3-16-2244 M.M. kaebus Tallinna Vangla 10.10.2016 vaideotsuse nr 515/16/302-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal vähemalt kolm korda nädalas sooja veega üle keha pesta
Haldusasi
Menetlustoiming
Kaebuse lubatavuse kontrollimine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Kinnipeetav M.M. esitas 18.08.2016 Tallinna Vanglale pöördumise (registreeritud numbriga 5-8/16/19613-1; tl 6-7), milles taotles vanglalt vähemalt kolmel korral nädalas sooja veega üle keha pesemise võimaldamist.
2.Tallinna Vangla jättis 14.09.2016 vastusega nr 5-8/16/19613-2 (tl 8 ja pöördel) M. M. taotluse rahuldamata, leides, et üks kord nädalas kinnipeetavatele duši kasutamise võimaldamine on mõistlik, piisav ja kooskõlas vangistusseadusega (VangS). Samuti on vangla selgituste kohaselt võimalik duši sagedasem kasutamine põhjendatud vajaduse (nt töötamine) või meditsiinilise näidustuse korral, mida aga M. M. puhul ei esine.
3.M. M. esitas 16.09.2016 vangla 14.09.2016 vastuse nr 5-8/16/19613-2 peale vaide (tl 9 ja pöördel), mille vangla jättis 10.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/302-2 (tl 10) rahuldamata.
4.M. M. esitas 09.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 10.10.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/302-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal vähemalt kolm korda nädalas sooja veega üle keha pesta. Koos kaebusega esitas M. M. ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et Tallinna Vanglat kohustataks võimaldama kaebajal end esialgse õiguskaitse korras vähemalt kolmel korral nädalas sooja veega üle keha pesta.
5.Kohus jättis 25.11.2016 määrusega M. M. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1).
6.M. M. esitas 02.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Koos määruskaebusega esitas M. M. menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.12.2016 määrusega M. M. menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis M. M.le riigilõivu 15 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta ringkonnakohtule andmete esitamiseks tähtaja. M. M. esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 27.03.2017 määrusega M. M. määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 11.04.2017 määrusega M. M. määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 25.11.2016 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-16-2244 läbivaatamatult, kuna M. M. jättis määruskaebuse esitamise eest riigilõivu tasumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.M. M. soovib kohtule esitatud kaebuses Tallinna Vangla 10.10.2016 vaideotsuse nr 515/16/302-2 tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist võimaldada kaebajal vähemalt kolm korda nädalas sooja veega üle keha pesta. Kõnealuse vaideotsusega on vangla jätnud rahuldamata kaebaja vaide Tallinna Vangla 14.09.2016 vastuse nr 5-8/16/19613-2 peale. Viidatud vastusega jättis vangla rahuldamata kaebaja taotluse vähemalt kolmel korral nädalas sooja veega üle keha pesemise võimaldamiseks (duši all).
9.Kaebaja leiab, et VangS § 50 lg 2 on põhiseadusega (võrdse kohtlemise printsiip, kuna vabaduses viibivad isikud ja teiste vanglate kinnipeetavad saavad tihemini pesta) vastuolus ning alandab tema inimväärikust (kaebaja saab pesta end sooja veega üle keha vaid korra nädalas 20 minuti jooksul ning selle aja jooksul tuleb ära pesta ka enda riided). Lisaks peab ta alaseljale tehtud operatsioonide tõttu iga päev võimlema, mistõttu tuleb talle võimaldada end tihemini pesta. Kambris end sooja veega pesta ei saa ning kraanikausi juures ei ole privaatsus teiste kinnipeetavate eest tagatud.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
11.Kohus leiab, et kaebus on kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes ilmselgelt perspektiivitu (väite osas, et kaks korda duši all pesemist nädalas on inimväärikust alandav) ning väite osas, et kaebaja on sunnitud alaselja operatsiooni järel võimlema ja sellest on tingitud lisapesemise vajadus, mida kaebaja ei saa teostada pesukausis pesemisega invaliidusest tingituna on kohtueelne menetlus läbimata. Vastustaja ei ole seega saanud seda uut asjaolu otsustuse tegemisel kaaluda ning kaebajal tuleb soovi korral esitada vanglale uus taotlus. Kuna vanglas tuleb meditsiinilise näidustuse korral soodustuse saamiseks esmalt pöörduda vajaduse kindlakstegemiseks meditsiinitöötaja poole (kes on seda asjaolu pädev hindama), tuleks kaebajal enne vanglale uue taotluse esitamist pöörduda vangla meditsiinitöötaja poole.
12.Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isiks nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega on toimingut tegema või haldusakti andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja 2(4)
on kohustatud toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-50-14 punkti 34.1).
13.VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Nimetatud säte aga ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra (sh pesta end sooja veega üle keha nädalas rohkem kui ühe korra). Samuti ei tulene sellist õigust soovitusliku iseloomuga Euroopa vanglareeglistikust. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-50-14 (p 34.1) tuleneb, et kinnipeetavale ei tulene tingimusteta õigust kasutada dušši rohkem kui kord nädalas. Riigikohus on sama lahendi punktis 32 märkinud, et duši sagedasema kasutamise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel ning et subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši sagedamini kui kord nädalas ei tulene ka Euroopa vanglareeglistiku p-st 19.4. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on Euroopa vanglareeglistik soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
7.aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Euroopa vanglareeglistiku p 19.4 üheks esmaseks eesmärgiks on aidata kinnipidamisasutuses tagada kinnipeetavate inimväärne kohtlemine. Kui vangla otsustab VangS § 50 lg 2 alusel, kas kinnipeetavale lubada dušši kasutada sagedamini kui ühe korra nädalas, peab ta kaalutlusõigust teostades arvestama, et tagatud oleks mh inimväärikus.
14.Kaebaja ei ole pöördumises vangla poole toonud välja asjaolusid (terviseseisundist tulenev vajadus), mida vangla oleks saanud kaaluda. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et vabaduses saab inimene pesta üle kogu keha iga päev, eriti pärast treeningut. Samuti on kaebaja väitnud, et tööline K.T. saab iga õhtu duši alla, mis kujutab endast ebavõrdset kohtlemist. Seega tuli vanglal analüüsida, kas kehtiv õigus annab kaebajale subjektiivse õiguse nõuda rohkem pesukordi, arvestades, et ta ei ole välja toonud isiklikke asjaolusid, mida vangla pidanuks sellele lisaks kaaluma. Vangla on teinud õiguspärase otsuse lähtuvalt kehtivast õigusest.
15.Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et kaebajale on kambris tagatud juurdepääs voolavale veele ning sellega on tal võimalik sooritada elementaarseid hügieenitoiminguid, sest sooja vett on kaebajal võimalik keeta talle kambrisse 12.06.2015 väljastatud veekeedukannuga (vt vangla vastus esialgse õiguskaitse taotlusele tl 20 pöördel). Lisaks on Tallinna Vangla viidatud vastuses selgitanud, et kinnipeetavatele on lubatud omada kambrites pesukausse ning M. M. on vangla kaupluse vahendusel ka pesukausid soetanud. Kaebaja paikneb kambris, mis on varustatud tualettruumi ja kraanikausiga. Privaatsuse tagamiseks on võimalik kasutada tualettruumi, mis on kambrist seinte ja uksega eraldatud. Seega on isikliku hügieeni võimalused kaebajale kambris tagatud, sh võimalus pesta end ka kambris sooja veega.
16.Kohus selgitab, et kuna VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust rohkem kui üks kord nädalas dušši kasutada ning kaebaja ei ole vanglale esitatud taotluses märkinud, et ta vajab tervisliku seisundi tõttu eritingimusi või erikohtlemist (ka sellisel juhul peaks ta esmalt saama vangla arstilt sellekohase soovituse), ei ole vangla kohustatud talle võimaldama rohkem duššikordi nädalas. Alles kohtule esitatud kaebuses väitis kaebaja, et peab selja tõttu pidevalt võimlema ja seega ka rohkem pesema ning pesukausis ei saa ta pesta seljaprobleemi tõttu. Kui kaebaja soovib vaatamata eelpool välja toodud vangla poolt võimaldatud tingimustele (kambris veekeedukann ja pesukauss ning voolav vesi, samuti dušš tagatud korra nädalas) jätkuvalt dušši kasutada rohkem kui ühel korral nädalas, tuleb tal vanglale esitada uus taotlus, taotlust põhistava uue asjaolu väljatoomisega ja meditsiinitöötaja ettekirjutusega meditsiinilisel näidustusel lisapesemise saamiseks, misjärel saab vangla teha kaebaja taotluse osas uue otsuse. Füsioteraapiline võimlemine ei ole sport,
3(4)
mille osas saaks vangla ise kaaluda lisapesemise vajadust ning seljaprobleemist tingitud takistusi saab hinnata meditsiiniharidusega spetsialist. Lisapesemise vajadust võib põhistada meditsiiniline näidustus. Praegusel juhul on uue väite osas kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 5).
17.Asjakohatud on kaebaja viited ebavõrdsest kohtlemisest. Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud VangS § 50 lg-s 2 sätestatuga seonduvat ning kohtud ei ole leidnud, et vastav säte rikuks kinnipeetava põhiõigusi. Kaebaja viide, et vabaduses peetavad isikud saavad end tihemini pesta, on asjakohatu, kuna vanglas ongi isikute võimalused piiratud ning vangistuse eesmärk ei ole kinnipeetavatele vabaduses sarnanevate tingimuste võimaldamine. Seonduvalt viitega teiste vanglate tingimustele, selgitab kohus, et vanglates ei peagi tingimused kõikidele kinnipeetavatele ühesugused olema. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-3-1-20-08 punktis 24 leidnud, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Kohtu hinnangul ei saa õigusvastaseks ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks pidada asjaolu, et teistes vanglates saavad kinnipeetavad tihemini duši all käia. Kaebaja ei ole märkinud, et teda oleks koheldud erinevalt teistest temaga võrreldavatest Tallinna Vangla kinnipeetavatest. Kaebaja ei ole märkinud, et tema suhtes on rikutud VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust. Vangla vastuse (tl 20-21) kohaselt võimaldatakse töötavatele kinnipeetavatele ja suveajal pesemist tihemini ning vangla otsustab sagedasema pesemise võimaldamise kaalutlusõiguse alusel. Seega ei saa ka näiteks töötavatele kinnipeetavatele sagedasema duši võimaldamist pidada kinnipeetavate ebavõrdseks kohtlemiseks. Kaebaja viidatud K.T. on kaebaja enda taotluse kohaselt töötav kinnipeetav, mistõttu on tal täiendav pesemise vajadus. Tegemist ei ole kaebajaga võrreldava isikuga.
18.Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.
19.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele muu hulgas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, ei kuulu kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.