Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk 22.03.2017, Tartu 3-17-288 N kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 07.03.2017. a määrus N määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja N Vastustaja Tartu Vangla
Jätta N määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.03.2017. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Isiku õigus esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Tulenevalt HKMS § 38 lg-st 4 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015. a otsuse nr 3-3-1-28-15 p-st 18 on isikul õigus esitada halduskohtusse tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguste kaitseks ning lähtudes HKMS § 45 lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eelnimetatud sätte ning RKHK 04.11.2015. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-48-15 p 10 kohaselt võib tuvastamiskaebus olla vajalik isiku õiguste kaitseks näiteks hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi. Kaebaja märkis kaebuses, et esitab kaebuse preventiivsel eesmärgil ning hilisema kahjunõude esitamise sooviga, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, miks tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik on. Siiski ei pidanud halduskohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida, sest kohtu jaoks oli ilmne, et kaebajale ei ole vajalik sellise sisuga tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguste kaitseks. Halduskohus pidas võimalikku hilisemat hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuses kirjeldatud tegevusega seonduvalt võiks kaebaja tahta hiljem esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuses kirjeldatud vangla tegevus või vangla režiimiga kaasnev paratamatu ebamugavus võrreldes tavaeluga väljaspool vanglat ei saa RVastS § 9 lg 1 alusel kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimist ei saa pidada esitatud asjaolude pinnalt usutavaks. Isegi kui eeldada mittevaralise kahju tekkimist, ei kuuluks see hüvitamisele rahas. RKHK 10.10.2013. a otsuse asjas nr 3-3-1-38-13 p 21 kohaselt on rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks tegevuse või kohtlemise kestus. Kaebaja pidi kaebuses kirjeldatud ebamugavust taluma lühikest aega, kuna ta viibis Tartu Vanglas ajutiselt. Samal põhjusel, s. o selle tõttu, et kaebaja viibis Tartu Vanglas üksnes lühiajaliselt seoses uurimistoimingutega, ei saa lugeda reaalseks ka kaebaja võimalikku preventiivset huvi sellise tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus pidas vajalikuks märkida, et kaebus on esitatud liiga üldsõnaliselt ning ei taga kaebajale tema võimalikke soovitud eesmärke. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.10.2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15 p-des 18-23, et kui kaebaja peab õigusvastaseks mingite toimingute tegemata või haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleks vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti. Selleks aga peaks kaebaja olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud. Tartu Vangla 27.02.2017. a vastusest nähtub, et kaebaja ei ole vangla poole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt pöördunud. Samuti on kaebaja väga lühikese perioodi jooksul esitanud kohtusse kümneid napisõnalisi kaebusi (nt asjad nr 3-17-24, 3-17-25, 3-17-26, 3-17-34, 3-17-35, 3-17-38, 3-17-40, 3-17-41, 3-17-42, 3-17-44, 3-17-46, 3-17-47). Muuhulgas saatis kaebaja kohtule kirja, milles ta märkis, et 2016. a oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. a on plaanis esitada 3000 uut kaebust (asjas nr 3-16-2599 kohtusse saabunud märgukiri). Seega on kaebaja tegelikuks eesmärgiks suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi, mida ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.