lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-128191/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 31.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-128191/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 468 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ MARTINEX10766329(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-128191

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-128191

Tsiviilasi

OÜ MARTINEX hagi Oxxx Txxx vastu eluruumi üürilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes

Hagihind

694,78 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ MARTINEX (registrikood 10766329; asukoht Pärnasalu 31, Saue, Harjumaa 76505); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Veinberg (Advokaadibüroo Legest; asukoht Põllu 11-5, Luige, Kiili vald, Harjumaa 75401; e-post: [email protected]); Kostja: Oxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Oxxx Txxxxx OÜ MARTINEX kasuks 653,81 eurot, millest 508,89 eurot on põhivõlg ja 144,92 eurot 17.04.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 486 lg 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsÜS § 147 lg 2Aegumistähtaja algus
TsÜS § 154 lg 1Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
3.
Välja mõista OxxxxTxxxxx OÜ MARTINEX kasuks alates 31.10.2016. a viivis põhivõlalt (508,89 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Oxxx Txxx kanda.
2.Välja mõista OxxxxTxxxxx OÜ MARTINEX kasuks menetluskulud summas 431 eurot, millest 125 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 306 eurot lepingulise esindaja tasu.

2-15-128191

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ MARTINEX esitas 28.12.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Oxxx Txxxxx võla ja viivise, kokku summas 1017,78 euro saamiseks. Kohus tegi 05.01.2016. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 04.03.2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.04.2016. a esitas OÜ MARTINEX Tartu Maakohtule oma nõude Oxxx Txxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. OÜ MARTINEX taotleb hagis, et kohus mõistaks OxxxxTxxxxx hageja kasuks välja eluruumi üürilepingust tuleneva põhivõla summas 508,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 144,92 eurot, kokku 653,81 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kohus võttis hagi 11.05.2016. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid ja kohtumäärus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati kostjale isiklikult kätte tema elukohas 31.08.2016. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5.1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi ja kostja kohustus selle eest maksma hagejale üüri ja tasuma eluruumiga seotud kõrvalkulud. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja jäi hagejale üüri ja kõrvalkulude eest võlgu. Üürileping lõppes 30.11.2012. a. Üürilepingu lõppemise seisuga oli kostjal 2012. aasta märtsi, mai, juuli, augusti, septembri ja

2-15-128191 oktoobri eest tasumata üüri ja kõrvalkulusid kokku summas 508,89 eurot. Vaatamata hageja nõudmistele kostja võlga tasunud ei ole. Kostja ei ole hagile vastanud ja seega saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõuab hagis kostjalt üüri ja kõrvalkulude võlga ning selle tasumisega viivitamise eest viivist.

5.2.Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendanud. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõude aluseks olevad üüri ja kõrvalkulude arved muutusid kõik sissenõutavaks 2012. aastal. TsÜS § 154 lg 1 alusel algas seega hageja nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks ehk 2013. aasta esimesel jaanuaril kell 00:00 ja lõppes kolme aasta möödumisel, s.o 2015. aasta 31. detsembril kell 24:00. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2015. a. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hageja esitanud hagi enne aegumistähtaja möödumist ja hageja nõue ei ole aegunud.
5.3.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 101 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist ja sama sätte p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt tasumata üüri ja kõrvalkulude summalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 17.04.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 144,92 eurot. Alates kohtuotsuse tegemise päevast nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

2-15-128191

5.4.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 653,81 eurot, millest 508,89 eurot on põhivõlg ja 144,92 eurot 17.04.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse tegemise päevast, s.o alates 31.10.2016. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni.
5.5.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 431 eurot, sh 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 306 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Advokaadibüroo LEGEST OÜ, mille kaudu hageja esindaja õigusabi osutas, on esitanud teenuste eest 24.10.2016. a arve nr 161024-01 summas 306 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku koos käibemaksuga 367,20 eurot. Arve selgituse kohaselt on esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele olnud kokku 3,4 tundi. Tasu taotletakse määras 90 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks 20 %. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja eeldatavat esindaja töömahtu hagiavalduse koostamisele, sh ettevalmistavatele toimingutele ja tõendite kogumisele, on märgitud ajakulu ja tasumäär taotletavas ulatuses mõistlikud ja vajalikud. Kohus kontrollis, et hageja OÜ Martinex on käibemaksukohuslane ja hageja ei taotle kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja tasu summas 306 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 431 eurot, sh 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 306 eurot lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja