Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-1030/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 31.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 838

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 31. mai 2017, Tallinn 3-17-1030

Haldusasi

K. K.-G.’i kaebus Tallinna Vangla 9. mai 2017 käskkirja nr 5-1/941 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: K. K.-G.

RESOLUTSIOON

1.Jätta K. K.-G.’i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2.Tagastada K. K.-G.’i kaebus.

3.Saata määrus kaebajale Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse punktile 1 (esialgne õiguskaitse) võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Käesoleva määruse punktile 2 (kaebuse tagastamine) võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Tallinna Vangla 9. mai 2017 käskkirjaga nr 5-1/17/941 peatati kinnipeetav K. K.-G.’ile väljaspool vanglas töötamiseks antud loa kehtivus kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. Distsiplinaarmenetluse alustamise teate kohaselt oli distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks vanglale laekunud teave, et K. K.-G.’ile rikkus 8. mail 2017 töökohast vanglasse naastes ettenähtud marsruuti ning suhtes kõrvalise isikuga, kellega tal suhelda lubatud ei olnud. 15. mail 2017 esitas K. K.-G.’ile Tallinna Vanglale vaide käskkirja nr 5-1/941 peale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

otsuste üle ei saa praegu toimuda ka veel vaidemenetlust. Seega ei saa kaebaja esialgset õiguskaitset selleks, et vältida distsiplinaarkaristuse määramise või kinnisesse vanglasse ümber paigutamise otsuse negatiivseid tagajärgi. Esialgset õiguskaitset ei saa taotleda enne vaidemenetluse algust. Seega asjaolu, et kaebaja suhtes käimas olevas distsiplinaarmenetluses on koostatud protokoll ja tehtud seal ettepanek kaebajat karistada, samuti see, et kaebaja suhtes on alustatud kinnisesse vanglasse ümber paigutamise menetlust, ei anna õigust nõuda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ainsana saaks kaebaja esialgset õiguskaitset taotleda seoses 9. mai 2017 käskkirjaga, millega peatati talle antud luba väljaspool vanglat töötamiseks. Selles osas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, kuna selline vaie on perspektiivitu. Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 967 lg 2 p 1 kohaselt on vanglal õigus peatada sellise loa kehtivus kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse ajaks. Vanglal on selles osas väga avar kaalutlusõigus ning käesoleval juhul on ilmne, et vangla ei ole oma kaalutlusõigust rikkunud. Vaidlust pole selles, et kaebaja suhtes on käimas distsiplinaarmenetlus, mille ajendiks oli teave, et kaebaja on kuritarvitanud talle väljaspool vanglat töötamiseks antud luba ning suhelnud kõrvalise isikuga. See, kas see teave tõene on ning kas kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud, tuleb välja selgitada distsiplinaarmenetluse käigus, ent sellise rikkumise kahtluse korral on väljaspool vanglat töötamise loa kehtivuse peatamine lubatav ja otstarbekas. Väljaspool vanglat töötamiseks antava loa ning avavanglas karistuse kandmise võimaldamise näol on tegu kinnipeetavale antud erilise soodustusega, mida saab võimaldada vaid siis, kui kinnipeetav on näidanud end igakülgselt usaldusväärsena. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas ning kinnipeetava ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse tema hooletu suhtumine mistahes vanglas kehtestatud reeglite järgimisse. Laekunud teave loa kuritarvitamise kohta, st. selle kohta, et kaebaja kasutas väljaspool vanglat viibimiseks saadud luba muuhulgas selleks, et suhelda isikuga, kellega ta samamoodi kinnises vanglas viibides suhelda ei oleks saanud, on piisav, et asjaolude selgitamiseni loa kehtivus peatada.