V.T.i kaebus Tallinna Vangla vastu vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse lubatavuse kontrollimine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus ning menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused V.T.ile läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 17.02.2017 V.T.i taotlus kahju hüvitamiseks seoses kauplusest sisseostude tegemise mittevõimaldamisega. Kaebaja leidis, et talle on tekitatud 100 euro suurune kahju, kuna ta ei saanud kirjatarbeid osta. Kaebajalt võeti Tallinna Vanglasse saabumisel 14.02.2017 ära kaasas olnud 2,75 eurot, mis aga tema isikuarvele ei laekunud.
2.Tallinna Vangla 07.04.2017 otsusega nr 5-37/17/18-2 (tl 4-5) jäeti V.T.i kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Otsuse kohaselt oli V.T.il 14.02.2017 Tallinna Vanglasse saabudes kaasas sularaha summas 2,75 eurot. V.T. paigutati vangla esimese üksuse sektsiooni 1-2. Kuivõrd kinnises vanglas sularaha kasutada ei saa, võeti V.T.ilt see vanglasse saabumisel ära. Raha jõudis 16.02.2017 vangla finants- ja majandusosakonda, kus samal päeval avati V.T.ile isikuarve, kuhu kanti ka V.T.il kaasas olnud sularaha. Alates 06.02.2017 kinnitatud poegraafiku kohaselt väljastatakse esimese üksuse esimesel korrusel tellimuslehed kinnipeetavatele paaritu nädala kolmapäeval. V.T. paigutati Tallinna Vanglasse paaritul nädalal ning poelehed väljastati 15.02.2017 (kolmapäeval) seetõttu ka kambrisse, kus viibis V.T.. Poelehed väljastatakse kinnipeetavatele vaid juhul, kui poelehtede väljastamise päeval on kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel olemas rahalised vahendid. Kuivõrd V.T.il 15.02.2017 veel vanglasisest isikuarvet ei olnud, talle poelehte ei väljastatud. Vangla vastuvõtupunktis kinnipeetavaga tegelev vanglaametnik edastab kinnipeetaval kaasas olnud sularaha finants- ja majandusosakonnale esimesel võimalusel. Arvestades töökoormust oli selleks ülejärgmine päev peale V.T.i vanglasse saabumist, mida aga ei saa pidada ülemäära pikaks ajaks ning mis ei saanud V.T.ile kahju tekitada.
V.T.i vanglasisese isikuarve väljavõttelt nähtub, et 10.03.2017 on ta kogu raha kasutanud kaupluses tasumisele. Isegi kui tema isikuarvel oleks 15.02.2017 olnud rahalisi vahendeid, ei oleks kaubad jõudnud temani enne uue nädala reedet, kuivõrd tellitud kauba väljastamine toimub esimese üksuse esimesel korrusel paarisnädala reedeti. Seega ei saanud V.T.i kirjavahetuse pidamine 15.02.2017 poelehe mittesaamise tõttu kuidagi häiritud olla. V.T.i kirjavahetuse kaardi järgi on ta 15.02.2017 saatnud kaks kirja väljapoole vanglat ning 17.02.2017 on ta vangla direktorile andnud üle kahju nõude (kannab koostamise kuupäeva 16.02.2017). Seega on V.T.il olnud võimalik koheselt peale vanglasse saabumist kirjavahetust pidada. Inspektor-kontaktisik on 16.02.2017 väljastanud V.T.ile pastapliiatsi. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukord“ p 15.1.7. ja 15.1.5. kohaselt ei jää kinnipeetav kaitseta olukorras, kus tal rahalisi vahendeid ei ole ning kinnipeetaval on õigus küsida kirjapaberit. V.T. ei ole märkinud, kas 100 euro suurune kahju on varaline või mittevaraline, kuid arvestades, et varalist kahju ei saanud talle tekkida, peab V.T. silmas mittevaralist kahju. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peaks olema isiku intensiivse inimõiguste alandamisega, mida vangla V.T.i osas tuvastanud ei ole. Kuna V.T. on saanud kirjavahetust pidada ning vangla kaupluses sisseoste teha 01.03.2017 (kauba sai kätte 10.03.2017), siis ei ole tema õigusi rikutud ega talle mittevaralist kahju tekitatud. V.T.i õigusi ei ole vangla süül rikutud, talle kahju tekkimine ei ole tuvastatud ega tõendatud. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Seetõttu puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 11.04.2017 V.T.i kaebus, milles on esitatud taotlus Tallinna Vangla 07.04.2017 otsuse nr 5-37/17/18-2 tühistamiseks ja Tallinna Vanglalt 100 euro suuruse kahju hüvitise saamiseks. Lisaks on kaebaja esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vangla kaebajal vaatamata 2,75 euro olemasolule poest kauba ostmist. Kaebaja saabus vanglasse 14.02.2017 ning oleks 17.02.2017 pidanud saama poelehe, mida talle ei antud.
4.Kohus jättis 24.04.2017 määrusega kaebuse käiguta, misjärel esitas kaebaja 27.04.2017 kaebuse täienduse ning nõuetekohased menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Kaebaja täpsustas, et kahju tekkis talle sellest, et ta ei saanud õigel ajal poodi, et osta endale kirjutusvahendeid, ümbrikuid ja marke. Kui möödunud oli 15 päeva, pöördus kaebaja vangla poole, misjärel talle öeldi, et tal on raha arvel ja ostke ise. Kaebaja täpsustab, et teistele anti poelehed 16.02.2017, kuid talle mitte.
5.Vastuseks kohtu 10.05.2017 nõudele teatas Tallinna Vangla, et V.T. saabus Tallinna Vanglasse 14.02.2017 ning paiknes Esimese üksuse esimesel korrusel, kus jagatakse poelehti kinnipeetavatele kuu paaritutel nädalatel kolmapäeviti. Seega jagati poelehti 15.02.2017. Kaupluse tellimislehed esitatakse graafikujärgsel päeval täitmiseks neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel on raha sisseostude sooritamiseks (Tallinna Vangla kodukorra p 16.3). V.T.i konto väljavõttest nähtub, et raha on kinnipeetava vanglasisesele arvele jõudnud 16.02.2017, seega päev pärast poelehtede väljastamist. Seetõttu kinnipeetavale poelehte 15.02.2017 ei väljastatud. Poelehti ei väljastatud ka 16.02.2017, kuna tegemist ei olnud graafikujärgse poelehtede väljastamise päevaga. Inspektor-kontaktisik Kelli Kuusk, kes tegeles vaidlusalusel perioodil kinnipeetav V.T.iga, selgitas, et V.T. pöördus tema poole paberi ja kirjutusvahendi saamiseks ning mõlemat ta kinnipeetavale ka väljastas. Inspektor-kontaktisik Kelli Kuusk on teinud kirjutusvahendi väljastamise kohta kande „riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse 16.02.2017. Inspektor-kontaktisik vanglas ümbrikute ja markide väljastamisega ei tegele ning isiklike kirjade vanglast välja saatmine toimub kinnipeetava enda kulul, kuid õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Tallinna Vangla Esimese üksuse valvur Mai-Liis Põhjala, kes tegeleb ka kirjavahetuse korraldamisega, selgitas, et kui kinnipeetav soovib edastada kirja, mille kulud kannab vangla, siis kinnipeetavale väljastatakse selleks ümbrik ning antud ümbrik kirjamarki ei vaja ning eraldi kirjamarke vangla kinnipeetavatele ei väljasta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
8.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
9.Kaebaja on märkinud, et vangla tegevuse tulemusel tekkis talle mittevaraline kahju, kuna ta ei saanud osta õigel ajal poest ümbrikuid ja marke. Samas ei ole kaebaja märkinud, milles mittevaraline kahju täpselt seisneb. Arvestades kaebuse asjaolusid ei ole kaebajale tervise kahju tekkimine tõenäoline. Kohus mõistab, et esitatud kahjunõue hõlmab eelkõige väärikust alandava kohtlemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Muud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alused kaebusest ei nähtu ning ei ole ka tõenäolised. Kaebajal puuduvad ilmselgelt õigusalased teadmised, mistõttu lähtub kohus kaebuse eesmärgi väljaselgitamisel HKMS § 2 lg 4 ls-s 2 sätestatud tõlgendamiskohustusest.
10.Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudmisel omab tulenevalt RVastS § 7 lgst 1 esmalt tähtsust asjaolu, kas avaliku võimu kandja on vaidlusaluses suhtes tegutsenud õigusvastaselt.
10.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 14.02.2017 ning tal oli kaasas sularaha 2,75 eurot, mis tal vanglasse saabudes ära võeti ning 16.02.2017 temale avatud vanglasisesele isikuarvele kanti. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja paigutati vanglasse saabumisel vangla esimese üksuse sektsiooni 1-2.
10.2.Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all ning tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus (VsKE § 74 lg 4). Tallinna Vangla kodukorra p 16.1. kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku vahendusel graafiku alusel, vastavalt VangS § 48 lg 11 sätestatule ja arvestades Vangla määratletud ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid. Vangla võib ostetud sigaretipakke järelevalve huvides märgistada ostja nime ja ostukuupäevaga. Kodukorra p-s
16.3.on sätestatud, et kaupluse tellimislehed esitatakse graafikujärgsel päeval täitmiseks neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel on raha sisseostude sooritamiseks
10.3.Tallinna Vangla selgituste kohaselt väljastatakse alates 06.02.2017 kinnitatud poegraafiku kohaselt esimese üksuse esimesel korrusel tellimuslehed kinnipeetavatele paaritu nädala kolmapäeval. V.T. paigutati Tallinna Vanglasse paaritu nädala teisipäeval (14.02.2017) ning poelehed väljastati kinnipeetavatele 15.02.2017 (kolmapäeval). Kuna kaebajal puudus 15.02.2017 isikuarve ja seal peal
rahalised vahendid (isikuarve avati talle 16.02.2017, misjärel kanti sinna koheselt ka temal kaasas olnud sularaha 2,75 eurot), siis talle poelehte sel kuupäeval ei väljastatud. Kohtu hinnangul on vangla vastav tegevus kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale tuleks võimaldada poeleht ja kauplusest tellimuse esitamine ka ajal, mil tal isikuarve puudub või isikuarvel raha ei ole. VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et sisseoste võib teha isikuarvel oleva raha eest. Sama põhimõte tuleneb ka kodukorra p-st 16.3.
10.4.Kohus leiab, et vangla tegevus ei ole õigusvastane ka selles osas, et kaebajale avati isikuarve ning kanti sinna tal kaasas olnud raha 2,75 eurot 16. veebruaril 2017. Vangistust reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, kui kiiresti tuleb kinnipeetavale pärast vanglasse saabumist isikuarve avada ja sinna temal kaasas olnud sularaha kanda. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 14.02.2017, mistõttu ei ole ülejärgmisel päeval vangla finants- ja majandusosakonna poolt talle isikuarve avamine ja sinna raha kandmine ka ebamõistlikult pikk aeg. Kinnipeetav ei saa vanglasse saabumisel eeldada, et tal on samad võimalused, mis vabaduses viibides ning et tal on võimalus koheselt ka vangla kauplusest tellimus teha. Kaebaja sai poelehe alusel kauplusest tellimuse teha järgmise paaritu nädala kolmapäeval.
10.5.Eeltoodust nähtub, et vangla tegevus ei olnud kaebaja vanglasse saabumisel (14.02.2017), temalt sularaha äravõtmisel ning talle 16.02.2017 isikuarve avamisel ja sularaha isikuarvele kandmisel õigusvastane. Seetõttu ei saa tõusetuda küsimust kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest. Vangla vaidlusalune tegevus ei kujuta endast väärikust alandavat kohtlemist, mis võiks päädida mittevaralise kahju hüvitamisega.
11.Lisaks vangla tegevuse õigusvastasuse puudumisele peab kohus vajalikuks välja tuua, et kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebajale kahju tekkimine üleüldse võimalik. Kaebaja saabus vanglasse 14.02.2017 ning juba 16.02.2017 koostas vanglale kahju hüvitamise taotluse (esitas taotluse vanglale 17.02.2017). 100 euro suurune mittevaraline kahju tekkis kaebaja sõnul asjaolust, et ta ei saanud osta kirjatarbeid. Samas on vangla selgitanud, et kaebaja kirjavahetuse kaardi järgi on ta 15.02.2017 saatnud väljapoole vanglat kaks kirja. Seega ei olnud kaebajal kirjavahetus takistatud. Kaebaja ei ole eraldi ka märkinud, kellele tal perioodil 14.02.2017-16.02.2017 kirjad saatmata jäid ning kuidas vastav asjaolu talle mittevaralist kahju tekitas. Ka nõustub kohus Tallinna Vanglaga selles, et isegi kui kaebajal jäi mõni kiri välja saatmata poest kirjatarvete tellimise võimatuse tõttu, siis ei oleks ta vaatamata tellimuse esitamisele saanud kaupu kätte enne järgneva nädala reedet (so 24.02.2017, vangla selgituste kohaselt toimub tellitud kauba väljastamine esimese üksuse esimesel korrusel paarisnädala reedeti.). Seega ei ole paari päeva jooksul kaebajale kirjatarvete ostmise võimatuse tõttu mittevaralise kahju tekkimine tõenäoline (kaebaja saabus vanglasse 14.02.2017 ja koostas vanglale kahjunõude 16.02.2017). Lisaks on kaebaja 15.02.2017 saatnud väljapoole vanglat kaks kirja. Kohus nõustub vanglaga, et tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra p-dest 15.1.7. ja 15.1.5. ei jää kinnipeetav kaitseta olukorras, kus tal rahalisi vahendeid ei ole, kuna kinnipeetaval on õigus küsida vanglalt kirjapaberit ja ümbrikku. Kaebajale on võimaldatud nii kirjutusvahendit kui ka paberit ning kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas kirjatarvete kohese ostmise võimatus tema inimväärikust alandas, arvestades seejuures asjaolu, et lähtuvalt kehtivast korrast ei oleks ta tellitud kaupa koheselt kätte saanud.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et täidetud pole RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Seega puudub kaebajal õigus kahju hüvitamist nõuda ning kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kuuluvad tagastamisele ka kaebaja esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.