lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-927/7

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-927/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Tanel Saar 29. mai 2017, Tartu 3-17-927

Haldusasi

L.S. (L.S.) kaebus T.L. (T.L.) ja tema vanematelt mittevaralise kahju eest hüvitise 5000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrus L.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja L.S.

RESOLUTSIOON

1.Jätta L.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrus muutmata.
2.Asendada avaldatavas osas kaebaja ja kaebuses nimetatud isiku nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab T.L.-lt ja tema vanematelt mittevaralise kahju eest hüvitist 5000 eurot. Kaebuse kohaselt solvab Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku patsient T.L. teda järjepidevalt, millega alandab kaebaja inimväärikust juba mitme kuu vältel.
2.Tartu Halduskohus tagastas 3. mai 2017. a määrusega L.S. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus selgitas, et T.L. väidetav tegevus kaebaja solvamisel on käsitatav eraõiguslikus suhtes osalemisena ja eraõigussuhtes tekkinud vaidlusi on pädev lahendama maakohus. Seega kui kaebaja soovib T.L.-lt nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest, tuleb tal esitada hagi maakohtule.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.L.S. esitas 9. mail 2017. a Tartu Halduskohtu 3. mai 2017 määrusele määruskaebuse, milles soovib endiselt T.L. tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
4.Tartu Halduskohus jättis 10. mai 2017. a määrusega määruskaebuse käiguta, andes täiendava tähtaja määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 15 euro tasumiseks. Pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist jättis halduskohus L.S. määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Tartu Halduskohus on kaebuse tagastanud põhjusel, et tegemist on eraõigussuhtes tekkinud vaidlusega, mida on pädev lahendama maakohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et tegemist on eraõigusliku suhtega ja selgitanud ammendavalt, et kaebajal tuleb soovi korral pöörduda maakohtusse. Kaebaja on ise määruskaebuses nentinud, et kuna T.L. on tekitanud kaebajale õigusvastaselt kahju, tuleb seda pidada võlasuhteks, seega eraõiguslikuks suhteks. Samaaegselt ei ole kaebaja viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse seisukohale, et suhte iseloom siiski võiks olla avalikõiguslik. Seega puudub kohtutel ja kaebajal erinev arusaam selles, et tegemist on eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega.
7.Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslikud suhted on spetsiifilised suhted, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalikõiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kuna vaidlus puudub selles, et tegemist on eraisikute vahelise võlasuhtega, ei kuulu vaidlus halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Soovi korral saab kaebaja pöörduda ise maakohtu poole, seda ei saa teha tema eest halduskohus.
8.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus 3. mai 2017. a määruse resolutsioon muutmata.

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu

9.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja ja kaebuses nimetatud isiku nimi initsiaalidega.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja