lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-1910/45

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-1910/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1633
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-1910

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Mati Maksing

Kohtuasi

KML, KML, TML ja PKL hagi AM vastu pärandvara eest 52 236,31 eurot, matusekulude 5806,50 eurot ja viivise nõudes ning alternatiivselt nõudes kanda hagejad Pärnus, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KML, KML, TML ja PKL apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad

ja

56 441,33 eurot

nende Hageja I: KML (sünd XX.XX.XXXX.a, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Hageja II: KML (sünd XX.XX.XXXX.a, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Hageja III: TML (sünd XX.XX.XXXX.a, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Hageja IV: PKL (sünd XX.XX.XXXX.a, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja: AM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid

Kohtuistungi toimumise aeg

10.10.2016, avalik kohtuistung Kostja lepinguline esindaja Annika Murulaid

1(5)

Kohtuistungil menetlusosalised esindajad

osalenud ja nende

Resolutsioon:

1.Jätta läbi vaatamata KML, KML, TML ja PKL apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 18.05.2016 otsuse peale.
2.Jätta rahuldamata KML, KML, TML ja PKL 14.10.2016 avaldus menetluse uuendamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.AM menetluskulud ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades KML, KML, TML ja PKL kanda.
4.KML, KML, TML ja PKL menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
5.Välja mõista KML-lt AM kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 105 eurot.
6.Välja mõista KML-lt AM kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 105 eurot.
7.Välja mõista TML-lt AM kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 105 eurot.
8.Välja mõista PKL-lt AM kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 105 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.02.2015 esitasid KML (hageja I), KML (hageja II), TML (hageja III) ja PKL (hageja IV) Pärnu Maakohtule hagiavalduse AM (kostja) vastu, milles palusid solidaarselt hagejate kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 58 042,81 eurot (sh 52 236,31 eurot pärandvara eest ja 5806,50 eurot matusekulude hüvitamiseks), viivise võlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning sellest edasi arvestusega 0,022% põhinõudest päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 16.11.2015 täiendasid hagejad hagiavaldust alternatiivse nõudega, milles palusid kanda Pärnus, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr. XXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse hagejad ning märkida kohtuotsuses, et lahend asendab kinnistusraamatu kannete muutmiseks kostja tahteavaldust.

2(5)

2.09.02.2015 hagi tagamise määrusega seadis maakohus kostjale kuuluvale korteriomandile, asukohaga Pärnu, XXX (registriosa nr XXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi summas 62 714,81 eurot hagejate kasuks.
3.01.12.2015 hagi tagamise määrusega seadis maakohus kostjale kuuluvale korteriomandile, asukohaga Pärnu, XXX (registriosa nr XXXXXXX) võõrandamise keelumärke hagejate kasuks.
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Pärnu Maakohus jättis 18.05.2016 otsusega läbi vaatamata hagi pärandvara eest hüvitise 52 236,31 eurot ja viivise nõudes ning nõudes kanda hagejad Pärnus, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr. XXXXXXX) 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse. Maakohus rahuldas osaliselt hagi matusekulude nõudes ning mõistis kostjalt hagejate I, II ja IV kasuks igaühele eraldi välja põhivõla 596,46 eurot, viivise 17.05.2016 seisuga 61,52 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 18.05.2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja III kasuks mõistis maakohus kostjalt välja 296,46 eurot ja viivise 17.05.2016 seisuga 30,58 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 18.05.2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 01.12.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr. XXXXXXX) korteriomandi võõrandamise keelumärge hagejate kasuks. Menetluskulud jättis maakohus 96,4% ulatuses hagejate kanda ja 3,6 % ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis igalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 575,30 eurot.
6.20.06.2016 esitasid hagejad Pärnu Maakohtu 18.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jaotas menetluskulud. Hagejad palusid teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.10.08.2016 edastas ringkonnakohus asja läbivaatamiseks kutsed kohtuistungile, toimumisajaga 10.10.2016 kell 15.30. Hagejate lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli sai kohtukutse kätte e-toimiku vahendusel 10.08.2016.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2016 kohtuistungile hagejate lepinguline esindaja ei ilmunud. Kohtuistungil taotles kostja jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ning ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse.
10.14.10.2016 esitas hagejate lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli avalduse menetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt ei jõudnud hagejate lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungile, kuna Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-14-21673 peetud kohtuistung kestis oodatust pikemalt. Eelviidatud tsiviilasjas algas kohtuistung kell 11.00 ning kestis kella 15.30-ni. Kuna istung lõppes samal ajal, kui algas ringkonnakohtu istung, ei olnud esindajal võimalik õigeaegselt ringkonnakohtule teatada kohtuistungilt puudumisest. Hagejate esindaja pidas tõenäoliseks, et kohtuistung eelviidatud tsiviilasjas ei kesta üle ühe tunni. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine on ebaproportsionaalne meede. Seadus võimaldab apellatsioonkaebust läbi vaadata ka ilma apellandi osavõtuta. Menetluse

3(5)

uuendamine ei tooks kaasa menetluse venimist, kuna kaebus oleks võimalik vaadata läbi kirjalikus menetluses.

11.Kostja vaidles menetluse uuendamisele vastu ning palus jätta hagejate avalduse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 649 lg 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta. Käesolevas asjas taotlesid hagejad apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid hagejate esindaja 10.10.2016 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Samuti ei palunud hagejad kohtul lahendada kaebus istungil ilma nende osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et TsMS § 649 lg 2 alusel tuleb hagejate apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.
13.TsMS § 650 lg 1 sätestab, et kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama.
14.Hagejate esindaja esitas 14.10.2016 ringkonnakohtule taotluse menetluse uuendamiseks, milles põhjendas, et tal ei olnud võimalik ringkonnakohtu istungil osaleda Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-14-21673 toimunud kohtuistungi oodatust pikema kestvuse tõttu. TsMS § 650 lg 1 tulenevalt uuendab ringkonnakohus menetluse üksnes juhul, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud õigeaegselt teatada. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad põhistanud menetluse uuendamise taotluses mõjuva põhjuse olemasolu ning sellest teatamise võimatust. Hagejate esindaja viibimine teises tsiviilasjas toimuval kohtuistungil ei ole mõjuvaks põhjuseks käesolevas asjas kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et advokaat ei osanud teises tsiviilasjas toimuva kohtuistungi sellist kestvust ette nähta ning pidas tõenäoliseks, et istung ei kesta üle ühe tunni. Advokaadibüroos Laus ja Partnerid töötab lisaks advokaat Hannes Ollile veel mitmeid advokaate. Hageja ei ole põhjendanud, miks keegi teine advokaadibüroo advokaatidest hagejaid kohtuistungil esindada ei saanud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hagejate esindajal oleks olnud võimalik kohtule õigeaegselt istungilt puudumisest teada anda. Kohtute infosüsteemist nähtavast kohtuistungi protokollist selgub, et 10.10.2016 tsiviilasjas nr 2-14-21673 Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas toimunud kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes kell 15.25. Sealjuures tegi kohus vaheaja 13.30-14.35, mille jooksul oleks hagejate esindajal olnud võimalik teavitada ringkonnakohut istungile ilmumata jäämisest. Ringkonnakohus leiab, et selleks ajaks pidi esindajale olema selge, et ta Põlvast Tallinna Ringkonnakohtu istungile ei jõua. Kuivõrd hagejad ei ole põhistanud, et nende

4(5)

esindajal oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks, millest ei saadud õigeaegselt teatada, siis tuleb hagejate avaldus menetluse uuendamiseks jätta rahuldamata.

15.Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata ja menetlus uuendamata, siis jätab kohus TsMS § 168 lg-st 2 ja TsMS § 165 lg-st 1 lähtudes kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda. Kostja esitas 10.10.2016 kohtuistungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejatelt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu summas 580 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, kokku 7 tunni ja 15 minuti ulatuses (sh apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele on kulunud 7 tundi, summas 560 eurot ning 10.10.2016 kohtuistungil osalemise ajakulu on 15 minutit, summas 20 eurot). Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 160705 spetsifikatsioonis on märgitud, et arve summas 560 eurot on kostjale esitatud järgmise õigusabi eest: apellatsioonkaebuse analüüs ja vastus (5 tundi) ja esindamine istungil 2 tundi. Hagejad ei esitanud seisukohta kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele.
16.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 80 eurot jääb turuhinna raamidesse ning seda võib pidada põhjendatuks. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 15 minutit. Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi ja 15 minutit, summas 420 eurot. Seega tuleb igalt hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 105 eurot (420/4). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja