lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-238/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-238/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-238

Haldusasi

J.P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle vanglast lühiajalisel eemalviibimisel vanglas jagatav lõunasöök

Menetlusosalised

Kaebaja – J.P. Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on J.P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle vanglast lühiajalisel eemalviibimisel (näiteks kohtutoimingute tõttu) vanglas jagatav lõunasöök. Kaebuse kohaselt saab kaebaja täisväärtusliku lõunasöögi asemel mitu korda nädalas kuivtoitu, kuivõrd viibib vanglast eemal. Kaebaja kardab, et kuivtoit võib pikas perspektiivis halvasti mõjuda tema tervisele, seda enam, et ta peab kriminaalmenetluse toimingute tõttu pikalt kohtus käima.
2.Kohus märkis 06.03.2017 määruses, et kaebuse eesmärgiks on saada vanglast lühiajalisel eemalviibimisel lõunasööki. Kohtu hinnangul aitas seda eesmärki saavutada kohustamisnõue.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud. Kui eelmenetluses ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus jätta kaebuse määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seega ei tähenda kaebuse menetlusse võtmine tingimata, et asja menetlus lõpeb sisulise otsusega.
4.Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud, mistõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtu menetluses on kohustamisnõue vanglas pakutava lõunasöögi väljastamiseks vanglast lühiajalisel eemalviibimisel. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab muu hulgas, et avaliku võimu kandjal on õigusaktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus haldusakt anda või

3-17-238 toiming sooritada ja kaebajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, avaliku võimu kandja ei ole vaatamata kaebaja taotlusele toimingut sooritanud; ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud (vt Riigikohtu lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09). Teisisõnu tähendab eelnev seda, et kohustamisnõude rahuldamiseks peab olema rikutud isiku õigusi ning isikul on õigus nõuda haldusorganilt teatud viisil käitumist. Selleks, et isiku õigusi rikutaks, peab vastav õigus tulenema õigusaktist või muust õigusallikast. Mitte ükski õigusakt ei sätesta õigust saada vanglast eemalviibimisel vanglas pakutavat toitu. Õigupoolest välistab Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ võimaluse anda vahistatule vangla toitu, kui vanglast viibitakse lühiajaliselt eemal, st kui toitu ei võeta vastu isiklikult. Nõnda ei saa vanglas pakutava lõunasöögi andmata jätmine vanglast eemalviibimisel ka kaebaja õigusi rikkuda.

4.1.Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele muu hulgas sama seaduse 2. peatüki sätteid, arvestades eelvangistusele kehtestatud erisusi. VangS § 47 lg-s 1 (2. peatükis) sätestatakse, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 105 lg 21 p 14 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu muud reguleerimist vajavad asjaolud. Toitlustamist vanglas reguleerib täpsemalt Tallinna Vangla kodukord. Kodukorra p 9.2. kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid üldjuhul kambris. Kinnipeetav hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Toit väljastatakse igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud normidele. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele kinnipeetavale on keelatud. Kinnipeetav peab oma toidunõud ise pesema. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilise toidunõuga. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik anda kaebajale Tallinna Vanglas lõunasöögina pakutavat toitu, kui ta viibib kohtus, kuna vanglast eemalviibimisel ei saa ta võtta toitu vastu isiklikult. Samal põhjusel ei saa talle jätta vangla lõunasööki kambrisse. Niisamuti ei saa toitu vastu võtta samas kambris viibivad teised vahistatud, kuivõrd kodukord keelab selgesõnaliselt teisele kinnipeetavale toidu võtmise edasiandmiseks. Toidu isiklik vastuvõtmine tagab, et kinnipeetav saab kätte vajaliku toidukoguse. Kui toidu võtab vastu keegi teine, ei saa kindel olla, et lõunasöök samal kujul ka tegeliku adressaadini jõuab. Seda eesmärki ei ole põhjust pidada õigusvastaseks. Seega ei riku isiku õigusi olukord, kus talle ei väljastata vanglast lühiajalisel eemalviibimisel vanglas jagatavat lõunasööki.
4.2.Kaebuse materjalidest ei nähtu, et vahistatule kuivtoidupaki andmine vanglast eemalviibimisel oleks vastuolus seaduse nõuetega. Nagu eelnevalt viidatud, toimub vahistatu toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega, pidades silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavate toitlustamist reguleerib täpsemalt Tallinna Vangla kodukord. Tallinna Vangla kodukorra p-s 9.8 sätestatakse, et kinnipeetava ajutisel lahkumisel vanglas väljastatakse talle vajadusel kuivtoidupakk. Kodukorra p-s 9.1 sätestatakse, et kinnipeetavate toitlustamine toimub sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” (määrus nr 150) alusel. Määruse nr 150 § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma 2(3)

3-17-238 religiooni toitumistavasid. Määruse nr 150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Viidatud määruse § 3 lg-st 6 tuleneb, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Vaidlust ei ole, et ka vanglast eemalviibimisel tagatakse kaebaja toitlustamine kolmel korral päevas. Kuivtoidupakis sisalduvate toiduainetega tagatakse piisav energia. Tallinna Vangla 28.03.2017 vastuse kohaselt sisaldab kuivtoidupakk kahte muna, 165 grammi sepikut (viis viilu), kahte väikest sulatatud juustu kokku 40 grammi, ühte õuna (umbes 130 g). Kuivtoidupakk võib erineda sõltuvalt arsti ettekirjutusest (laktoosi- või gluteenitalumatus). Kaebajale väljastatav kuivtoidupakk sisaldab kokku 695 kalorit, 27 g valku, 92,6 g süsivesikuid ja 24,3 grammi rasva. Vastustaja 28.03.2017 vastuse kohaselt kuulub kaebaja toidugruppi R3, mis tähendab, et tema päevane toiduenergiavajadus on 2300–2700 kcal. Kaebajale on näidustatud sealihata toit. Vastustaja on toonud välja kaebaja menüü nädalatel, mil ta viibis kohtuistungitel. Sealt nähtub, et kuigi kohtuistungi toimumise päevadel jääb toiduenergiavajadus mõnevõrra normist väiksemast (58 kalorit), katab puudujäägi teistel päevadel saadav toit. Kahe nädala toiduenergiavajaduse arvestus on kooskõlas määruse nr 150 § 3 lg-ga 1. Seega saab kuivtoidupakis sisalduvatest toiduainetest piisavalt energiat. Kohus möönab, et kuivtoidupaki sisu võib olla kaebaja jaoks üksluine, kuid see ei ole vastuolus elanikkonna üldiste toitumistavadega. Vanglas on paratamatu, et isik ei saa ise menüüd valida. Tuleb ka arvestada, et kaebaja saab päevadel, mil ta viibib kohtuistungil, hommikul ja õhtul sooja hommiku- ja õhtusööki.

5.Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud ning see ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium