Välja mõista hagejalt KÜ-lt Võidu 10 Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 24 senti, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkima selgitusse „tsiviilasi nr 2-15-105517, advokaaditasu ja kulud“ 3 (kolme) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
4.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Võidu 10 hagi R. M.i ja J. U. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse ja 03.02.2012 Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr. 474 kohaselt on kostjad V. M.`i (IK xxx, surnud 26.10.2011 aastal) vara pärijad. Kostjatele üle läinud korteriomand asukohaga xxx Narva, seega on kostjad antud korteriomandi omanikud ning kostjatel lasub korteri maksete, sihtmaksete ja kommunaalteenuste eest olemasoleva võlgnevuse tasumise kohustus. Seisuga 31.05.2015.a (ajavahemiku 01.05.2009 - 31.05.2015 eest) moodustab kostjate põhivõlgnevus hageja ees 517.64 eurot ning viivisevõlgnevus 1816.90 eurot, kokku 2334,54 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse summas 2334,54 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. (tl. 16-30).
2.Hageja esindaja esitas 16.06.2015 kohtule teate, mille kohaselt moodustab kostjate põhivõlgnevus 0,00 eurot ja viivisevõlgnevus 1728,93 eurot ajavahemiku 01.05.2009 31.05.2015 eest (tl. 36-41). 19.06.2016 esitas hageja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 422,80 eurot (tl. 37-41).
KOSTJA VASTUSED
3.Kostja R. M. oma 29.06.2015 vastuses hagi ei tunnista, kuna põhinõue on täidetud ja nõue on osaliselt aegunud (tl. 44). Kostja R. M. esitas 30.06.2016 kohtule riigi õigusabi taotluse (tl. 49).
4.11.09.2015 määrusega kohus rahuldas riigi õigusabi taotluse, kohustusega osamaksetena osaliselt, so 50% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramist (tl. 120-121).
5.Kostja R. M.`i esindaja esitas 06.11.2015 vastuse hagile, milles märkis, et võttes arvesse asjaolu, et hageja esitas algselt avalduse võlgnevuse sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluses 12.03.2015, siis esitas ta kostjate vastu juba aegunud nõuded. 08.11.2015 esitas esindaja vastuse paranduse, milles märgib, et „Kuivõrd hageja viimase kommunaalmakse (09.2011) võlgnevus muutus sissenõutavaks 31.12.2011, siis nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja viimase kommunaalmakse aegumine 1. jaanuaril 2012 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades seega 31. detsembril 2014 kell 24.00.“(tl. 131).
KOHTUISTUNG
6.29.06.2016 kohtuistungil jäi hageja esindaja A. Pärn hagis esitatud nõude juurde. Esindaja märkis, et kohtuistungi toimumise päevaga moodustab kostjate võlgnevus 680 eurot pluss
viivised 900 eurot. 50% viivist oli maha võetud juhatuse otsusega, seda vähendati ainult kostja R. M.`i suhtes. Hagis märgitud põhivõlgnevus 500 eurot on kostja R. M.`i poolt tasutud 2015.a. mais. Miks ei nõutud võlga kostjate isalt, ei oska esindaja öelda, kuna sai korteriühistu esimeheks alles selle aasta aprillikuust. Aegumise suhtes märkis esindaja, et on teadlik, et on olemas seadus, mille kohaselt kohaldatakse aegumist. Samas leidis esindaja, et seoses kohtusse pöördumisega aegumine ei kehti. Teise kostja suhtes võtab esindaja ühendust endise juristiga. Kostja R. M.`i esindaja T. Dobolina jäi aegumise juurde. Esindaja soovis, et hageja ütleks, mis summast neil üldse juttu on. Kohus andis pooltele tähtaja nõuete täpsustamiseks, so hagejal täpsustada, kas hagis olev põhinõue 500 eurot on makstud ja milline võlgnevus jääb üles. Kostjal täpsustada, mis ajast on nõue aegunud. Pooled nõustusid asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis tähtaja taotluste, täienduste esitamiseks 14.07.2016, teise poole seisukohad esitada kohtule hiljemalt 08.08.2016. (tl. 177-178).
ASJA EDASINE KÄIK
7.Hageja esindaja esitas 07.07.2016 kohtule täpsustuse kostjate võlgnevuse kohta 30.06.2016 seisuga. Kostjate võlgnevus ajavahemiku 05.2009 kuni 06.2016 eest moodustab 1527,08 eurot, sh põhivõlgnevus 561,15 eurot ja viivised 965,93 eurot (tl. 180-183).
8.Kostja R. M.`i esindaja T. Dobolina esitas 08.08.2016 kohtule vastuse, milles leiab, et osa nõuetest on aegunud, mistõttu hagejal puuduvad nõuded kostjate vastu. Nimelt, perioodil juuni 2012 kuni juuni 2015 (nõuded, mis ei ole aegunud) esitas hageja kostjatele kommunaalteenuste arveid summale 2945,85 eurot, samal perioodil tasus R. M. hagejale kokku 4444,21 eurot. Sellest tulenevalt on hageja nõuded alusetud. Hagejal ei saa olla võlgnevuse nõuet kostjate vastu, vaid vastupidi, kostjal on tehtud enammakse hageja poolt esitatud arvete osas. (tl. 187).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad on korteriomandi, asukohaga xxx, Narva, omanikud vastavalt Narva notar Sergei Nikonov`i poolt 03.02.2012 tõestatud Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr. 474 (tl. 22-23). Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusest nr. 474 nähtub, et R. M.`ile on üle läinud 1⁄2 mõttelist osa; J. U.`le 1⁄4 mõttelist osa ja A. U.`ile 1⁄4 mõttelist osa V. M.`i pärandvarast. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostjad on korteriühistu Võidu prospekt 10 liikmed ning peavad täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 25-29) tulenevaid kohustusi.
13.Hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude võlgnevuse, kogusummas 2 334,54 eurot, väljamõistmise nõudes. Hageja ei ole hagiavalduses konkreetselt välja toonud, milles kostjate võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostjad jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostjate põhivõlgnevus ajavahemiku 01.05.2009-31.05.2015 eest moodustab 517,64 eurot ja viivisevõlgnevus 1 816,90 eurot (tl. 16-19). 16.06.2015 esitas hageja esindaja teate, mille kohaselt puudub kostjatel põhivõlgnevus hageja ees ning viivisevõlgnevus moodustab 1728,93 eurot (tl. 36). 29.06.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjatel puudub võlgnevus hagis esitatud põhinõude, summas 500 eurot osas, kuna antud summa on kostja R. M.`i poolt tasutud 2015.a. maikuus. Esindaja teatel moodustab kostjate võlgnevus kohtuistungi päeva seisuga 680 eurot ja viivised 900 eurot (viiviseid vähendati ainult kostja R. M.`i suhtes). Esindaja on teadlik sellest, et on olemas seadus, mille kohaselt kohaldatakse aegumist.
14.Kostja R. M.`i esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja väitel on osa nõudest aegunud ning mis puudutab nõuet aegumata maksete osas, siis on kostjal pigem ettemakse, kui võlgnevus. Perioodi juuni 2012-juuni 2015 eest esitas hageja kostjatele arveid kogusummas 2945,85 eurot, kostja tasus samal ajavahemikul aga 4444,21 eurot (tl. 187).
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Hageja on esitanud kohtule tõenditena tabeli ajavahemiku 01.05.2009-31.05.2015 eest (tl. 20-21), Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr. 474 (tl. 22-23), KÜ Võidu 10 põhikirja (tl. 2529) ja tabeli ajavahemiku 01.05.2009-06.2016 eest (tl. 181-183). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjatele on osutatud teenuseid ning kostjad on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjatel tekkinud võlgnevus hageja ees.
17.Seoses sellega, et kostja J. U. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.01.2016.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja
vastuväiteid hagile esitanud ei ole. (tl. 158). Teade kohtulahendi teatavakstegemise kohta toimetati kostjale kätte TsMS § 317 alusel kätte19.09.2016 (tl. 196).
18.Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 29.06.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega nr. 474 on tõendatud, et kostjad R. M. ja J. U. on korteriomandi xxx, Narva, kaaspärijad, so kaasomanikud. Hageja poolt esitatud tabelitega ei ole tõendatud, et hageja on kostjatele arveid esitanud, kuid on tõendatud, et kostja(d) on hagejale teenuste eest tasunud. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi arvet, siis puudub kohtul võimalus hinnata, milliste teenuste eest ja millises ulatuses on arveid esitatud. Kohus lähtub asjaolust, et kuna kostja(d) on hagejale teenuste eest tasunud, kostja(d) ei ole väidetavate arvete mitteesitamist vaidlustanud, siis puudub poolte vahel vaidlus selle küsimuse osas.
19.Kostja R. M. kohtule täiendavaid tõendeid ei lisanud, kostja vastuväited piirdusid ainult vastustes esitatuga, sh taotlusega aegumise kohaldamiseks mai 2009 kuni juuni 2012 nõuete osas. Kostja vastuste kohaselt puudub kostjatel võlgnevus hageja ees (tl.187). Kostja esitas aegumise nõude 05.2009-06.2012 nõuete osas. Kohus ei nõustu aegumise nõude kohaldamise osas osaliselt, so selles märgitud ajavahemiku osas, kuna nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest õigustatud isik võib arve esitada. Seega, 2012.a. esitatud arved aegusid 31.12.2015. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
20.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-95-08 märkinud, et aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.“
21.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kõik hageja nõuded, nii põhinõue 1 528,32 eurot kui ka viivisenõue 297,90 eurot, kokku summas 1 826,22 eurot, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2012, so ajavahemiku 01.05.2009 kuni 31.12.2011 eest, on aegunud 01.01.2015 seisuga. Kuna hageja ei ole välja toonud, milline kostja on hageja poolt esitatud nõudeid täitnud, so arveid tasunud, siis kohus, lähtudes asjaolust, et tegemist on solidaarvõlgnevusega, kohaldab aegumist mõlema kostja suhtes. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 12.03.2015, so pärast nimetatud nõuete aegumist. Riigikohus on kohtuasja nr. 3-2-1-41-07 p 25 märkinud, et „Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele viivisenõude ja põhinõude aegumise seose kohta märgib kolleegium järgmist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta
kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele“. Kuna põhinõue ajavahemiku 01.05.2009 kuni 31.12.2011 eest on aegunud, siis TsÜS § 144 kohaselt on aegunud ka nimetatud perioodi eest esitatud viivisenõue.
22.Kohus tutvudes põhjalikult hageja poolt esitatud tabelitega, tuvastas, et hageja on esitanud ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2015 seisuga kostjatele arveid kogusummas 3 568,16 eurot; 30.06.2016 seisuga moodustab antud summa 4 637,89 eurot.
23.VÕS § 65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS § 67 lg 1, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Õiguskirjanduses on leitud, et võlausaldaja võib kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist eraldi. Et kohustuse täitmist saab nõuda üksnes ühe korra, vabastab üksiku solidaarvõlgniku kohustuse osaline või täielik täitmine vastavas ulatuses kohustusest ka ülejäänud solidaarvõlgnikud ning kohustus lõpeb täitmise tõttu kõigi solidaarvõlgnike suhtes vastavalt VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1 alusel (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 335, 2016.a.).
24.Kostja(te) poolt on ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2015 tasutud hagejale kokku 4 662,66 eurot; ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.06.2016 on tasutud kokku 5675,06 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule arveid ega märkinud tabelisse, millise kostja poolt ja millal on arveid tasutud, siis puudub kohtul võimalus hinnata, kes kostjatest on solidaarkohustuse hageja ees täitnud. Samuti puudub kohtul võimalus hinnata, kas võlgnevus 517,64 eurot oli kostja poolt tasutud enne hagi esitamist või pärast hagi esitamist. Samas nähtub kohtule hageja poolt esitatud tabelitest, et nii 31.05.2015 kui ka 30.06.2016 seisuga puudub kostjatel võlgnevus hageja ees. (tl. 2-21; 181-183). Seoses võlgnevuse puudumisega leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ning kohus jätab selles osas nõude rahuldamata.
25.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused
kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
28.Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega puudub kohtul võimalus kostjate menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus kostjate võimalikud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjale R. M.`ile on Viru Maakohtu 11.09.2015 määrusega antud riigi õigusabi, kohustusega osamaksetena osaliselt, so 50% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramist (tl. 120-121).
29.Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt advokaadi poolt esitatud tasutaotlusele ja 20.09.2016 kohtumäärusele, moodustasid advokaadi T. Dobolina tasu ja kulud kokku 348,24 eurot (sh käibemaks, tl. 191-192; 194).
30.Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 348,24 eurot, mis kuulub tasumisele 3 kuu jooksul lahendi jõustumisest. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.