Taotleja – A.N.; Haldusorgan – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Menetlustoiming
Menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.N.i menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.N. esitas 16.03.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest kohus saab aru selliselt, et tema sooviks on peatada Tallinna Vangla 15.03.2017 käskkirja nr 5-1/523 „Kinnipeetav A.N. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ (edaspidi 15.03.2017 käskkiri) täitmine. Eelviidatud käskkirjaga kohaldati A.N.i suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid alates 14.03.2017.
2.Vastusena 16.03.2017 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 20.03.2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning edastas asjaga seotud dokumendid. Edastatud dokumentidest nähtub, et A.N. vaidlustas 15.03.2017 käskkirja vaidemenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Taotleja seisukoht
3.1.Jääb selgusetuks, et mida ennetada soovitakse. Taotleja suhtes lõppes 14.03.2017 alles üks julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ning 15.03.2017 tehti uus. Taotleja ei ole avatud
sektsioonis midagi teinud. Taotleja on varsti viibinud kartseris 2 kuud. Kartserikaristuse lõppedes karistatakse taotlejat topelt, kuna samade asjade eest kohaldatakse taotleja suhtes julgeolekuabinõusid (lukukambrit). Julgeolekuabinõud on käsitatavad karistusmeetmena ning sellisel juhul on tegemist topeltkaristamisega. Selliselt ei täida vangistus oma eesmärki, kuna kaebaja individuaalset täitmiskava ei ole võimalik täita. 15.03.2017 käskkirjast tulenevalt ei saa kaebaja käia kirikus, tööl, spordisaalis.
4.Tallinna Vangla seisukoht
4.1.Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna teda ei ole 15.03.2017 käskkirja alusel eraldi kambrisse paigutatud. Taotleja ei ole käskkirja mõjualasse veel sattunud, kuna ta kannab erinevate käskkirjade alusel kartseris talle distsipliinirikkumiste eest määratud distsiplinaarkaristusi. Taotleja viibib kartserikambris kuni tema suhtes on täitmisele pööratud käskkirjad, millistega teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega karistatud on. Seega ei saa 15.03.2017 käskkiri taotlejale õiguslikke tagajärgi kaasa tuua, kuna tal puudub vanglasisene liikumisõigus seoses distsiplinaarkaristuste kandmisega nagunii (Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 4). Kartserisse paigutamise näol on tegemist täiendava karistusmeetmega kinnipeetava suhtes, kes õiguskuulekalt ei käitu. See tähendab seda, et kartserisse ei satu kinnipeetav juhuslikult ning sinna sattumist on võimalik vältida käitudes vanglas õiguskuulekalt, alludes korraldustele ning järgides distsipliini. A.N.i subjektiivne valik on olnud seda mitte teha, mistõttu on osutunud vajalikuks tema distsiplinaarkorras karistamine.
4.2.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näeb ette vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 69 ning neid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Tegemist on ennetuslikku laadi meetmega, mille kohaldamine on tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut. A.N.i suhtes on perioodil 01.01.–15.03.2017 koostatud üle 70 ettekande seoses erinevate distsipliinirikkumistega – süstemaatiline allumatus, vangla vara lõhkumine, ebatsensuursete sõnade kasutamine. Tallinna Vanglal oleva informatsiooni kohaselt ohustab A.N. oma käitumise ja tegevusega vangla üldist julgeolekut, mistõttu pidas üksuse juht vajalikuks kohaldada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel.
4.3.Tegemist ei ole ka topeltkaristamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk on vangla julgeoleku tagamine, kuid distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine. Taotleja jätab tähelepanuta, et nii tema kartserisse paigutamine kui ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tinginud ainuüksi temast enestest. Õiguskuulekalt käituvat ja norme austava kinnipeetava puhul ei ole põhjust ega alust täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Taotluse esitaja distsipliinirikkumised on aga läinud juba sedavõrd süstemaatilisteks, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Et taotleja on süstemaatiline korrarikkuja, on kinnitust leidnud ka erinevates kohtuastmetes. Kuigi taotleja väidab, et sarnaselt tema distsiplinaarkorras karistamisele on ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes põhjendamatu, ei näita kinnipeetava käitumine paranemise märke, kuna igapäevaselt paneb kinnipeetav toime vangla sisekorraeeskirjade rikkumisi.
4.4.15.03.2017 käskkiri on põhjendatud, see vastab vormi- ja sisunõuetele ning selles on esitatud kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Taotleja süstemaatilist allumatust, vangla vara lõhkumist ning muid distsipliinirikkumise arvesse võttes ei saa teda mingil juhul paigutada avatud eluosakonda, kuhu ta tuleks paigutada olukorras, kus isik enam kartserisse paigutatud ei ole, kuivõrd avatud eluosakonnas annaks ta negatiivset eeskuju 2(5)
suuremale hulgale kinnipeetavatele. Taotluse esitaja varasem käitumine ja ettekannetes väljatoodud olukordade kordumise korral võib taoline sündmus põhjustada teistes kinnipeetavates negatiivset hoiakut ametnike, samuti vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise suhtes, mis omakorda võib viia kinnipeetavate poolt vangistust reguleerivate õigusaktide mittejärgmiseni. Seega on taotleja eraldamine teistes kinnipeetavatest vajalik võimalik negatiivsete mõjude vähendamiseks. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna muud võimalust A.N.i eraldamiseks kui läbi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
4.5.Erinevalt kartserikambrist paigutatakse Tallinna Vanglas eraldatud lukustatud kambritesse korraga rohkem kui üks kinnipeetav ühte kambrisse. Samas võttes arvesse, et sektsiooni avatud olemise ajal on liikumisõigus korraga kuni 56-l kinnipeetaval, on vangla vähendanud A.N.ist tulenevaid julgeolekuriske minimaalse võimalikuni. Sarnaselt kartseriga ei ole ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavatel vanglasisest liikumisõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A.N.i sooviks on, et 15.03.2017 käskkirja ei pöörataks täitmisele. Taotluse kohaselt on A.N. esitanud ka vaide. Lisaks taotleb A.N. enese riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna väidetavalt puudub tal juba üle aasta igasugune sissetulek. Menetlusabi taotluse lahendamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.
7.Taotleja on kohtule esitanud kümneid kaebuseid ja taotlusi ning nende raames on taotleja maksejõuetus korduvalt tuvastamist leidnud. Kuna taotlejal puuduvad sissetulekud, siis on ka HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud valemit rakendamata selge, et taotleja ei ole majandusliku seisundi tõttu võimeline nõutavat riigilõivu tasuma. Seega tuleb teda maksejõuetuks pidada. Ehkki haldusmenetluse seaduse § 81 näeb ette, et ka vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, siis ei välista HKMS ja VangS, et kinnipeetav võib vaidemenetluses esialguse õiguskaitse taotluse esitada ka vahetult kohtule. Praegusel juhul ei saa ka väita, et tegemist oleks taotleja jaoks ebaolulise küsimusega.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse
3(5)
ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
10.Taotlejal puudub praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta viibib kuni 26.03.2017 kartseris. Küll aga ei saa välistada taotleja esialgse õiguskaitse vajadust pärast eeldiivatud kuupäeva. Ehkki Tallinna Vangla selgitas ja esitas kohtule nimekirja taotlejale määratud ja planeeritavatest distsiplinaarkaristustest (toimiku lk 13–14), siis nähtub nendest, et need on alles projekti staadiumis. Seega ei ole välistatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võiks tekkida olukord, kus taotleja pärast 26.03.2017 kartserikaristuse kandmise lõppemist paigutatakse tagasi eluosakonda. Järelikult ei nõustu kohus vangla seisukohaga esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise osas.
11.Õiguskaitsevajaduse tuvastamine ei anna aga iseenesest alust esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kohtul tuleb hinnata vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eduväljavaateid. Kohtu hinnangul ei ole A.N.i vaidel suuri edulootusi. Vaidlustatud 15.03.2017 käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab küll põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel, kuid mis sisaldab suuresti ka hinnangulist otsustust. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud õiguslikud alused ja haldusakt on põhjendatud, sh sisalduvad selles asjakohased kaalutlused. Käskkirjas on põhjendatud, et taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik julgeoleku tagamiseks, kuna taotleja vangistust reguleerivate eeskirjade vastane käitumine võib omada negatiivset mõju teistele kinnipeetavatele. Isiku varasem käitumine ja ettekannetes väljatoodud olukordade kordumise korral võib taoline sündmus põhjustada teistes kinnipeetavates negatiivset hoiakut ametnike suhtes kui ka vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise osas, mis omakorda võib viia kinnipeetavate poolt vangistust reguleerivate õigusaktide mitte järgimiseni. Lisaks on 15.03.2017 käskkirjas toodud välja, et taotleja avatud sektsiooni paigutamisel pärast kartserikaristuse kandmist oleks raskendatud tema, kui vangla julgeolekule võimalikku ohtu kujutava kinnipeetava üle tõhusa järelevalve tagamine. Samuti tagab eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine tema eraldamise suuremast hulgast kinnipeetavatest üldise negatiivse eeskuju näitamiseks. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluses (toimiku lk 1, sh pöördel) ja vaides (toimiku lk 12) esitatud väited ei veena kohut vaide erilises edulootuses.
12.Julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa pidada ka taotleja topeltkaristamiseks. VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Praegusel juhul ei ole taotlejale määratud sama distsipliinirikkumise eest uut distsiplinaarkaristust. Kohus nõustub vanglaga, et täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk on VangS § 69 lg 1 kohaselt tagada vangla julgeolek, samas kui distsiplinaarkorras karistamise õigus tuleneb VangS § 63 lg-st 1 ning selle eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine (VangS § 6 lg 1). Seega kohaldatakse nimetatuid erinevatel õiguslikel alustel ning erineva eesmärgiga.
13.Avalik huvi ja kolmandate isikute õigused kaaluvad üles taotleja õigused. Taotleja avatud sektsioonis viibimine võib ohustada vangla üldist julgeolekut. A.N.i õigused ei saa piirangute kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud. Vanglas on julgeoleku tagamine äärmiselt oluline ülesanne ning olukorras, kus taotleja tegevuse tulemusel võib kannatada vangla üldine julgeolek, ei pea kohus võimalikuks A.N.i esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
14.Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et A.N.il endal on oma käitumisega võimalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ära hoida. 15.03.2017 käskkirjast nähtub, et taotleja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning arvestades rikkumiste iseloomu 4(5)
(vanglateenistuse ametnike korralduste täitmata jätmine, üldtunnustatud viisakusreeglite eiramine, vangla vara rikkumine), nende sagedust ja korduvust, siis on taotleja enda mõjusfääris, et vangla tema suhtes julgeolekuabinõusid ei peaks kohaldama. Kui taotleja sooviks on karistuse kandmine eluosakonnas, siis tuleb taotlejal muuta enda käitumist ning alluda vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ning üldistele käitumisnormidele.
15.Eeltoodud põhjustel jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 15.03.2017 käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.