/2013 majandamiskulusid 31,25 eurot. Majandamiskulude 11/2013 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-37, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 18,24 eurot ning prügivedu 0,61 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta, kokku 14,43 eurot. Seega on 11/2013 majanduskulu tõendatud summas 33,28 eurot. Majandamiskulude 12/2013 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-13, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 24,13 eurot ning prügivedu 0,50 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta, kokku 14,43 eurot. Seega on 12/2013 majanduskulu tõendatud summas 39,06 eurot. Majandamiskulude 01/2014 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-19, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 30,18 eurot ning prügivedu 0,44 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta, kokku 14,43 eurot. Seega on 01/2014 majanduskulu tõendatud summas 45,05 eurot. Majandamiskulude arve 02/2014 (t.l.-41, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-51, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 22,94 eurot ning prügivedu 0,39 eurot. Kokku on tõendatud 02/2014 majandamiskulusid 37,76 eurot. Majandamiskulude 03/2014 arvet kohtule esitatud ei ole, on esitatud küttekulude ja prügiveo arvestus (t.l.-35, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 21,87 eurot ning prügivedu 0,55 eurot. Hooldustasu saab tuletada korteri pindalast 28,3 m2 ja hooldustasu määrast 0,51 eurot/m2 kohta, kokku 14,43 eurot. Seega on 03/2014 majanduskulu tõendatud summas 36,85 eurot. Majandamiskulude arve 04/2014 (t.l.-26, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-7, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 16,51 eurot ning prügivedu 0,64 eurot. Kokku on tõendatud 04/2014 majandamiskulusid 31,58 eurot.

6(10)

2-15-103262 Majandamiskulude arve 05/2014 (t.l.-33, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-31, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 7,59 eurot, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 0,75 eurot ning prügivedu 0,5 eurot. Tõendamata on summa remondifond 8 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 05/2014 majandamiskulusid 23,27 eurot. Majandamiskulude arve 06/2014 (t.l.-32, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-27, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 4,28 eurot ning prügivedu 0,91 eurot. Tõendamata on remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 06/2014 majandamiskulusid 19,62 eurot. Majandamiskulude arve 07/2014 (t.l.-42, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-23, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 3,30 eurot ning prügivedu 0,54 eurot. Tõendamata on remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 07/2014 majandamiskulusid 18,27 eurot. Majandamiskulude arve 08/2014 (t.l.-28, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-11, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas puudus, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 4,06 eurot ning prügivedu 0,08 eurot. Tõendamata on remondifond 16 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 08/2014 majandamiskulusid 18,57 eurot. Majandamiskulude arve 09/2014 (t.l.-39, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-47, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 2,03 eurot, arvestatud on vee tsirkulatsiooni eest 4,05 eurot ning prügivedu 0,08 eurot. Tõendamata on remondifond 8 eurot, mille kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kokku on tõendatud 09/2014 majandamiskulusid 20,59 eurot. Majandamiskulude arve 10/2014 (t.l.-37, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-47, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 22,28 eurot ning prügivedu 0,21 eurot. Kokku on tõendatud 10/2014 majandamiskulusid 36,92 eurot. Majandamiskulude arve 11/2014 (t.l.-35, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-39, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 27,81 eurot ning prügivedu 0,06 eurot. Kokku on tõendatud 11/2014 majandamiskulusid 42,30 eurot. Majandamiskulude arve 12/2014 (t.l.-29, I kd) on tõendatud hoolduskulude osa summas 14,43 eurot, mis vastab ruutmeetri hinnale, samuti küttekulu ja prügiveo arvestuse osas vastavalt küttekulu arvestusele (t.l.-15, II kd), millest nähtub, et küttekulu kostja korteri osas maksis 32,77 eurot ning prügivedu 0,06 eurot. Kokku on tõendatud 12/2014 majandamiskulusid 47,26 eurot. Kohus märgib, et hageja esitatud arvetel toodud viivise arvestus ega ka eelmiste kuude võlgnevuse jääk ei vasta hageja tõendile võlgnevuse suuruse kohta (t.l.-24, I kd). Lisaks on kostja esitanud ka 7(10)

2-15-103262 E-kirja koopia (t.l.-125, I kd), millest selgub, et KÜ on teinud kostjale võlgnevuse osas ümberarvestuse, kuna raamatupidaja oli teinud arvestuses vea. Kohus arvestab tõendatud majandamiskulude alusel võlgnevuse jäägi ja viivise suuruse. Viiviste arvutamisel lähtub kohus KÜ põhikirja p-st 4.7, mille kohaselt kustutatakse makstud summadest esmalt viivisevõlg ja seejärel põhivõlgnevus. Vaidlust kostja poolt KÜ-le makstud summade üle ei ole. Arve kuu 01/2013 02/2013 03/2013 04/2013 05/2013 06/2013 07/2013 08/2013 09/2013 10/2013 11/2013 12/2013 Kokku

Arve kuu 01/2014 02/2014 03/2014 04/2014 05/2014 06/2014 07/2014 08/2014 09/2014 10/2014 11/2014 12/2014 Kokku Arve kuu 01/2015 Kokku

Arvestatud 46,10 38,50 43,31 32,33 24,83 18,06 15,92 18,24 16,22 31,25 33,28 39,06

Arvestatud 45,05 37,76 36,85 31,58 23,27 19,62 18,27 18,57 20,59 36,92 42,30 47,26

Arvestatud

Viivis kuu eest

1.00 1,66 2,77 3,36 4,02 3,31 2,75 2,15 1,44 1,14

Viivis kuu eest 1,80 2,71 3,69 4,07 5,31 5,80 6,50 6,70 7,32 7,72 7,90 8,68

Viivis kuu eest

Maksmise kuupäev

Makstud summa

Viivise kustutamine

Võlgnevuse kustutamine

05.06.2013 05.07.2013 05.08.2013 05.09.2013 07.10.2013

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

4,43 3,36 4,02 3,31 2,75

45,57 46,64 45,98 46,69 47,25

Maksmise kuupäev

Makstud summa

Viivise kustutamine

Võlgnevuse kustutamine

Võlgnevuse saldo

Viivise saldo

46,10 84,60 127,91 160,24 185,07 157,56 126,84 99,10 68,63 52,63 85,91 124,97 124,97

1,00 2,66 4,43 3,36 4,02 3,31 2,75 2,15 3,59 4,73 4,73

Võlgnevuse saldo

Viivise saldo

170,02 207,78 244,63 276,21 299,48 319,10 337,37 355,94 376,53 413,45 455,75 443,26 443,26

6,53 9,24 12,93 17,00 22,31 28,11 43,61 41,31 48,63 56,35 64,25 8,68 8,68

08.12.2014

124,00

64,25

59,75

Maksmise kuupäev

Makstud summa

Viivise kustutamine

Võlgnevuse kustutamine

Võlgnevuse saldo

Viivise saldo

02.01.2015 21.01.2015

124,00 200,00

8,68

115,32 200,00

327,94 127,94 127,94

Kohus tuvastas, et kostja võlgnevus nõude loovutamise seisuga 23. jaanuar 2015 moodustas majandamiskulude võlgnevus 127,94 eurot, viivise võlgnevus puudus. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt KOS § 13 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel KÜ majandamiskulude võlgnevuse tasumist perioodi 01. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 eest summas 127,94 eurot.

8(10)

2-15-103262 Hageja palub välja mõista kostjalt viivis tagastamata põhivõla summalt alates 16. juunist 2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,07% päevas. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et hageja on viivise arvestamisel lähtunud ebaõigest põhinõude summast. Kohus arvutab uuesti viivise alates hageja märgitud viivise arvutamise tähtaja algusest 01. veebruarist 2015 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 30. oktoobrini 2016. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab perioodi eest 01. veebruar 2015 kuni 30. oktoober 2016 (kaasa arvatud) kokku 57,05 eurot (määras 0,07% päevas viivitatud summalt 127,94 eurot). Kohus rahuldab KOS § 13 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 108 lg 1 alusel hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi, asukohaga Kreenholmi 37-28 Narva majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest alates 01. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 summas 127,94 eurot ning perioodil 01. veebruarist 2015 kuni 30. oktoobrini 2016 (kaasa arvatud) ehk kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 57,05 eurot, kokku 184,99 eurot, ja viivise tagastamata põhivõla summalt 127,94 eurot alates kohtuotsuse tegemisest

9(10)

2-15-103262 Kohus rahuldas hagi osaliselt ja seega jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viru Maakohtu 15. detsembri 2015 kohtumäärusega määrati kostjale esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 01. novembri 2016 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulutuste hüvitise, kokku 288 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, vabastab kohus kostja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.