lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1260/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1260/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1260

Haldusasi

I.O.e kaebus Tallinna Vangla ametniku suhtes lähenemiskeelu kehtestamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada I.O.e kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.I.O. esitad 13.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse/taotluse, milles soovib, et kohus kehtestaks lähenemiskeelu Tallinna Vangla ametnikule M. Õ.le. Kaebaja leiab, et ametnik ahistas teda läbiotsimisel ja hiljem tegi tühjast kohast kaks ettekannet, mille alusel määrati kaebajale distsiplinaarkorras kartserikaristus. Kuigi olukord oli sõna-sõna vastu, ei usutud kaebajat. Selliste olukordade edasiseks vältimiseks taotleb kaebaja M. Õ.le lähenemiskeelu kehtestamist.
2.Kohus pöördus teabenõudega Tallinna Vangla poole, et selgitada välja, milliseid kokkupuuteid on kaebajal varem M. Õ.ga olnud ning kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tutvunud Tallinna Vangla dokumentidega, leiab kohus, et lähenemiskeelu osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja selline nõue on ka ise perspektiivitu. Kaebaja nõuet ei ole võimalik tõlgendada ega teha kaebajale ka ettepanekut kaebuse muutmiseks sellisena, et kaebusega oleks võimalik saavutada kaebaja eesmärki.
3.Lähenemiskeeld on iseloomult tsiviilõiguslik kaitsevahend, mida võib nõuda kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul (VÕS § 1055 lg 1 teine lause). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Avalik õigus lähenemiskeelu rakendamist ette ei näe. Kui vangla teeb ametniku kaudu mõne toimingu, on isikul võimalik taotleda toimingu lõpetamist või toimingust hoidumist (riigivastutuse seaduse §-d 4-5). Samuti on isikul võimalik taotleda toimingu sooritamist, milleks tuleb esmalt pöörduda haldusorgani poole. VangS § 11 lg 5 sätestab aga, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vastustaja on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla esitatud materjalidest ei nähtu vanglale lähenemiskeeluga seonduva taotluse ega vaide esitamist. Sellise taotlusena ei ole 1(3)

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

käsitletav kaebaja 22.03.2017 märgukiri/taotlus, kus soovib enda üleviimist Patarei vanglasse (vangla vastuse lisa nr 14) ning milles kaebaja ütleb, et M. Õ. on tema psühhoterrori ohver. Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetaval ei ole õigust valida, kes on temaga kinnipidamisasutuses suhtlevad ametnikud. Ametnikud teevad kinnipeetavatega suheldes üksnes oma tööd, sh vajadusel viies läbi ka kinnipeetavate õigusi riivavaid toiminguid – läbiotsimised, jälgimised, ohjeldusmeetmete kasutamine, distsiplinaarrikkumisetele reageerimine jne. Nimetatud toimingud on olulised avaliku huvi – vangla julgeoleku tagamiseks. Nende toimingute tegemiseks on antud vanglale seadusega ka volitused. Eeltoodust tulenevalt on lähenemiskeelu seadmise taotlus perspektiivitu. Kohus möönab, et ei ole välistatud olukordade tekkimine, kus ametnikul tekib kinnipeetava suhtes arutelu välistav eelarvamus, millele järgneb kinnipeetava n.ö kiusamine. Kuid ka sellisel juhul peab kinnipeetav läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.

4.Tallinna Vangla vastuse kohaselt oli M. Õ. kaebaja inspektor-kontaktisikuks kuni 28.02.2017, alates 01.03.2017 on kaebaja inspektor-kontaktisikuks J. S. Seega ei ole eesmärgipärane tõlgendada kaebaja taotlust inspektor-kontaktisiku vahetamise taotlusena, sest kaebajal on juba teine inspektorkontaktisik. Kohus märgib, et sellise taotluse osas tuleks esmalt läbida haldus- ja vaidemenetlus vanglas ning reeglina puudub kinnipeetaval valikuõigus, kes tema inspektor-kontaktisikuks on.
5.Kaebuse kohaselt on taotlus ajendatud M. Õ. poolt algatatud distsiplinaarmenetlustest. Tallinna Vangla vastuse kohaselt on M. Õ. karistanud kaebajat distsiplinaarkorras ajavahemikul 23.01.02.03.2017 kokku 4 korral ning koostanud rikkumise kohta ettekande ajavahemikul 20.0202.06.2017 kokku 3 korral. Kaebaja on vaidemenetluses vaidlustanud kaks käskkirja ning vaided on jäetud märtsikuus rahuldamata (vangla vastuse lisad 9 ja 11). Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole kaebaja pärast vaideotsuste tegemist kohtusse pöördunud. Kuna vaideotsustes on märgitud vaidlustamisviide, tuleb eeldada, et kaebetähtaeg on ületatud ning kohus ei tee kaebajale ettepanekut nimetatud käskkirjade kohtus vaidlustamiseks.
6.Kuna kaebuses on mainitud läbiotsimist ja kahe ettekande tegemist, on võimalik, et kaebaja peab silmas M. Õ. poolt 02.05.2017 toimetatud läbiotsimist, mille tulemusel tegi M. Õ. kaebaja suhtes ettekanded tubakatoodete enda juures hoidmise ning ebaviisakate ja ebatsensuursete sõnade kasutamise keelu rikkumise tõttu (vangla vastuse lisad 5 ja 6). Rikkumiste tõttu karistati kaebajat 02.06.2017 käskkirjadega nr 5-2/17/488 ja 5-2/17/487 kartserisse paigutamisega vastavalt viieks ja kuueks ööpäevaks. Kui kaebaja soovib vaidlustada nimetatud käskkirju, tuleb tal esmalt esitada vanglale vaie ning läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks nende käskkirjade osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Samuti on kaebajal veel võimalik tähtaegselt vaie esitada. Kaebaja on 02.05.2017 läbiotsimisega seoses esitanud ka vanglale kaebuse äravõetud sigarettide tagastamiseks ning ettekande tühistamiseks (vangla vastuse lisa nr 12). Vangla on kaebusele vastanud 09.06.2017 (vangla vastuse lisa nr 13). Kohus märgib, et sigarettide tagastamise vaidlustamiseks peab ta esmalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse ehk esitama vanglale vaide.
7.Lisaks vanglale esitatud ettekande tühistamise taotlusele on kaebaja kaebuses kohtule märkinud, et tema eesmärgiks on selliste olukordade edasine vältimine ehk preventiivne huvi. Kuna ettekanne ei ole haldusakt, ei ole võimalik taotleda selle tühistamist. Ettekanne on menetlustoiming, mida on reeglina võimalik vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Eraldi on võimalik menetlustoimingut vaidlustada vaid siis, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja 2(3)

õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Käesoleval ajal on kaebaja suhtes 02.05.2017 tehtud ettekannete osas antud ka lõplik haldusakt, s.o distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Käskkirja vaidlustades on kaebajal võimalik esitada ka oma seisukohad ettekande suhtes. Seadus ei luba menetlustoimingu suhtes preventiivse huvi, s.o tulevikus ettekannete tegemise vältimiseks õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada. Ettekanne ise ei riku kaebaja õiguseid, vaid kaebaja õigusi riivavad tagajärjed saabuvad alles võimaliku lõpliku haldusaktiga, so kui kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse määramine ei ole ka ettekande vältimatu tagajärg, vaid ettekanne saab olla üksnes ajendiks, et ettekandes toodut hakatakse uurima. Riigikohus on lisaks leidnud, et kui kinnipeetaval on sagedast kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes, ei ole toodud preventiivne huvi piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks (09.02.2017 määrus nr 3-3-1-7516). Seega on ka käesolevas asjas kaebajal võimalik ettekannete tegemist ja distsiplinaarkaristuste määramist vältida, hoidudes ise distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. Seetõttu ei tee kohus ka ettepanekut nõude muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.

8.Kuna kaebaja suhtes ei ole pooleli ühtegi vaidemenetlust, ei ole kohtul võimalik tõlgendada lähenemiskeeldu ka esialgse õiguskaitse taotlusena vaidemenetluse ajal. Sealjuures peab esialgse õiguskaitse abinõu tagama vaidlustatud haldusakti või toiminguga seotud olemasoleva olukorra säilitamise ja kaebajale kahjulike tagajärgede tekkimise kohtumenetluse jooksul. Distsiplinaarkäskkirja korral saab esialgse õiguskaitse abinõuks olla eelkõige karistuse täitmise peatamine. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole vastustaja mistahes võimalike tulevikus tehtavate toimingute või haldusaktide vältimine.
9.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik teha kaebajale ka ettepanekut kaebuse muutmiseks, sest kaebaja ei ole läbinud ühegi intsidendiga seotud haldusakti või toimingu suhtes kohustuslikku kohtueelset menetlust ja muude võimalike nõuete osas puudub kaebajal kaebeõigus või õiguskaitsevajadus. Kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium