lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-857/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-857/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-857

Haldusasi

Tr Service OÜ kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 23.02.2017 otsuse tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks Kaebaja – Tr Service OÜ, seaduslik esindaja Andrus Oll Vastustaja – Eesti Advokatuur

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tr Service OÜ juhatuse liige Andrus Oll esitas 20.12.2016 Eesti Advokatuuri Aukohtule avalduse, milles leidis, et vandeadvokaat Tambet Mullari on käitunud hoolimatult, sest ei ole pärast 16.03.2016 kohtumist A. Olli pöördumistele vastanud ega ise temaga ühendust võtnud. Tr Service OÜ juhatuse liige soovis aukohtult teada, milline on see mõistlik aeg, mida mõeldakse kliendi regulaarse teavitamise all. Avaldusega oli kaasas kuus lisa.
2.Advokatuuri aukohtu 23.02.2017 otsusega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat T. Mullari tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3.Tr Service OÜ esitas 24.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse aukohtu 23.02.2017 otsuse tühistamiseks ning advokatuuri kohustamiseks algatada T. Mullari tegevuse suhtes aukohtumenetlus. Kaebaja leiab, et tema etteheiteid ja tõendeid pole isegi vaadatud ning on arvestatud ainult vastaspoole öeldut. Kaebaja märgib, et esitas aukohtule mitmeid etteheiteid advokaadi tegevuse peale, kuid peamiselt soovis teada, miks on advokaat pärast 16.03.2016 käitunud hoolimatult. Aukohus eiras oluliste tõenditena 05.04.2016 ja 30.03.2016 e-kirju, mis puutuvad otseselt õigusteenuse osutamisse. Kaebaja 20.12.2016 lisast nähtuvalt võis ka esineda huvide konflikt. Kaebaja kandis hagimenetluses reaalset kahju advokaadi ränkade viga tõttu. Otsus on õigusvastane, sest arvestamata on jäetud olulised asjaolud (kaebuse p 4.3).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades,

et tema faktilised väited on tõendatud (p 1) või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2).

5.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kes taotles aukohtumenetluse algatamist. Sellise kaebuse sisulise menetlemise eelduseks on aga see, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-1450174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse.
6.Puutuvalt aukohtumenetluse algatamise taotluse menetlemisse on Tallinna Ringkonnakohus näiteks 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p-s 12 selgitanud, et kuna aukohtumenetluses ei otsustata huvitatud isiku taotluse lahendamisel tema õiguste või kohustuste üle, siis ei saa ka huvitatud isiku seisundit selles menetluses samastada menetlusosaliste seisundiga haldusmenetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 14; 20.03.2013 otsus nr 3-12-1016, p 15) ning puudub põhjus nõuda aukohtumenetluse algatamisest keeldumise otsuse motiveerimist samas mahus nagu olukordades, kus haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel isiku subjektiivsete õiguste üle. Samuti ei ole tavapärase haldusmenetlusega võrreldav aukohtu uurimiskohustuse ulatus (vt määrus nr 3-14-52251, p 17). Viimati viidatud määruse p-s 17 toonitas Tallinna Ringkonnakohus, et huvitatud isik peab taotluses ära näitama, milles taotluse aluseks olevad asjaolud advokaadi poolt kutse-eetika normide rikkumisel seisnevad: millist konfidentsiaalset teavet on advokaat lubamatult edastanud, kellele ja kuidas on advokaat kliendi kohta halvustavat suhtumist välja näidanud jms. Kui taotlus on põhistamata, ei saa aukohtul olla kohustust asuda tõendeid omal algatusel koguma.
7.Viidatud kohtupraktikat arvestades puudub kaebajal õigus nõuda aukohtu 23.02.2017 otsuse tühistamist ning advokatuuri kohustamist algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus põhjendusega, et kaebaja hinnangul pani advokaat siiski toime distsiplinaarsüüteo. Sellisel alusel esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
8.Kaebaja on kaebuses viidanud siiski ka menetluslikele rikkumistele – kaebaja hinnangul ei ole aukohus tema etteheiteid ja tõendeid vaadanud ega arvestanud. Nagu eespool viidatud, saavad menetluslikud rikkumised iseenesest olla kaebeõiguse aluseks.
9.Kaebaja leidis 20.12.2016 aukohtule esitatud avalduses, et T. Mullari on käitunud hoolimatult, sest ei ole kaebaja pöördumistele vastanud ega ka temaga ise ühendust võtnud. Kaebaja soovis peaasjalikult teada, mis on mõistlik aeg, mida mõeldakse kliendi regulaarse teavitamise all. Vaidlustatavast aukohtu otsusest nähtub, et kaebaja 20.12.2016 aukohtule esitatud avalduse menetluses on võetud selgitused advokaat T. Mullarilt. Advokaadi selgituste kohaselt esindas

Advokaadibüroo Mullari & Koch kaebajat 07.09.2015 õigusteenuse kliendilepingu alusel tsiviilasja nr 2-14-60748 (Tr Service OÜ hagi Katevara Grupp OÜ vastu) apellatsioonimenetluses, mis lõppes Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2015 otsuse jõustumisega 12.11.2015. Sellest ligi neli kuud hiljem (16.03.2016) vestles advokaat Tr Service OÜ juhatuse liikme A. Olliga võimalusest esitada nõuded kolmandate isikute vastu juhul, kui osutub võimatuks nõude täitemenetluses sissenõudmine, kuid kokkulepet ei sõlmitud, kuna advokaat ei pidanud nõuete esitamist perspektiivikaks. Otsuse põhjendavas osas analüüsis aukohus vastavalt kaebaja 20.12.2016 avaldusele küsimust, kas T. Mullari on kaebaja pöördumistele vastamata jätmisega ning temaga ise ühendust võtmata jätmisega rikkunud Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg-t 4. Aukohus põhjendas, et aukohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et advokaat oleks jätnud õigusteenusega seotud pöördumistele vastamata (sest 16.03.2016 kohtumisega seonduvalt kokkulepet kliendisuhte jätkamiseks ei sõlmitud) ning seega ei ole talle etteheidetav rikkumine tuvastamist leidnud. Seega nähtub vaidlustatavast otsusest, et kaebaja 20.12.2016 pöördumist on sisuliselt menetletud, tema esitatud e-kirjavahetust arvestatud ning hinnatud, kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Otsusest järelduvalt leidis aukohus, et mh 30.03.2016 ja 05.04.2016 e-kirjad ei olnud seotud õigusteenuse osutamisega, millega seoses tulnuks kliendi järelepärimistele vastata (sest puudus kliendisuhe). Järelikult on kaebuses tehtud etteheide ekirjadega arvestamata jätmise ning ainult advokaadi selgitustega arvestamise kohta alusetu. Lisaks ei ole kaebaja aukohtule esitatud avalduses tuginenud huvide konfliktile ning avalduses esitatud hagi tagamisega seonduvatest põhjendustest ei selgu, et kaebaja soovis advokaadi tegevuse kontrollimist ka seonduvalt hagi tagamisega. Kaebaja taotles sõnaselgelt vaid advokaadi tegevuse hindamist seoses tema kui väidetava kliendi regulaarse teavitamata jätmisega ning arvestades eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr 3-14-52251 p-s 17 esitatud seisukohti ei pidanud aukohus kaebaja avaldusest ise tuletama täiendavaid etteheiteid, mida kontrollida. Seda olenemata asjaolust, et avaldusele olid lisatud ka Soldina Õlibaas OÜ ja T. Mullari seost näitav skeem (avalduse lisa 5) ja koopia advokatuuri eetikakoodeksist, milles olid värviliselt tähistatud mitmed sätted või nende osad. Kaebaja ei põhistanud aukohtule, millise konkreetse etteheite ta nende lisade põhjal advokaadi tegevusele teeb.

10.Kokkuvõtvalt nähtub vaidlustatavast otsusest, et aukohtumenetluse algatamist on kaalutud ning esitatud põhjendused, miks menetlust kaebaja 20.12.2016 avalduses esitatud põhjendusi arvestades ei algatata. Järelikult on kaebus menetluslikke rikkumisi puudutavas osas perspektiivitu ja kaebaja ei saavutaks sellega eesmärki, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus märgib veel, et kui kaebaja arvates tekitas advokaat talle oma tegevusega kahju, on tal võimalus pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras hagiga maakohtusse ning tõendada oma kahjunõuet advokaadi vastu sõltumata asjaolust, kas advokatuuri aukohus advokaati karistab või mitte.
12.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei tagasta kohus asjas tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 16).

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium