Jätta I.O.e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tagastada I.O.e kaebus.
Saata määrus Rahandusministeeriumile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kohaldas 19.05.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/1029 kinnipeetav I.O.e (kaebaja) suhtes alates 19.05.2017 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmena väljaspool kambrit liikumisel käeraudade
kasutamist. Inspektor-kontaktisikul tuli teha ettepanek täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel. Põhjendused:
1.1.Kaebaja ohustab teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsiooni kohaselt oma käitumise ja tegevusega vangla üldist julgeolekut. See võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega. Samuti on kaebaja lühikese perioodi vältel pannud korduvalt toime distsipliinirikkumisi. Alates 01.01.2017 on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras 8 korral. Seega annab kaebaja teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine on vajalik, et ennetada vangla julgeolekut ohustavaid konflikte. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega on võimalik efektiivsemalt teostada järelevalvet kaebaja üle ja reageerida konfliktsituatsiooni tekkimisele kiiremini, kui seda on võimalik teha avatud sektsioonis. Eraldatud lukustatud kambris võimalikust konfliktsituatsioonist ja kaebaja käitumisest (korduvad distsipliinirikkumised) tulenev mõju on väiksem kui sektsioonis, kus paikneb kümneid teisi kinnipeetavaid. Samuti tuleb keelata spordisaali kasutamist, sest spordisaali kasutades puutuks kaebaja kokku paljude erinevate kinnipeetavatega ning taoline olukord raskendaks kaebaja üle järelevalve teostamist ja konfliktsituatsiooni lahendamist.
1.2.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest teavitamisel kaebaja endapoolseid argumente ei esitanud, vaid ropendas ja hakkas kambri sisustust lõhkuma (lõhkus laua plaadi ja kambri akna) ega allunud korraldusele voodist alla ronida. Tulenevalt sellest on vajalik kohaldada kaebaja suhtes lisaks ohjeldusmeetmena käeraudu ning keelata isiklike asjade ja esemete kasutamine. Kaebaja agressiivse käitumise tõttu on vanglaametnike ja teiste kinnipeetavate turvalisuse huvides vajalik kohaldada väljaspool kambrit liikumisel käeraudu, millega vähendatakse kaebaja poolset võimalikku agressiooni teise isiku suhtes. Isiklike asjade keelamise eesmärgiks on vähendada kaebaja valduses olevaid esemeid, mida vangla vara lõhkumisel kasutada. Kaebajale jäetakse kätte ususümboolika, vormiriided ja esmavajalikud hügieenivahendid. Kaebajale ei anta kätte kauplusest ostetud kaupa.
1.3.Kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse eelkõige ennetava meetmena, ei ole selleks vajalik, et reaalset ohuolukorda oodates seatakse ohtu kellegi elu ja tervis ning vangla julgeolek.
2.Kaebaja esitas 12.06.2017 (registreeritud vanglas 14.06.2017) Tallinna Vangla direktorile vaide 19.05.2017 käskkirja peale, taotledes ka mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest.
3.Kaebaja esitas 13.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei nähtu käskkirjast, mis sai määravaks täiendavate julgeolekubinõude kohaldamisel. Kaebaja ei ole kedagi ähvardanud ega vägivalda tarvitanud. Kaebaja eesmärgiks on, et vangla lõpetaks tema kinnipidamise kinnises kambris ja eemaldaks käerauad. Kaebajale on käeraudade kasutamisega tekitatud mittevaralist kahju, sest teda on alandatud teiste kinnipeetavate ja ametnike ees. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset ja riigilõivu tasumisest vabastamist.
4.Kohus tõlgendas 13.06.2017 määruses kaebaja „esialgse õiguskaitsena“ pealkirjastatud avaldust hüvitamiskaebusena ja küsis Tallinna Vanglalt teavet hüvitamiskaebuse osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Samuti küsis kohus teavet Tallinna Vangla 19.05.2017 käskkirja kohtueelses vaidemenetluses vaidlustamise kohta. Kohus eeldas, et kaebaja avalduse eesmärgiks oli taotleda viidatud käskkirja kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras ja küsis Tallinna Vanglalt esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohta.
Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
2(4)
3-17-1257
5.1.Käskkirja täitmise peatamine ei ole põhjendatud. Raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-d 1 ja 2). Esialge õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Haldusaktis toodud kaalutlused on õiguspärased.
5.2.Kaebaja ohtlikkust kinnitav teave on piiratud juurdepääsuga riigisaladus, millele kaebajal ei ole juurdepääsuõigust. Seega ei saa seda teavet kaebajale tutvustada. Kohtul on võimalik selle infoga tutvuda ja sellega on kaebaja huvide kaitse piisavalt tagatud.
5.3.Kaebaja rikub süstemaatiliselt vangistust reguleerivaid norme. Alates aasta algusest on koostatud kaebaja kohta 14 ettekannet. Kaebaja annab oma käitumisega negatiivset eeskuju teistele temaga ühte avatud osakonda paigutatud kinnipeetavatele. Seoses kambri vara lõhkumisega algatas Tallinna Vangla kaebaja suhtes väärteomenetluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 12.06.2017 ja vangla kinnitusel ei ole seda taotlust veel lahendatud. RVastS § 18 lg 1 järgi peab vangla taotluse lahendama 2 kuu jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
8.Kuna Tallinna Vangla ei ole veel kaebaja taotlust lahendanud ja taotluse lahendamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saa lugeda kaebajat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks ja tal puudub õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole. Kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.
9.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema vabastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotlus
11.HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla edastatud materjalidest on näha, et kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla 19.05.2017 käskkirja vaidemenetluses ja vaidemenetlus on vangla kinnitusel hetkel pooleli. Seega on kaebajal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 19.05.2017 käskkirja kehtivuse/täitmise peatamist.
12.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja taotles menetlusabi. Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 12.02.2017–12.06.2017 kohta, millest nähtub, et 3(4)
3-17-1257
kaebajal oli sel perioodil sissetulekuid 50 eurot ja põhjendatud väljaminekuid (kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi) 35 eurot, seega on kaebaja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi 7,5 eurot, mis on ebapiisav nõutava riigilõivu tasumiseks. Konto väljavõttelt nähtub, et kaebaja kontol ei ole 15.06.2017 seisuga vabu rahalisi vahendeid. Seega on kaebaja maksejõuetu. Esialgse õiguskaitse taotlus praeguses asjas on kaebaja jaoks oluline, sest vaidlusaluse käskkirjaga kohaldati tema suhtes abinõusid, mis piiravad tema vanglasisest liikumist ja vabadusi senisega võrreldes enam. Kaebajale asjast tulenevat kasu ei saa pidada ebamõistlikult väikeseks võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Seetõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldada.
13.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Kaebajal on õiguskaitse vajadus. Kaebuse rahuldamine ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise lõpetamine pärast käskkirja tühistamist ei kaitse piisavalt kaebaja õigusi ega kõrvalda vahepealsel ajal tekkinud õiguste riivet. Kahju on võimalik hüvitada vaid rahaliselt.
15.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb aga jätta rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete ja avaliku huvi kaalukuse tõttu. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 19.05.2017 käskkiri piisavalt põhjendatud ja õiguspärane. Tallinna Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja rikub süstemaatiliselt vanglas kehtivat korda ja suhtlemisreegleid, on agressiivne, ei allu vanglaametnike korraldustele ja lõhub vangla vara. Kaebajat on karistatud 14 korral distsiplinaarkorras. Kaebaja allumatus ja korduvad rikkumised näitavad teistele kinnipeetavatele halba eeskuju ja õhutavad üldisele allumatusele, mis omakorda ohustab vangla julgeolekut. Julgeoleku tagamine vanglas on nii vanglaametnike kui ka teiste kinnipeetavate turvalisuse huvides äärmiselt oluline, seega avalikes huvides. Julgeoleku tagamiseks on vanglal VangS § 69 lg 1 järgi õigus kohaldada ohtu kujutava kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk ei ole kaebajat karistada, vaid kaebajast tulenevat ohtu ennetada. Vanglal on kohaldatavate abinõude valikul ulatuslik kaalumisruum. Käskkirjas on põhjendatud iga julgeolekuabinõu kohaldamise vajadust. Kohtu hinnangul ei ole vangla teinud julgeolekuabinõude valikul ilmselgeid kaalumisvigu.
16.Lisaks tutvustas vangla kohtule 16.06.2017 juurdepääsupiiranguga teavet, mis oli samuti aluseks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel. Teabest nähtub, et kaebaja on oma käitumise ja suhtumisega ohuks vangla julgeolekule ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ohu ennetamiseks on põhjendatud.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.