lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-3-1-81-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 26.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-81-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
26.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

KOHTUMÄÄRUS

3-3-1-81-16 26. mai 2017 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Deniss Slavnovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamis​tingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 25. jaanuar 2013 kuni 25. jaanuar 2016 Kaebaja Deniss Slavnov Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-616 Deniss Slavnovi määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Deniss Slavnovi määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-616 resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Deniss Slavnovi menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-16-616.
3.Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2016. a määrus muutmata.
4.Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Deniss Slavnov esitas 26. jaanuaril 2016 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna Vangla tagastas 28. märtsi 2016. a vastusega ajavahemike 25.–26. jaanuar 2013 ning 1. november 2014 kuni 29. juuni 2015 osas läbivaatamatult. Ülejäänud osas jäeti kahjunõue rahuldamata.
2.D. Slavnov esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 17 380 eurot seoses kinnipidamistingimustega aja​vahemikul 25. jaanuar 2013 kuni 25. jaanuar 2016.
3.Tartu Halduskohus tagastas 20. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-616 kaebuse osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses eba​piisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 1. november 2014 kuni 29. juuni 2015, sest 1. novembrist 2014 kuni 20. juunini 2015 viibis kaebaja vabaduses ning 21.–29. juunil 2015 Põhja Prefektuuri arestimajas (resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et kaebajal ei ole selle ajavahemiku osas kaebe​õigust. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 521 eurot ja 40 senti tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohus leidis, et menetlusabi

majanduslikud eeldused on täidetud, kuid menetlusabi andmine on seotud ka menetluses osalemise edukusega. Kohus tugines Tallinna Vangla vastusele kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, mille järgi oli kaebajal vaidlus​alusel ajavahemikul 132 päeval põrandapinda üle 4 m2, 656 päeval 3,02–3,70 m2 ja 65 päeval alla 3 m2. Kaebajal võimaldati viibida kambrist väljas iga päev tund aega värskes õhus, ajavahemikul 27. jaanuar 2013 kuni 31. oktoober 2014 ja alates 31. detsembrist 2015 suurem osa ajast päevakavas sätestatud ajal nelja tunni jooksul päevas ning kinnipeetava staatuses külastada kord kuus spordisaali. 4. veebruarist 2013 kuni 31. maini 2013 osales kaebaja riigikeele õppes, 28. augustist 2013 kuni 15. maini 2014 oli määratud abitööliseks, 27.–31. oktoobril 2014 oli kohustatud viibima kambris üksnes ööajal ning 15. maist kuni 9. septembrini 2014 viibis avavanglas. Kambrid vastasid nõuetele. Nendel tingimustel ei ole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles märgib, et ei ole nõus halduskohtu lahendiga tema kaebuse kohta. Kaebaja sõnul rikuti tema inimõigusi, kambrites ei jätkunud põrandapinda, oli halb valgustus, niiskus. Kaebajal ei ole riigilõivu tasumiseks raha.
6.juunil 2016 esitas kaebaja täiendava avalduse, mille kohaselt esitas Tallinna Vangla valeandmeid kaebaja kinnipidamistingimuste kohta. Ta oli alates 31. detsembrist 2015 süüdimõistetu staatuses ja istus kinnises kambris, kust lasti välja ainult üheks tunniks.
5.Tartu Halduskohus võttis 10. juunil 2016 määruskaebuse 20. mai 2016. a kohtumääruse p 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 7. septembri 2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. mai 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus nõustus haldus​kohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebeõiguse puudumine ajavahemikul, kui kaebaja ei viibinud vangistuses, ilmselge.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja ei olnud ajavahemikul 25. jaanuar 2013 kuni 25. jaanuar 2016 Tallinna Vanglas. Määrus​kaebusele lisas kaebaja väljavõtte selle kohta, millistes kambrites ta sellel ajavahemikul viibis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Halduskohus otsustas 20. mai 2016. a määrusega tagastada kaebuse osaliselt selle ajavahemiku osas, mil kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas (resolutsiooni p 1), ja jätta rahuldamata kaebaja menetlus​abi taotluse, kuna ei ole piisavat alust eeldada, et kaebaja menetluses osalemine on edukas (resolutsiooni p 2). Kaebaja esitas määruskaebuse, milles märkis, et tingimused, milles ta Tallinna Vanglas viibis, olid õigusvastased ning et tal pole raha riigilõivu maksmiseks. Haldus​kohus võttis määruskaebuse menetlusse ja ringkonnakohus lahendas selle vaid halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 osas.
9.Kolleegiumi hinnangul nähtub kaebaja määruskaebusest, et ta soovis vaidlustada ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 2. Kaebaja ei ole avaldanud, et sooviks halduskohtu määrust vaidlustada vaid osaliselt, ning käsitles määruskaebuses oma võimetust maksta riigi​lõivu ja esitas vastuväiteid halduskohtu seisukohale, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Seega on üks määrus​kaebuse taotlus​test jäänud lahendamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resoluut​-

siooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. HKMS § 170 lg 1 järgi võib asja arutanud kohus menetlus​osalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata. HKMS § 230 lg-st 2, § 185 lg-st 1 ja § 178 lg-st 3 tulene​valt laienevad need sätted ka määrus​kaebuse lahendamisel tehtavale määrusele. Määruskaebuse taotluse lahendamata jätmise näol on aga tegemist ka kohtumenetluse normide olulise rikkumisega, millele tuginedes võib esitada määrus​kaebuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-89-14, p 10).

Kuigi kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses otsesõnu tugine​nud

menetlusnormide rikkumisele, võimaldab HKMS § 230 lg 3 ringkonnakohtu otsuse kassatsioon​kaebuse põhjendustest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või halduskohtule ka HKMS § 199 lg-s 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. HKMS § 230 lg 4 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusnormi oluliseks rikkumiseks ka HKMS § 199 lg-tes 1 ja 2 nimetamata rikkumise. HKMS § 234 alusel kohalduvad need sätted ka määrus​kaebusele.

Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjenda​tud

saata määruskaebust uueks lahenda​miseks ringkonnakohtule. Küsimus, kas halduskohus jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata, on võimalik lahendada ka Riigikohtul. Halduskohus viitas õigesti sellele, et menetlusabi andmise eelduseks on mh see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses asjas teadaolevate asjaolude põhjal siiski teha järeldust, et asja edu​väljavaated on vähesed.

Toimikus ei ole andmeid selle kohta, kui suure osa vaidlusaluste kambrite pind​alast moodustas

tualettruumi pindala. Vastustaja on kahjunõuet lahendades ekslikult asunud seisukohale, et tualett​ruumi alust pinda ei tule kambri üldpindalast maha arvata (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-8316, p 11). Isegi juhul, kui jätta tualettruumi pindala kambri pindalast maha arvamata, on kaebajale tagatud kambripind olnud 65 päeval alla 3 m2. Vastustaja vastusest kahju hüvitamise taotlusele ei nähtu piisava täpsusega kompenseerivad meetmed. Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigi​kohtu praktikat sarnastes asjades, ei saa asuda seisukohale, et kahju​nõude eduväljavaated on vähesed. Kahjuhüvitise kohta seisukoha võtmiseks tuleb asjaolud asja sisulise menetlemise käigus välja selgitada.

Seetõttu on halduskohus ekslikult jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Haldus​-

kohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja määruskaebus selles osas rahuldada. Arvestades, et halduskohus tuvastas, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, teeb kolleegium selles osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu

tasumisest.

Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega ajavahemiku osas, mil kaebaja Tallinna Vanglas ei

viibinud. Selles osas on kaebus õigesti tagastatud ning määruskaebus jääb rahuldamata.

HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.