Kohtulahend

majanduslikud eeldused on täidetud, kuid menetlusabi andmine on seotud ka menetluses osalemise edukusega. Kohus tugines Tallinna Vangla vastusele kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, mille järgi oli kaebajal vaidlus​alusel ajavahemikul 132 päeval põrandapinda üle 4 m2, 656 päeval 3,02–3,70 m2 ja 65 päeval alla 3 m2. Kaebajal võimaldati viibida kambrist väljas iga päev tund aega värskes õhus, ajavahemikul 27. jaanuar 2013 kuni 31. oktoober 2014 ja alates 31. detsembrist 2015 suurem osa ajast päevakavas sätestatud ajal nelja tunni jooksul päevas ning kinnipeetava staatuses külastada kord kuus spordisaali. 4. veebruarist 2013 kuni 31. maini 2013 osales kaebaja riigikeele õppes, 28. augustist 2013 kuni 15. maini 2014 oli määratud abitööliseks, 27.–31. oktoobril 2014 oli kohustatud viibima kambris üksnes ööajal ning 15. maist kuni 9. septembrini 2014 viibis avavanglas. Kambrid vastasid nõuetele. Nendel tingimustel ei ole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resoluut​-

siooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. HKMS § 170 lg 1 järgi võib asja arutanud kohus menetlus​osalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata. HKMS § 230 lg-st 2, § 185 lg-st 1 ja § 178 lg-st 3 tulene​valt laienevad need sätted ka määrus​kaebuse lahendamisel tehtavale määrusele. Määruskaebuse taotluse lahendamata jätmise näol on aga tegemist ka kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, millele tuginedes võib esitada määrus​kaebuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-89-14, p 10).

Kuigi kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses otsesõnu tugine​nud

menetlusnormide rikkumisele, võimaldab HKMS § 230 lg 3 ringkonnakohtu otsuse kassatsioon​kaebuse põhjendustest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või halduskohtule ka HKMS § 199 lg-s 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. HKMS § 230 lg 4 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusnormi oluliseks rikkumiseks ka HKMS § 199 lg-tes 1 ja 2 nimetamata rikkumise. HKMS § 234 alusel kohalduvad need sätted ka määrus​kaebusele.

Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjenda​tud

saata määruskaebust uueks lahenda​miseks ringkonnakohtule. Küsimus, kas halduskohus jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata, on võimalik lahendada ka Riigikohtul. Halduskohus viitas õigesti sellele, et menetlusabi andmise eelduseks on mh see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses asjas teadaolevate asjaolude põhjal siiski teha järeldust, et asja edu​väljavaated on vähesed.

Toimikus ei ole andmeid selle kohta, kui suure osa vaidlusaluste kambrite pind​alast moodustas

tualettruumi pindala. Vastustaja on kahjunõuet lahendades ekslikult asunud seisukohale, et tualett​ruumi alust pinda ei tule kambri üldpindalast maha arvata (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-8316, p 11). Isegi juhul, kui jätta tualettruumi pindala kambri pindalast maha arvamata, on kaebajale tagatud kambripind olnud 65 päeval alla 3 m2. Vastustaja vastusest kahju hüvitamise taotlusele ei nähtu piisava täpsusega kompenseerivad meetmed. Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigi​kohtu praktikat sarnastes asjades, ei saa asuda seisukohale, et kahju​nõude eduväljavaated on vähesed. Kahjuhüvitise kohta seisukoha võtmiseks tuleb asjaolud asja sisulise menetlemise käigus välja selgitada.

Seetõttu on halduskohus ekslikult jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Haldus​-

kohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja määruskaebus selles osas rahuldada. Arvestades, et halduskohus tuvastas, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, teeb kolleegium selles osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu

tasumisest.

Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega ajavahemiku osas, mil kaebaja Tallinna Vanglas ei

viibinud. Selles osas on kaebus õigesti tagastatud ning määruskaebus jääb rahuldamata.

HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.