Elektrum Eesti OÜ hagi Sergei Juškin vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
1155,73 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad
•
•
Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985, aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianus Inkasso OÜ, aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Sergei Juškin (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi Sergei Juškin vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Sergei Juškinilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja põhinõue 592,89 eurot (viissada üheksakümmend kaks eurot ja 89 eurosenti) ja viiviseintress seisuga 19.01.2016 summas 92,94 eurot (üheksakümmend kaks eurot ja 94 eurosenti).
Jätta rahuldamata hageja nõue viivise 469,90 euro väljamõistmiseks.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskulud 59 % ulatuses Sergei Juškini ja 41% ulatuses Elektrum Eesti OÜ kanda.
6.Määrata Elektrum Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 300 (kolmsada) eurot.
7.Mõista Sergei Juškinilt välja menetluskulud 177 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot) Elektrum Eesti OÜ kasuks.
8.Välja mõista Sergei Juškinilt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis menetluskulult (177 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 177 eurot.
Tsiviilasi nr 2-16-100962 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Elektrum Eesti OÜ (hageja) ja Sergei Juškin (kostja) sõlmisid 6.07.2013 võrgu- ja elektrilepingu (tlk 20-21), millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenused tarbimiskohta aadressile XXXXX, XXXXX, Konguta vald, 61217 Tartumaa. Lepingu lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise üldsätted (tlk 58).
2.Üldsätete punkti 2.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma kliendile lepingus määratletud elektrienergiat ning punkti 2.1.2 alusel väljastama kliendile igakuiselt arve hiljemalt 10. kalendripäeva jooksul pärast elektriarvesti näitude saamist. Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud, kostjale teenust osutanud ja igakuiselt arveid esitanud. Kostja on hageja teenust tarbinud, kuid ei ole tasunud esitatud arveid. Tulenevalt üldsätete punktist 2.2.1 pidi kostja tasuma punktis 1.4 märgitud tähtajaks ära terves mahus hageja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved (tlk 23-54). Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid kokku summas 592,89 eurot.
3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Üldsätete punkti 3.1 kohaselt arve tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest lepingu I osa punktis 1.6 näidatud summas. Punkti 1.6 alusel on poolte vahel kokkulepitud lepinguline viivisemäär 0,15% kalendripäevas põhisummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
4.Kostja on enne nõude üleandmist tasunud võla katteks 60 eurot, seega arve nr 400035514417 saab lugeda summas 28,43 eurot tasutuks, ning arve nr 400035680480 jäägiks jääb (31,58 (60,00-28,43) 0,01 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid summas 593,60 eurot, kuid vähendab viivist seoses põhinõude suurusega ning nõuab kostjalt viivise 592,84 eurot tasumist. Kuna kostja on hageja esindajale tasunud võla katteks 30 eurot, siis hageja on nimetatud summa viivisenõudest maha arvestanud ning nõuab viiviseid kokku summas 592,84-30,00=562,84 eurot.
5.11. juuli 2016 seisukohas kostja vastusele (tlk 73-74) märgib hageja, et 06.07.2013 sõlmitud elektrienergia müügilepingu 1.1 kohaselt olid mõõtepunktid XXXXX, Rannus ja XXXXX, Kongutal, seega on ka arved esitatud mõlema mõõtepunkti kohta koos ühel arvel. Arved on edastatud arvetel märgitud kontaktaadressile. Lepingu punkti 1.5 kohaselt esitatakse arved postiga kliendi postiaadressil ja arve loetakse kättetoimetatuks viiendal tööpäeval pärast selle saatmist kliendi postiaadressile. Lepingu üldsätete punkti 2.2.2 kohaselt on klient kohustatud koheselt teavitama müüjat, kui arve eelmise kuu eest ei ole õigeaegselt (järgmise kuu 15. kuupäevaks) kätte saadud. Kostjal oli võimalus saada informatsiooni arvete kohta hagejalt. Kostja on teenust tarbinud ja seega kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma.
Tsiviilasi nr 2-16-100962
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vastusest (tlk 70) nähtub, et kostja tunnistab põhinõuet summas 592.89 eurot, kuid vaidleb vastu viivistele. Kostja avaldab, et hageja pidi kostjale esitama arveid igakuiselt, kuid kostjale edastati tähtaegselt ainult esimene arve, teised edastati hilinemisega. Kostja pöördus hageja poole teatega, et arved ei saabu õigeaegselt, kuid midagi ei muutunud. Lisaks viitab kostja, et erinevate objektide arved pidid tulema eraldi, mitte ühe arvega. Ka selles osas teavitas kostja hagejat, aga midagi ei muutunud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Hageja palus hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 592,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 562,84 eurot. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 06.07.2013 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust (tlk 20-21), millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust ning kostja võttis kohustuse tasuda osutatud teenuse eest.
9.Seega on hageja nõue suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 kohaselt. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping ja kostjale on selle alusel teenust osutatud ning, et kostja on jätnud tarbitud teenuse eest maksmata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kostja on oma kirjalikus vastuses (tlk 70) omaks võtnud, et hagejal on kostja vastu põhinõue summas 592,89 eurot. Seega põhinõue summas 592,89 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
11.Hageja on esitanud viivise väljamõistmise nõude. Kostja ei nõustu viivisenõudega, kuna hageja ei ole talle arveid õigeaegselt kätte toimetanud ja seega ei saanud kostja arveid õigeaegselt tasuda.
12.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja hinnangul on lepingu üldsätete punkti 2.2.2 kohaselt klient kohustatud koheselt teavitama müüjat, kui arve eelmise kuu eest ei ole õigeaegselt (järgmise kuu 15. kuupäevaks) kätte saadud. Kostjal oli võimalus saada informatsiooni arvete kohta hagejalt.
13.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 06.07.2013 sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 1017003772 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
14.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
Tsiviilasi nr 2-16-100962 tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (06.07.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt) sätestas, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
15.Kohus on seisukohal, et tüüptingimus (lepingu punkt 2.2.2), mille kohaselt on klient kohustatud koheselt teavitama müüjat, kui arve eelmise kuu eest ei ole õigeaegselt (järgmise kuu 15. kuupäevaks) kätte saadud, ei ole kuidagi kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on tegemist hea usu põhimõttega kooskõlas oleva tingimusega. Kui kostja tarbib hageja poolt osutatud teenust ja lepingus on kokku lepitud selle eest tasumine igakuiselt, siis pidi kostja mõistlikult aru saama, et tal tuleb hageja poole pöörduda ja teatada, et ta ei ole arvet saanud. Lisaks märgib kohus, et ka kohtumenetluses on olnud raskusi kostjale (tema poolt avaldatud elukohta) dokumentide kättetoimetamisega (tlk 64-65, 80, 83-84). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse teavitada hagejat arvete mitteõigeaegsest kättesaamisest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viiviseintress.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude 0,15% tasumata võlgnevuselt päevas tulenevalt lepingu p-st
17.VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11).
18.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
Tsiviilasi nr 2-16-100962
19.Pooled olid kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75 % aastas on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05% kuni 8,75% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas tasumata võlasummalt kuni summani 592,84 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis esitatud arvetelt hagis nimetatud perioodide eest kuni hagi esitamiseni kokku 92,94 eurot. Nr. 400035514417 400035680480 400035848549 400036034349 465031770712 465032241998 465037903694 465037697851 465035305806 465030456529 465038902879 465038443941 465030551759 465413133142 465327763682 465492859327 Kokku
Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 592,89 eurot ja viivised hagi esitamiseni 92,94 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 59 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 41 % hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja esitas 26.04.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 551,51 eurot, millest 351,51 eurot on õigusabikulud ja 200 eurot on riigilõiv.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1
kohaselt
on
menetluskulud
Tsiviilasi nr 2-16-100962
24.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. 19.01.2016 esitatud hagiavalduse eest tasus hageja vastavalt hagiavalduses märgitud hagihinnale 200 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
25.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Ketiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga.
26.Hagejat esindas Julianuse õigusbüroo jurist Kadri Timuska, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
27.Kohus määrab hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 351,51 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
28.Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 59 %, siis 59%x300 = 177 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
29.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu nõude (177 eurot) suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.