V.B. kaebus Tallinna vangla 30.12.2016 käskkirja nr 52/1490 ja 20.01.2017 ja vaideotsuse nr 5-15/17/6-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - V.B. Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta V.B. kaebus rahuldamata
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.juunil 2017 ( HKMS 278 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav V.B.d (kaebuse esitaja) Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 30.12.2016 käskkirjaga nr 5-2/1490 (edaspidi käskkiri) vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks.
Distsiplinaarmenetluse ajendiks on käskkirja põhjenduste kohaselt vanemvalvur Kristo Mikola 30.11.2016 koostatud ettekanne nr 4274, mille kohaselt 30.11.2016 kella 14.20 paiku kambris 144 anti kaebuse esitajale korraldus end vastavalt ilmastikule riidesse panna ja jalutusboksi minna. Antud korraldusele kaebuse esitaja ei allunud, vaid nõudis teise kambrisse paigutamist. Kaebajale selgitati, et vaba kambrit ei ole ning kambri 144 kontrollimise ajaks tuleb minna jalutusboksi. Kaebaja ütles, et tema riidesse ei pane ja tema läheb lühikeste riietega. Kaebajale anti veelkord korraldus vastavalt ilmastikule riidesse panna, mille peale teatas kaebaja, et ei ole vaja ning läks jalutusboksi lühikeste riietega. Kaebajal oli seljas vangla vormi t-särk ja lühikesed püksid. Jalutusboksis viibis kaebaja umbes 25 minutit. Kambrisse tagasi minnes ei allunud kaebaja korraldusele minna temale määratud kambrisse. Kaebaja nõudis koheselt arsti jalutusboksi ja viivitas kambrisse tagasi liikumisega. Kaebaja allus korraldusele minna kambrisse alles siis, kui kohale oli kutsutud suurem hulk ametnikke. Peale kaebaja kambrisse saatmist kutsuti kohale meditsiiniosakonna töötaja, kes kaebaja üle vaatas. Kaebaja suhtes algatati 21.12.2016 ettekande nr 4274 ajendi alusel distsiplinaarmenetlus VangS § 67 p 1 alusel seoses korraldusele allumatusega ja teavitati sellest kaebuse esitajat 22.12.2016 ning anti talle võimalus omapoolseid selgitusi anda. Kaebaja andis allkirja teatisega tutvumise kohta, kuid selgitusi anda ei soovinud. 29.12.2016 küsis vastustaja vanemvalvur Kristo Mikolailt täiendavad ütlused selle kohta, kas 30.11.2016 kella 14.20 paiku kambris 144 tõi kaebaja välja põhjendusi, miks tal ei ole võimalik vastavalt ilmastikule riietuda. Kristo Mikola ütluste kohaselt ei toonud kaebaja välja ühtegi põhjust, miks tal ei ole võimalik vastavalt ilmastikule riietuda. Kaebuse esitajal oli 29.12.2016 seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (üks suitsetamiseeskirjade rikkumine, teine talle mittekuuluva eseme valdamisega). 29.12.2016 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajal vastuväiteid ei olnud.
2.Kaebuse esitaja esitas 03.01.2017 Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhile vaide (kannab koostamise kuupäeva 31.12.2016), milles vaidlustas Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku 30.12.2016 käskkirja nr 5-2/1490 ja taotles selle täitmise peatamist ning kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla esimese üksuse juht jättis 20.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/6-2 vaide rahuldamata.
3.Kaebuse esitaja esitas 31.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.12.2016 käskkirja 5-2/1490 ja 20.01.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/6-2 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 16.02.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-204 kaebuse menetlusse. Tulenevalt viidatud kohtumäärusest lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja põhjendused.
5.Kaebaja leiab, et käskkirjaga määrati talle kartserikaristus alusetult. 30.12.2016 käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (VangS 2014 a kommentaar lk 163, § 67 , p 3). Samuti on kaalutlusotsus vastuolus VangS § 41 põhimõttega. Valvur kohustas kaebajat panema toime õigusrikkumise ja seadma ohtu enda elu ja tervise nõudes, et kaebaja suunduks õue, kus oli nullilähedane temperatuur, t-särgi ja lühikeste pükstega. Menetleja ei arvestanud, et kaebaja osutas korralduse täitmise suhtes põhjendatud passiivset vastupanu. Valvur rikkus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013
2(8)
käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkte 1.2 ja p 4.8, kui avaldas ükskõiksust kaebaja riietuse suhtes ja et kaebajal puudusid kuivad välisriided. Vaideotsuses on vangla ebaõigesti märkinud, et vangivalvur Kristo Mikola ütluste kohaselt rippus 30.11.2016 üks jope nagis jne. Kristo Mikola 30.11.2016 ütlused ja 29.12.2016 lisaütlused on vastukäivad. Vaidlustatavas käskkirjas sellised andmed puuduvad. Olukorras, kus menetluses antud ütlused on vastukäivad, oleks vaja kõrvaldada kõik kahtlused. Oluline tunnistaja Kristo Kask on jäetud menetlusest välja. Kaebaja viibis kindlasti õues üle 25 minuti ja seda kinnitab alajahtumine (vt meditsiiniline tõend 30.11.2016). Kaebaja selgitas nii Kristo Mikolale kui ka menetlejale, et vormiriietus oli kaebajal ämbrites pesus seega ei saanud kaebaja riietuda vastavalt. Samas täitis kaebaja talle antud korralduse minna õue. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
6.Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 30.12.2016 käskkiri nr 5-2/1490 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja poolt ilmastikule mittevastava riietuse kandmine on vastuolus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ (edaspidi Kodukord) punktiga 4.2, mille kohaselt on väljaspool enda elukambrit kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Kaebajal puudus alus talle antud korralduse mittetäitmiseks ja allumatusega rikkus ta VangS § 67 p-st 1 tulenevat kohustust. Seega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo, tema süü on tuvastatud ning esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks. Vaidlustatud 30.12.2016 käskkirja nr 5-2/1490 kohaselt ei allunud kaebaja 30.11.2016 kell 14.20 vanglaametniku korduvatele korraldustele riietuda vastavalt ilmastikule. Distsiplinaarrikkumise kohta on vanglateenistuse ametnik Kristo Mikola koostanud 30.11.2016 ettekande nr 4274. Kaebajat teavitati 21.12.2016 tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja selgitusi anda ei soovinud ega esitanud vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, millega kaebaja tutvus 29.12.2016. Kaebajale on tutvustatud allkirja vastu vangistusalaseid õigusakte, mistõttu oli ta teadlik kohustusest alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et valvur, käskides tal t-särgi ja lühikeste pükste väel õue minna, kohustas teda õigusrikkumist toime panema. 29.12.2016 telefoni teel antud täiendavates ütlustes kinnitas vaneminspektor Kristo Mikola, et kaebaja ei esitanud 30.11.2016 korraldusele mitte allumisel mingeid põhjendusi ega selgitusi. Samuti ei ilmnenud distsiplinaarmenetluse käigus mingeid asjaolusid, mille tõttu olnuks kaebajal vanglaametniku korralduse täitmine takistatud. Kaebaja ei toonud vastavaid asjaolusid distsiplinaarmenetluse käigus välja. Alles vaide esitamisel tõi kaebaja korraldusele mitteallumise põhjusena välja
3(8)
asjaolu, et tema riided olid pesus. Seetõttu võeti Kristo Mikolalt eeltoodud asjaolu täpsustamiseks vaidemenetluses täiendavad selgitused. Kaebaja väited korraldusele mitteallumise põhjuste kohta on paljasõnalised ning kantud eesmärgist distsiplinaarkaristusest vabaneda. Eeltoodut kinnitab mh ka vanemvalvur Kristo Mikola oma 17.01.2017 vaidemenetluses antud selgituses, mille kohaselt rippus 30.11.2016 kaebajale korralduse andmisel üks jope nagis ning kuna teised kaks kambrikaaslast olid juba jopedega jalutusboksis, sai nagis rippuv jope kuuluda vaid kaebajale ( Kodukorra p 3.6 kohaselt väljastatakse igale üks jope). Vastustajal puudub alus kahelda vanglaametniku ütlustes. Vastustajale ei nähtu Kodukorra punktide 1.2 ja 4.8 rikkumist, kuivõrd kaebajat ei viidud jalutusboksi jalutuskäigule, vaid paigutati sinna kambris teostatava läbiotsimise ajaks. Vastustaja möönab, et distsiplinaarmenetluse läbi viimise käigus ei ole selgitusi võetud 30.11.2016 intsidendi juures viibinud Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vanglaametniku eriala praktikant Kristo Kaselt. Vastustaja on antud puuduse käesolevas kohtumenetluses kõrvaldanud ja küsinud Kristo Kaselt selgituse 30.11.2016 sündmuse kohta. Kristo Kase selgituse kohaselt ta sündmuse toimumist ei mäleta. Vastustajale ei nähtu esitatud kaebusest, kuidas 20.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/6-2 on kaebaja õigusi rikutud muul viisil kui vaide täielikult rahuldamata jätmisega. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega, see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Käskkirja õigusliku alusena viidatud VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 4.2 kohaselt on väljaspool enda elukambrit kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). Käskkirjas ei ole küll Kodukorra punktile 4.2 viidatud, kuid selles on piisava põhjalikkusega kirjeldatud teo tehiolusid, millest järeldub, et vastustaja hinnangul oli kaebaja käitumine Kodukorra punktiga 4.2 vastuolus. Vastustaja viitas Kodukorra punktile 4.2 vastuses kaebusele.
8.Kohtupraktika kohaselt on VangS § 67 p 1 eesmärgiks vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduste täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldus tuleb täita või mitte (Riigikohtu 29.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-2-1-15 (p 17) ja asjas 3-3-2-2-15 (p 18). Riigikohus on samas leidnud, et isegi kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
4(8)
9.Kaebaja väidab kohtule esitatud kaebuses, ei ole temale süüks arvatud rikkumist toime pannud, kuna vanglateenistuse ametniku korraldus oli vastuolus Kodukorra punktidega 1.2 ja
4.8.Kaebaja osutas põhjendatud passiivset vastupanu korralduse täitmisega viivitamisega, kuna korraldus minna õue lahtiriietatuna, omas ilmselgelt tühise haldusakti tunnuseid ning kohustas kaebajat panema toime õigusrikkumist. Nimetatust järelduvalt puudub vaidlus selles, et kaebaja viivitas vanglateenistuse ametniku poolt talle antud korralduse täitmisega ning vanglateenistuse ametnik andis kaebajale korralduse korduvalt. Vaidlus seisneb selles, kas kaebajale anti korraldus minna õue lahtiriietatuna või eiras kaebaja ametniku poolt korduvalt antud korraldust riietuda ilmastikule vastavalt. Kohus leiab distsiplinaarmenetluse materjalide pinnalt, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud.
10.Tõendatud ei ole, kaebaja väide, mille kohaselt andis vanemvalvur kaebajale korralduse minna õue t-särgi ja lühikeste pükste väel. Distsipliinirikkumise kohta on vanemvalvur Kristo Mikola koostanud 30.11.2016 ettekande nr 4274 (tl 35), mille kohaselt ei allunud kaebaja 30.11.2016 kella 14.20 paiku kambris 144 vanemvalvuri korraldusele end vastavalt ilmastikule riidesse panna ja jalutusboksi minna. Ettekandest nähtub, et kaebaja nõudis enda teise kambrisse paigutamist, kuid kui talle selgitati, et vaba kambrit ei ole, siis teatas, et läheb lühikeste riietega. Sellele järgnevalt andis vanemvalvur veelkord korralduse ilmastikule vastavalt riietuda, mida kaebaja taas eiras ning läks jalutusboksi lühikeste riietega, kandes lühikeste varrukatega vangla vormi t-särki ja lühikesi pükse. Nähtuvalt 29.12.2016 koostatud menetlustoimingu protokollist (tl 33 pöördel -34) ei avaldanud kaebaja sündmuse toimumisel korralduse andnud vanemvalvur Kristo Mikolale mingeid põhjendusi korraldusele mitteallumise põhjuste kohta ega selgitanud, et ta ei saa vastavalt ilmastikule riietuda, kuna ilmastikule vastav vormiriietus on pesus. Samuti ei avaldanud kaebaja selliseid põhjendusi distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes ega distsiplinaarmenetluse ajal. Alles vaide esitamisel tõi kaebaja esmakordselt, korralduse mittetäitmise põhjusena välja asjaolu, et tema riided olid pesus. Selline kaebaja käitumine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et vaidemenetluses esitatud põhjendus ei vasta tegelikkusele ning on kantud motiivist eitada distsiplinaarrikkumist ja vabaneda karistusest. Olukorras, kus kaebajal esines tõepoolest objektiivne takistus vanglaametniku poolt talle antud korralduse täitmiseks, on kohtu hinnangul mõistlik eeldada, et kaebaja oleks vastava põhjenduse esitanud koheselt peale vanglaametniku korralduse andmist. Kohus ei loe kaebaja poolt vaidemenetluses antud ütlusi usutavaks. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja alles vaidemenetluse käigus hakkas väitma oma võimatust end vastavalt ilmastikule riietada, viitab ilmselgelt kaebaja väidete otsitusele. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka vanemvalvur K. Mikola 17.01.2017 vaidemenetluses antud selgitus (tl 39), mille kohaselt rippus 30.11.2016 kaebajale korralduse andmisel üks jope nagis ning kuna teised kaks kambrikaaslast olid juba jopedega jalutusboksi läinud, sai nagis rippuv jope kuuluda vaid kaebajale. Kohtu hinnangul haakub nimetatud järeldus asjaoluga, et Kodukorra punkti 11.2.2 kohaselt on vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, kinnipeetava vanglariietuse ja tööriiete pesemine ning parandamine tasuta ehk vangla väljastatud riideesemete ja voodipesu puhastamine toimub vangla kulul. Kodukorra punkti 11.2.3 kohaselt võib kinnipeetav korraga anda pesemiseks kuni 50 % väljastatud vanglariietusest. Jope pesemine toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord poole aasta jooksul. Seega ei loe kohus usutavaks kaebaja väidet, mille kohaselt ei saanud kaebaja ilmastikule vastavalt riietuda põhjusel, et tema jope oli pesus. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et ta ei täpsustanud distsiplinaarmenetluse läbi viimisel, kas
5(8)
vanglaametnik kontrollis 30.11.2016 seda, kas kambri nagis rippus mõni jope või mitte. Kaebaja ei tuginenud vastavale asjaolule enne, kui alles vaidemenetluses. Enne seda ei viidanud mitte miski sellele, et kaebajal oleks takistatud nõuetele vastavalt riietuda ning selle üle puudus vaidlus. Vastava vastuväite saamisel on vastustaja põhjendatult pöördunud Kristo Mikola poole selgituste saamiseks, kes on vastustajale 17.01.2017 vastanud.
11.Kohus nõustub vastustajaga, et puudub põhjus kahelda vanemvalvur Kristo Mikola ütlustes. Vanemvalvuril puudus vajadus esitada valeütlusi, kuna see tooks kaasa tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise ning puudub mõistlik põhjus, miks peaks ametnik sellisel viisil käituma. Kinnipeetava jaoks mingit ebameeldivat järelmit tegelikkuses toimunu ebaõige kajastamise eest aga ei ähvardanud. Moonutades reaalselt aset leidnud faktilisi sündmuseid, võis kinnipeetav üksnes loota, et juhul kui teda usutakse, siis kaebajale distsiplinaarkaristust ei määrata. Seega on vanemvalvuri selgitused kohtu hinnangul usaldusväärsemad, kui kaebaja enda selgitused. Kohtu hinnangul tõendab kaebaja väidete otsitutust ka asjaolu, et kaebaja hakkas alles vaidemenetluse käigus väitma, et tal oli võimatu end vastavalt ilmastikule riietada.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kaebaja väide, mille kohaselt rikkus vanglaametnik Kodukorra punkti 1.2. Samuti ei ole vanglaametniku tegevus vastuolus Kodukorra punktiga
4.8.Vanemvalvur Kristo Mikola korraldus tugines õiguslikul alusel- Kodukorra p 4.2. Korraldusel ei ole tühise haldusakti tunnuseid. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui see vastab eelnimetatud paragrahvis loetletud tunnustele - sellest ei selgu adressaat või haldusakti andja, seda ei ole andnud pädev isik, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise või kui sellest tulenevad kohustused on vastukäivad. Vanemvalvur Kristo Mikola poolt kaebajale antud korraldus oli kooskõlas Kodukorra punktiga 4.2 ning ei kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist. Kaebaja vastupidised väited on tõendamata (vt otsuse p 10 ja 11). Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanemvalvur Kristo Mikola poolt kaebajale antud korralduse puhul tegemist haldusakti vaid toiminguga. HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Vanemvalvuri poolt antud korraldus, millega kohustati kaebajat riietuma ilmastikule vastavalt, sisaldab endast kaebaja kohustust täita Kodukorra punktis 4.2 toodud nõuet ja riietuda ilmastikule vastavalt. Vanemvalvuri korraldus oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-22-15 p 10) on leitud, et haldusaktiga on tegemist juhul, kui otsusest nähtub haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Asjaolule, et vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetavale antud korralduse puhul on tegemist haldusaktiga, on viidanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-2-2-15 (p 18). Samas ei oma vastustaja seisukoht sellest, kas vanemvalvur Kristo Mikola poolt kaebajale antud korralduse puhul on tegemist haldusakti või toiminguga, vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuivõrd kaebajale antud korraldus oli õiguspärane ja kooskõlas Kodukorra punktiga
13.VangS § 63 lg 1 järgi võib sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kodukorra p 21.2 järgi on distsiplinaarsüütegu kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.
6(8)
Kohus loeb vanemvalvur Kristo Mikola ettekande, täiendava seletuse ja vaidemenetluses antud selgituste pinnalt tõendatuks, et kaebaja ei allunud 30.11.2016 vanemvalvuri õiguspärasele korraldusele riietuda ilmastikule vastavalt. Vanemvalvuri ettekandes ja hilisemalt antud seletustes esitatud väiteid ei lükka ümber ka juhtumi juures viibinud praktikant Kristo Kase seletus, mille vastustaja võttis kohtumenetluse käigus (tl 47). Kristo Kase kinnitas, et ta sündmuse toimumist ei mäleta. Kohtul puudub alus kahelda vanemvalvuri ettekande ja seletuse usaldusväärsuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebaja poolt ilmastikule mittevastava riietuse kandmine oli vastuolus Kodukorra p-st 4.2 tuleneva nõudega ning kaebajal puudus alus talle antud korralduse mitte täitmiseks. Korraldusele allumatusega rikkus kaebaja VangS § 67 p 1 tulenevat kohustust. Seega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo ja vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Juhtumi asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud süüline.
14.VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla teinud minetusi sündmuse uurimisel. Intsidendi kohta on vanemvalvur Kristo Mikola koostanud 30.11.2016 ettekande 4274, mille põhjal alustati 21.12.2016 distsiplinaarmenetlus. Kaebajat teavitati 22.12.2016 distsiplinaarmenetluse alustamisest ja talle anti võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Kaebaja andis allkirja teatisega tutvumise kohta, kuid selgitusi anda ei soovinud. Vaidlustatud käskkirja koostaja täpsustas valvuriga 17.02.2017 e-kirja teel ettekandes kirjeldatud asjaolusid (tl 39 pöördel). Samuti võttis vastustaja kohtumenetluses juhtumi asjaolude täiendava kontrolli eesmärgil selgituse juhtumi juures viibinud praktikant Kristo Kaselt (tl 47).
15.VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli vorm ja selles nõutavad andmed on sätestatud vangla sisekorraeeskirjades. Kohtule on distsiplinaarmenetluse protokoll esitatud (tl 33 pöördel-34). Protokolli eesmärgiks on ühelt poolt anda otsuse tegijale tuvastatud asjaoludest ja menetlustoimingutest täielik ülevaade. Teiselt poolt on selle kinnipeetavale tutvustamise eesmärgiks tagada kinnipeetavale ärakuulamisõigus. Kui kinnipeetavale on teada, millised asjaolud on tuvastatud ja millised tõendid kogutud, millistel põhjendustel otsustatakse teda karistada ja millist karistust kohaldada, on talle teada, mille kohta ta saab vastuväiteid esitada. Praegusel juhul on kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud (tl 34) ning kaebajal on olnud võimalus esitada protokollile vastuväited. Kaebaja seda õigust kasutada ei soovinud. Seega on kaebajale ärakuulamisõigus tagatud.
16.VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 17 lg 1 järgi on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus mh VangS § 64 lg 4 alusel. Vastustaja on käskkirjas piisava põhjalikkusega kajastanud aset leidnud sündmust, asjaosaliste selgitusi, märkinud kohased alused ja tuvastanud kaebaja süü. Samuti andnud hinnangu rikkumise raskusele ja kaalunud erinevaid karistusi ja põhjendanud valitud distsiplinaarkaristuse määramist. Käskkiri on kaebajale 30.12.2016 allkirja vastu teatavaks tehtud (tl 33). Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastab kohtu hinnangul õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3).
7(8)
17.Vastustaja on määranud kaebajale VangS § 63 lg 1 p-s 4 nimetatud karistuse- kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristusena on määratud kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Kohtupraktika järgi on vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine kaalukas väärtus ning allumatust, iseäranis kui see toimub korduvalt, on põhjust pidada raskeks rikkumiseks (nt viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-2-1-15 p 25). Praegusel juhul ei ole tegemist korduva samaliigilise rikkumisega, kuid samas ei vähenda see distsipliini ja julgeoleku tagamise olulisust. Karistuse valiku juures on vastustaja käskkirjas võtnud arvesse, et kaebajal on 2 distsipliinirikkumist, kuid mitte samaliigilist. Samas on ta toime pannud vähem raskeid distsipliinirikkumisi, mille eest on raskeimaks karistuseks määratud 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine 4 kuulise katseajaga. Katseaega kaebaja ei läbinud, kuna pani katseaja jooksul toime uue distsiplinaarsüüteo. Vastustaja viitab põhjendatult asjaolule, et kuivõrd kaebaja varasematest karistustest järeldusi ei teinud ja on jätkanud distsiplinaarsüütegude toime panemist, ei ole antud juhul katseaja määramine mõjus ning kuna tegemist on raske rikkumisega, siis on mõjus jätta karistuse liik ja määr samaks ehk määrata distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vastustaja on kohtu hinnangul karistuse määramisel ja valikul teostanud õiguspärase kaalumise, sh arvestanud kaebaja varasemat käitumist. Karistuse liik ja määr ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne.
18.VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast. Kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime 30.11.2016 ja karistus määrati 30.12.2016 käskkirjaga, seega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides.
19.Samuti ei ole vastustaja eksinud vaideotsuse koostamisel selle tegemise pädevuse reeglite vastu (VSKE § 12 lg 21) ega ka haldusakti andmise menetlus- või vorminõuete vastu.
20.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud distsiplinaarkäskkiri ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.