A.M. kaebus Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 52/618 õigusvastasuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: A.M. Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta vastustaja menetluskulu tema enda kanda.
3.Riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kaebaja vabastati menetlusabi korras, jääb Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 30.06.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirjaga nr 5-2/618 (tl 7-8) määrati kinnipeetav A.M.le noomitus Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 9.7 rikkumise eest (kohustus viibida vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal kinnipeetavatele määratud tubades ning keeld liikuda ruumide vahel). Seoses eeltoodud rikkumisega on Tallinna Vangla kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni peatanud 17.05.2016 korraldusega nr 5-1/905 (tl 28) Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 12.05.2016 käskkirja nr 5-1/866 kehtivuse, millega anti A.M.le luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes Saarmas AS alates 21.05.2016 kuni 31.08.2016. Seoses A.M.le distsiplinaarkaristuse määramisega paigutati ta Tallinna Vangla 06.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1044 (tl 31) ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
2.A.M. esitas Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-2/618 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 51-52), mille vangla jättis 28.04.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/222-2 (29-30) rahuldamata.
3.A.M. esitas 02.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-2/618 tühistamiseks ning vanglalt 1650 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 14.09.2016 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et kaebaja vabanemise tõttu ei oleks tühistamiskaebus enam eesmärgipärane ning viitas tuvastamiskaebuse esitamise võimalusele.
5.14.10.2016 esitas A.M. puuduste kõrvaldamise avalduse, menetlusabi taotluse ning asjaga seotud dokumendid. Kaebaja esitas lõpliku nõudena 31.05.2016 käskkirja nr 5-2/618 õigusvastasuse tuvastamise taotluse.
6.Kohus rahuldas 29.03.2017 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja võttis kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-2/618 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht:
7.Kaebaja nõuab Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkirja nr 5-2/618 õigusvastasuse tuvastamist, kuna tal puudus rikkumise toimepanemise ajal arusaam teo õigusvastasusest. Kaebaja viidi Maardu avavangla üksusesse 13.04.2016 ning samal päeval tutvus ta ka sisekorraeeskirjadega. Kaebaja väljus 16.05.2016 kambrist nr 519 kell 12:32, et selgitada välja, kuhu jäi tema lõunasöögi kõrvale pakutav jook. Kaebaja arvas, et toidujagamine on lõppenud, kuna koridorist kostusid teiste kinnipeetavate hääled. Kaebaja arvas, et toidujagajad on tema joogi unustanud ning ta läks neid otsima II korrusele, kus mõistis, et toidujagamine alles kestab ja naasis koheselt kambrisse (1 minuti jooksul). Rikkumise põhjustasid järgmised asjaolud: 1) avavangla ja kinnise vangla erinevused, kus soodsama olukorraga kaasneb proportsionaalselt ka vastutus, mis aga alles saabunud kinnipeetaval tekitab stressi; 2) kaebaja on ka ühest kõrvast kurt, mis viis ta arusaamisele, et ehk jäi lõunasööki lõpetav signaalkell tähelepanuta; 3) lõunasöögi kellajad on muutunud (mõnikord on lõuna alanud kell 11:45 ja lõppenud kell 12:30); 4) toidujagamise ajal antakse esmalt kätte tahke toit ja hiljem jook ning mõnikord on toidu ja joogi kättesaamise vahe veninud 15-minutiliseks vahemikuks, millest tekkis kartus, et jook unustati (18.05.2016 kirjutas kaebaja sama probleemiga seoses vanglale ka märgukirja); 5) kinnipeetavate liikumine ja hääled koridoris viisid arvamusele, et toidujagamine on lõppenud ning signaalkell jäi kehva kuulmise tõttu märkamata; 6) Tallinna Vangla kinnises osakonnas tuli mõnikord oma toitu ja jooki kõvahäälselt tagantjärele nõuda. Seega ei olnud kaebaja käitumine süüline. Kuna karistuse tõttu eemaldati kaebaja töölt, kannatas ta materiaalset kahju, mille hüvitamist kavatseb vanglalt taotleda tulevikus. Vastustaja seisukoht:
8.Tallinna Vangla kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus on kooskõlas kehtiva õigusega ning isiku rikkumine leidis menetluse käigus tõendamist. Määratud karistus on proportsionaalne rikkumise toimepanemisega ning menetleja on käskkirja andmisel põhjendanud karistuse määramist ja karistusmäära valikut. Vaideotsuses on analüüsitud ammendavalt kõiki kaebaja argumente.
9.Kinnipeetaval on kohustus kodukorra p 9.7 ja lisas 1 toodust lähtuvalt viibida lõunasöögi jagamise ja toimumise ajal kinnipeetavale ette nähtud toas kuni lõunasöögi lõppemiseni. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja nimetatud kohustust ei täitnud. Kaebaja ei eita
2(6)
rikkumise toimepanemist ega asjaolu, et ta oli kodukorra p 9.7 ja lisas 1 toodud kohustuse olemusest ja kehtivusest teadlik.
10.Kaebaja rikkumine ei olnud vabandatav. Distsipliini tagamine ja kehtiva sisekorra nõuete täitmise tagamine kehtib kõikide kinnipeetavate suhtes ning vanglal lasub vastutus teostada kontrolli. Avavanglasse paigutatud isikute suhtes on vangla näidanud üles kõrgendatud usaldust, et isik suudab käituda õiguspäraselt ja järgida kohusetundlikult kõiki reegleid. Kui kinnipeetav ei suuda järgida kehtestatud kodukorra nõudeid vangla territooriumil, puudub vanglal veendumus, et kinnipeetav peab kinni talle kehtestatud piirangutest ka väljaspool vangla territooriumi. Avavangla on olemuslikult asutus, mis võimaldab kinnipeetavatel töötada ja õppida väljaspool vangla territooriumi ning liikuda seal iseseisvalt. Seega esineb kõrgendatud vajadus olla veendunud, et kinnipeetav täidab talle seatud piiranguid ja kohaldatud soodustusi. Kooskõlas Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 2 p-ga 1 ei ole karistuse kandmise jätkamine avavanglas võimalik ka juhul, kui kinnipeetav paneb avavanglas olles toime täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 loetletud distsipliinirikkumise, mida aga kaebaja antud juhul tegi. Kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise õiguslikuks aluseks on vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1.
11.Kui vangla on jätnud kinnipeetavale väljastamata toidu kõrvale mõeldud joogi, on isikul võimalus pöörduda sellega seonduvalt vangla poole kirjalikult või suuliselt selleks ette nähtud ajal ja kohas. Isiku subjektiivne hinnang, et lõunasöögi aeg on lõppenud sõltumata kellaajast, ei saa olla vabandavaks asjaoluks rikkumise toimepanemisel, kuna kodukorra lisas 1 toodud päevakavast lähtuvalt on lõunasöögi aeg kellaajaliselt piiritletud. Lisaks antakse Maardu üksuses toiduaegade algusest ja lõpust märku tugeva kellahelinaga. Kaebaja hinnang, et ta ei pruukinud halvenenud kõrvakuulmise tõttu lõunasööki lõpetavat kellahelinat kuulda, ei ole samuti vabandavaks asjaoluks, kuivõrd isiku kõrvakuulmine ei ole teadaolevalt nii halb, et tal oleks kellahelina kuulmine takistatud. Varasemalt ei ole kaebajal toiduaegade järgimisega probleeme esinenud ning isik ei olnud vanglale ega vangla arstile avaldanud, et tal on raske vangla signaalkellasid kuulda. Samuti oli kaebajal lõunasöögi lõppemise aja osas võimalik lähtuda talle teadaolevatest kellaaegadest. Kaebaja väide halvenenud kõrvakuulmise osas ei ole kooskõlas väitega, et ta kuulis teisi isikuid koridoris vestlemas – kellahelin on oluliselt valjem kui vestlusele omane hääletugevus. Samuti ei saa rikkumise toimepanemisel vabandavaks asjaoluks olla, et teised isikud võisid rikkumise toime panna.
12.Õiguskuulekalt mittekäituva isiku hoidmisega avavanglas, kus on kinnipeetavate üle järelevalve väiksem, kaasneb julgeolekurisk. Distsipliinirikkuja hoidmine avavanglas saadab negatiivse signaali ka teistele avavangla kinnipeetavatele ja võib põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist, kuivõrd rikkumistega tagajärgesid kaasnenud ei ole. Sellise olukorra loomine ei ole vangistuse täideviimise eesmärkidega kooskõlas. Kui vangla hinnangul on kinnipeetav toime pannud distsiplinaarrikkumise, mille tagajärjel on põhjendatud isiku kinnisesse vanglasse paigutamine, on vanglal pädevus menetluse raames vastav otsus teha.
13.Vangla on antud menetluses taganud kaebajale ärakuulamisõiguse ning täitnud menetluses vastustajal lasuvat uurimiskohustust asjaolude väljaselgitamisel. Seega on vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järginud omapoolseid kohustusi ning võtnud arvesse kõiki tuvastamist leidnud asjaolusid, kaasa arvatud kaebaja välja toodud põhjendusi. Rikkumine on tõendatud ning karistuse määramisel näol on tegemist vangla diskretsiooniotsusega, mida menetleja on põhjendanud. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et käskkirja andmisel oleks tegemist menetlus-, pädevus- või vorminõuete rikkumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
14.Kohus leiab, et A.M. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS §-s 10 on sätestatud avavangla üldtingimused. Selle sätte lg 1 kohaselt on kinnipeetaval äratusest kuni öörahuni lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Kodukorra punktis 4.3. on täpsustatud, et kinnipeetaval on õigus äratusest öörahuni päevakava järgi liikuda avavangla piires saatjata. Seega, kuigi üldsäte võimaldab kinnipeetaval avavangla territooriumil vabalt liikuda äratusest kuni öörahuni, tuleb kinnipeetaval lähtuda kehtestatud päevakavast ja seda täita. Nii on VangS § 105 lg 21 p-s 2 märgitud, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava. Päevakavas nähakse ette muu hulgas kinnipeetava söömine (Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 10 lg 1). Kodukorra p 5.1. kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava ning kodukorra p 5.2. kohaselt on kinnipeetaval kohustus minna talle määratud tuppa päevakavajärgsete söögikordade ning loenduste ajaks. Kodukorra p 9.7. kohaselt peavad kinnipeetavad vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal viibima nendele määratud tubades. Toidu jagamise ajal on kinnipeetavail keelatud liikuda ruumide vahel. Toidukordade ajad on sätestatud kodukorra lisas nr 1, mille kohaselt toimub lõunasöök ajavahemikul 12:00-12:45 (tl 44).
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibib Maardu üksuse avavanglas alates 13.04.2016. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja oli teadlik kodukorra lisas 1 kehtestatud toidukordade alguse ja lõpu kellaaegadest ning toidukordade ajal temale määratud toas viibimise kohustusest ja ruumide vahel liikumise keelust. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kaebaja on talle süükspandava teo toime pannud, st kaebaja väljus 16.05.2016 lõunasöögiks ettenähtud ajal kell 12:32 oma toast nr 519, liikus meeste avavangla esimesel ja teisel korrusel, misjärel läks oma tuppa tagasi. Pooled ei vaidle ka haldusakti andnud haldusorgani pädevuse üle. Kaebaja leiab, et tema rikkumine on väljatoodud asjaoludel vabandatav (puudub süü).
17.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebaja käitus süüliselt ja tema süü on tõendatud. Kaebaja rikkus kodukorra p-i 9.7.
18.Kaebaja ei eita rikkumise toimepanemist ning on 16.05.2016 selgituses (tl 46) märkinud, et järeldas koridoris kostuvate häälte järgi, et toidujagamine on lõppenud. Kuna kaebaja ei olnud toidu kõrvale jooki saanud, läks ta toidujagajat otsima. Ka on kaebaja selgitanud, et mõnikord ei teavitata toidujagamise lõppemisest kellaga. Kohus leiab, et kaebaja selgitused rikkumist olematuks ega vabandatavaks ei muuda. Kaebaja viibib Maardu üksuse avavanglas alates 13.04.2016 ning on kohtule kinnitanud, et sellel kuupäeval tutvus ta ka avavangla sisekorraeeskirjadega (tl 16). Vaidlust ei ole, et kuni 16.05.2016 on kaebaja kodukorra p 9.7. täitnud. Seega oli kaebaja teadlik lõunaseks toidukorraks ettenähtud kellaaegadest ja kohustusest sel ajal oma toas viibida. Kaebaja väited, et mõnikord ei teavitata toidujagamise lõppemisest kellaga või et toidukorra lõppemist kinnitasid koridorist kostuvad teiste kinnipeetavate hääled, ei tähenda aga, et kaebaja võib omavoliliselt kodukorras märgitud toidukorraks ettenähtud ajavahemikul oma toast väljuda. Kui kinnipeetaval on kahtlus selles, kas toidukord on lõppenud või kas anti seda lõpetav kellahelin, tuleks tal oma kahtluse kontrollimiseks selgitada välja kellaaeg ning lähtuda kodukorra lisas nr 1 märgitud toidukorra lõpuajast. Kinnipeetaval lasub kohustus järgida kodukorda, mistõttu tuleb toast väljumisel rikkumise vältimiseks alati veenduda, kas kodukorras märgitud toidukorra aeg on möödunud või kestab. Kaebaja ei ole väitnud, et tal
4(6)
puudus toas võimalus kellaajas veenduda, küsida seda teistelt kinnipeetavatelt ning küsida lisaks ka seda, kas kellahelin oli ära või mitte. Kui kaebaja kellahelinat ei kuulunud, pidi ta loogiliselt eeldama, et söögikord veel kestab.
19.Seonduvalt kaebaja väidetega, et ta läks saamata jäänud jooki küsima või et kinnises vanglas tuli oma jooki mõnikord kõvahäälselt nõuda, nõustub kohus vastustajaga, et vangla poolt kinnipeetava suhtes mingi kohustuse täitmata jätmisel või kohustuse täitmisega hilinemisel on kinnipeetaval võimalus pöörduda sellega seonduvalt vangla poole kirjalikult või suuliselt selleks ette nähtud ajal ja kohas (vt ka kodukorra p-d 11.1.1. ja 11.1.2.). See ei õigust kaebaja rikkumist.
20.Kaebaja poolt vaides ja kaebuses toodud väide seoses kinnise vangla ja avavangla keskkonna erinevusest ja rutiinimuutusest tekkinud tähelepanu hajumisega ei ole tõsiseltvõetav, kuna rikkumise ajaks oli kaebaja avavanglas viibimisest möödunud rohkem kui üks kuu ning kuni 16.05.2016 oli kaebaja suutnud kodukorda täita ja toidukordadeks ettenähtud nõuetest kinni pidada. Seega ei ole eluliselt usutav, et rikkumine leidis aset keskkonna muutusest tingitud stressi tõttu.
21.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja vaides ja kaebuses toodud väide halva kõrvakuulmise osas on vastuolus väitega, et ta kuulis teisi isikuid koridoris vestlemas. Ka ei ole kaebaja väitnud, et ta toidujagamise algust kuulutavat kellahelinat või mistahes signaalhelisid ei ole varasemalt kuulnud. Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja kõrvakuulmine oli sedavõrd halb, et ta võis arvata, et lõunast toidujagamist lõpetav kellahelin jäi tal kuulmise tõttu märkamata.
22.Seoses kaebaja väitega, et toidukorra ajad on olnud tavapärasest erinevad, on vastustaja vaideotsuses selgitanud, et vaidlusalusel kuupäeval toimus toidukord kodukorras ettenähtud ajal ning et ettetulnud erinevused ei õigusta distsiplinaarrikkumise toimepanemist. Kohus nõustub sellega.
23.Eeltoodut arvestades ei pea kohus vaidlustatud käskkirjas etteheidetud rikkumist kaebaja esitatud asjaoludel vabandatavaks. Kohus leiab, et vastustaja on rikkumise toimepanemise asjaolude osas jõudnud õigele järeldusele ning rikkumine on tõendatud.
24.VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolusid ning rikkumise laadi silmas pidades on tegemist tahtliku teoga, kuna kinnipeetav oli teadlik (selles vaidlus puudub) toidukordadeks ettenähtud ajavahemikust ning et toidukorra ajal on oma toast lahkumine keelatud.
25.Lisaks teo toimepanemise hindamisele, tuleb kohtul käskkirja õiguspärasuse hindamisel anda hinnang ka karistuse proportsionaalsusele. Kohus arvestab sealjuures, et tegemist on haldusorgani ulatusliku diskretsiooniga karistuse määramisel. Kohtul on võimalik kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire ning kas kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve (Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 17). Riigikohus on oma 15.05.2015 otsuses nr 3-3-1-3-15 leidnud, et distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi valikul arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega (p 25). Vastustaja on käskkirjas karistuse liigi valikut põhjendanud ning arvestanud nii teo iseloomu kui ka süüd kergendavat asjaolu (kaebajal varasemalt distsipliinrikkumiste puudumist). VangS § 63
5(6)
lg 1 p 1 võimaldab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuseks määrata noomituse, mis on madalaim karistusmäär. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna see oli leebeim karistus, mida sai määrata. Karistamata jätmist sellises situatsioonis ei saa pidada õigeks. Vastustaja on põhjendatult leidnud (vastuse p 16, tl 42), et karistamata jätmine saadaks teistele kinnipeetavatele negatiivse signaali, et rikkumisele tagajärge ei kaasne. See ei oleks kooskõlas ka vangistuse täideviimise eesmärkidega. Õiguskuulekas käitumine on avavanglas julgeolekuriski seisukohast eriti oluline.
26.Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kõiki kaebaja selgitusi ja vastuväiteid on vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses käsitletud.
27.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud Tallinna Vangla 31.05.2016 käskkiri nr 52/618 on õiguspärane. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja vabastati 29.03.2017 määrusega riigilõivu 15 euro tasumisest ning see kulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Muude menetluskulude tekkimist kaebajal asja materjalidest ei nähtu.