Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-212/2
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 09.03.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 714

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-212

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla vaideotsusele nr 5-15/16/381-2

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

09.01.2017

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1.A.N. esitas Tallinna Vanglale 30.10.2016 pöördumise, milles avaldas soovi, et vähemalt osadesse jalutusboksidesse paigaldataks rööbaspuud ja lõuatõmbepuud, nagu on jalutusboksides, mida kasutavad 4. ja 5. üksuse kinnipeetavad. Tallinna Vangla käsitles A.N.i pöördumist märgukirjana, millele vastati 23.11.2016. A.N. esitas Tallinna Vangla vastusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 09.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/381-2 rahuldamata.

2.Tallinna Halduskohtusse saabus 31.01.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 09.01.2017 vaideotsust nr 5-15/16/381-2. Avalduses on järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) kohustada vanglat paigaldama rööbaspuud ja lõuatõmbepuud, nagu vaides on soovitud; 3) riigilõivu vabastust, sest raha pole ega tule; 4) põhiseaduspärasuse kontrolli. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, saada soovitu, otsus ÜRO-le ja EIK-ile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Kaebaja on esitanud kohtule kohustamisnõude. Kahtlust ei ole, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse, nagu nõuab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5. Kaebaja on esitanud kohtule 09.01.2017 vaideotsuse nr 5-15/16/381-2. Kaebus tuleb aga tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga. Sättes ei ole täpsustatud, mida kehakultuuriga tegelemise võimaluse loomine peab hõlmama. Nõnda on vanglal õigus otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks luuakse. Vangla on vaideotsuses märkinud, et ehituslikud eripärad ja julgeolekukaalutlused ei võimalda hetkel esimese üksuse jalutusboksidesse spordiinventari paigaldada. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.2 järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse graafiku järgi sektsioonide ja kambrite kaupa. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei võimaldata kehakultuuriga tegeleda. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema soovitud spordiinventari muretsemist või kasutamist, kui talle on tagatud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 07.04.2010 lahendis märkinud, et olenemata subjektiivsest õigusest tegeleda kehakultuuriga puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides (RKHKo 3-3-15-10, 07.04.2010, p 19). Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei ole lihtsalt rahul, et sporditegemise võimalus puudub jalutusboksis. Arvestades, et sporti saab teha spordisaalis, on kehakultuuriga tegelemise võimalus loodud ja kaebaja õigusi pole riivatud. Kaebaja ei ole väitnud, et spordisaalis puuduvad võimalused kehakultuuriga tegeleda. Kaebaja on seisukohal, et kuna 4. ja 5. üksuses saab jalutuskäigu ajal spordiga tegeleda ja 1. üksuses ei saa, on tegu diskrimineerimisega. Kohus selgitab, et erinevused üksuste vahel seoses spordiga tegelemise võimaluste loomisega ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Tallinna Vangla on loonud kaebajale võimaluse tegeleda kehakultuuriga ja kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Kui vangla on loonud kaebajale võimaluse spordiga tegeleda, ei saa kaebaja õigusi rikkuda olukord, kus teistes üksustes on jalutushoovis rööbaspuud ja lõuatõmbekang. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõigus puudumise tõttu, tuleb läbivaatamatult tagastada ka muud menetlusabi taotlus ja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on Tallinna Vangla jalutusboksi tingimusi, sh sportimisvõimaluste puudumist, ette heitnud ka haldusasjas 3-16-2285. Kohus võttis kaebuse menetlusse 21.12.2016 määrusega ning haldusasja menetlus on pooleli.