3.Tagastada XXX kaebus haldusasjas nr 3-17-288. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabusid 03.02.2017 ning 06.02.2017 XXX kaebused Tartu Vangla tegevuse peale (haldusasjad nr 3-17-270, 3-17-274 ja 3-17-288). XXX taotleb järgmiste Tartu Vangla tegevuste õigusvastasuse kindlakstegemist: 1) Tartu Vangla kartserikambris ei ole maast laeni täielikult eraldatud seintega WC-d (3-17-270); 2) Tartu Vangla kartserikambris ei ole sooja vett (3-17-274); 3) Tartu Vangla kartseris ei võeta avaldusi lahtiselt vastu ning kui kaebaja soovib, et avaldused registreeritaks kirjavahetuse kaardil, peavad need olema ümbrikus (3-17-288).
2.Tartu Halduskohus palus 22.02.2017 kohtunõuetes Tartu Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud kaebuste asjaoludega seonduvaid pöördumisi. Samuti palus kohus esitada andmed seonduvalt kaebaja paiknemisega ning vanglate vahelise liikumisega.
3.Tartu Vangla vastas kohtule 27.02.2017, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi. Lisaks, kaebaja paiknes 28.12.2016 kuni 11.01.2017 Talllinna Vanglas, 11.01.2017 kuni 16.01.2017 Tartu Vanglas, 16.01.2017 kuni 01.02.2017 Tallinna Vanglas, 01.02.2017 kuni 06.02.2017 Tartu Vanglas ning alates 06.02.2017 paikneb kaebaja taas Tallinna Vanglas. Kaebaja viibis Tartu Vanglas ajutiselt seoses erinevate uurimistoimingute ja kohtukutsetega.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 06.01.2017 XXX kiri, milles kaebaja märgib, et 2016. aasta oli kaebuste esitamise eelsoojendus ning 2017. aasta arvutused näitavad umbes 3000 uut kohtuasja (kiri on lisatud haldusasja nr 3-16-2599 toimikusse).
5.Tartu Halduskohtusse saabus 09.01.2017 XXX kiri, milles kaebaja märgib, et luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ning kohtu- ja õigussüsteemis (kiri on lisatud haldusasja nr 3-16-2599 toimikusse). Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuste menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebustes kõrvaldatavaid puuduseid või alus kaebuste tagastamiseks.
7.HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Isiku õigus esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Tulenevalt HKMS § 38 lg-st 4 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 19.10.2015 otsuse nr 3-3-1-28-15 p-st 18 on isikul õigus esitada halduskohtusse tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguste kaitseks ning lähtudes HKMS § 45 lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eelnimetatud sätte ning RKHKo 04.11.2015 nr 3-3-1-48-15 p 10 kohaselt võib tuvastamiskaebus olla vajalik isiku õiguste kaitseks näiteks hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi.
8.Kaebaja märgib kaebustes, et esitab kaebuse preventiivsel eesmärgil ning hilisema kahjunõude esitamise sooviga, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, miks tuvastamiskaebused tema õiguste kaitseks on vajalikud. Siiski ei pea kohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Kohtule on ilmne, et kaebajale ei ole vajalik tuvastamiskaebuste esitamine enda õiguste kaitseks.
9.Kohus peab võimalikke hilisemaid hüvitamiskaebuseid ilmselgelt perspektiivituks. Kaebustes kirjeldatud tegevustega seonduvalt võiks kaebaja tahta hiljem esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleva määruse p-s 1 kirjeldatud vangla tegevused ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused ei saa RVastS § 9 lg 1 alusel kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimist ei saa pidada esitatud asjaolude pinnalt usutavaks. Isegi kui eeldada mittevaralise kahju tekkimist, ei kuuluks see hüvitamisele rahas. RKHKo 10.10.2013 nr 3-3-1-38-13 p 21 kohaselt on rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks tegevuse või kohtlemise kestus. Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega, kuna ta viibis Tartu Vanglas ajutiselt (vt käesoleva määruse p 3).
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebused on esitatud liiga üldsõnaliselt ning ei taga kaebajale tema võimalikke soovitud eesmärke. Riigikohtu halduskolleegium selgitab 19.10.2015 otsuse nr 3-3-1-28-15 p-des 18-23, et kui kaebaja peab õigusvastaseks mingite toimingute tegemata või haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleks vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti. Selleks aga peaks kaebaja olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud. Tartu Vangla 27.02.2017 vastustest nähtub, et kaebaja ei ole vangla poole kaebuste asjaoludega seonduvalt pöördunud.
11.Asjakohane ei ole kaebeõiguse tuletamine ka seonduvalt preventiivse huviga. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (vt RKHKo 04.11.2015 nr 3-3-1-48-15, p 10 ja
seal viidatud kohtupraktikat). Kaebaja kannab alaliselt karistust Tallinna Vanglas ning teda on Tartu Vanglasse üksnes ajutiselt paigutatud seoses erinevate uurimistoimingutega. See aga ei muuda preventiivset huvi reaalseks.
12.Kohtule on tekkinud kahtlus, et kaebuste esitamiste tegelikuks eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste kaitse, vaid kohtusüsteemi koormamine, mida ei saa käsitleda menetlusõiguste heauskse kasutamisena. Vastavalt HKMS § 28 lg-tele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. RKHKm 06.09.2007 nr 3-3-1-40-07 p-s 11 märgitakse, et halduskohtumenetluse eesmärk ei ole ette näha võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid tuvastamiskaebusi (nt 3-16-2599, 3-16-2600, 3-16-2619, 3-16-2688, 3-16-2623, 3-16-2625, 3-16-2626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 3-16-2630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633, 3-17-269, 3-17-271, 3-17-287, 3-17-285, 3-17-291 jne), mille põhjendused on kesised ning üldsõnalised. Samuti, kaebaja saatis Tartu Halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et 2016. aasta oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. aastal on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust. Lisaks luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis.
13.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamiskaebuste esitamiseks, tuleb tema kaebused haldusasjades nr 3-17-270, 3-17-274 ja 3-17-288 tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kaebused tagastatakse, ei võta kohus seisukohta teiste kaebustes esitatud taotluste kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.