lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2489/24

Korrakaitse › Viivistasu otsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2489/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Viivistasu otsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2489

Haldusasi

T.K. kaebus AS Ühisteenused 09.11.2016 viivistasu otsuse nr 0053032623 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.K. Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Paavo Paal

Asja läbivaatamine

06.03.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta T.K. kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.04.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
AS Ühisteenused (vastustaja) määras 09.11.2016 viivistasu otsusega nr 0053032623 tasumiseks viivistasu 31 eurot selle eest, et sõiduauto Citroën, registrimärgiga xxxxxx, parkimisel aadressil Aia tn 7 oli parkimistasu maksmata. Kommentaariks märgiti „vale hologramm“.

3-16-2489

2.T.K. (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 09.11.2016 viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et kasutas parkimisel puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, sest sõidutas ja saatis oma vanaema T. K. tema visiidil vanalinnas asuvatesse asutustesse. Auto oli pargitud seaduslikult ja viivistasu otsus on tehtud põhjuseta.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Mootorsõidukile oli paigutatud liikumispuudega isiku parkimiskaardi koopia. Seega ei olnud täidetud liiklusseaduse (LS) § 68 lg-s 2 sätestatud nõuded parkimistasu maksmisest vabastamiseks ja viivistasu määramine oli õigustatud. See, et tegemist ei olnud parkimiskaardi originaaliga, nähtub parkimiskontrolöri tehtud fotodelt, kus parkimiskaardi turvaelement on tuhm ja ei helenda. Parkimiskaardi originaalil on eristatav valgust peegeldav turvaelement, millelt on näha tähed EST.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.LS § 187 lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.
5.Viivistasu otsusest nähtuvalt pargiti sõiduauto Citroën, registrimärgiga xxxxxx, aadressil Aia tn 7. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg-st 1 ja lg 3 p-st 2 nähtuvalt paikneb Aia tn 7 Tallinna avaliku tasulise parkimisala südalinna tsoonis, seega oli tegemist piirkonnaga, kus tulnuks sõiduki parkimisel tasuda parkimistasu.
6.LS § 68 lg 1 järgi võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Määruse nr 30 § 10 lg 1 p 1 järgi on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tõendab õigust maksuvabastusele sellekohane dokument või mobiilside- või parkimisoperaatori elektrooniline kinnitus maksuvabastuse olemasolu kohta. Määruse nr 30 § 4 lg 6 järgi võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht panna mootorsõiduki esivõi tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
7.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et T. K.le on väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 45314 kehtivusajaga kuni 31.05.2019. Kaebaja selgitas kaebuses ja kohtuistungil, et Tamara Karelina on tema vanaema ning viivistasu otsuse koostamise päeval sõidutas ja saatis ta oma vanaema. Viivistasu otsusest ja vastustaja vastusest nähtub, et viivistasu otsus koostati põhjusel, et parkimisel ei kasutatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi originaali, vaid koopiat. Erinevalt originaalkaardist ei helkinud kasutatud kaardi turvaelement, mis näitas, et tegemist oli koopiaga. Seda, et turvaelement ei helgi, on näha parkimiskontrolöri tehtud fotodelt. Kaebaja esitas kohtuistungil kohtule tutvumiseks parkimiskaardi originaali ning kohus veendus, et kaardil on turvaelement olemas ja helgib nõuetekohaselt, samuti on turvaelemendil selgelt näha tähed EST. Kaebaja möönis kohtuistungil, et kasutas parkimisel kaardi originaali asemel koopiat, kuid leidis, et tasuta parkimisõiguse andis talle ainuüksi parkimiskaardi olemasolu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

2(3)

3-16-2489

Eespool viidatud sätetest nähtuvalt annab puudega inimese parkimiskaart tasuta parkimisõiguse vaid juhul, kui parkimisel kasutatakse seda parkimiskaarti. Määruse nr 30 § 10 lg 5 kohaselt tõendab tasuta parkimisõigust sellekohane dokument. Dokumendi koopia ei ole samastatav dokumendi endaga, see ei saa dokumenti asendada ja koopiaga ei saa isik tõendada talle kuuluvat õigust. Parkimiskaardi koopia kasutamine ei anna tasuta parkimise õigust. Kuna koopiat on lihtne võltsida ja paljundada, siis viiks koopia kasutamise lubamine selleni, et tasuta parkimisõigust kasutaksid ka inimesed, kel selleks tegelikult õigusaktide järgi õigust poleks. See viiks puudega inimestele mõeldud eriõiguste kuritarvitamiseni ega oleks kooskõlas viidatud normide eesmärkidega. Puude inimese sõiduki parkimiskaart on väljastatud konkreetsele isikule ja isikul peab see alati sõiduki parkimisel tasulises parkimisalas kaasas olema ja seda tuleb kasutada. Tasuta parkimisõiguse olemasolu ei saa tõendada tagantjärgi parkimiskaardi originaali esitamisega.

8.Kuna kaebaja möönis ja vastustaja esitatud fotodelt on näha, et kaebaja ei kasutanud sõiduki parkimisel 09.11.2016 aadressil Aia tn 7 puudega inimese sõiduki parkimiskaardi originaali, vaid koopiat, siis puudus tal tasuta parkimise õigus ja tal tulnuks tasuda parkimistasu. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud parkimise eest tasu maksnud. Seetõttu koostas vastustaja LS § 188 lg 1 p 1 ja Määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt viivistasu otsuse ja määras viivistasu. Määratud viivistasu oli LS § 188 lg-s 8 ja Määruse nr 30 § 13 lg 7 p-s 1 nimetatud määras. Viivistasu maksmiseks anti kaebajale LS § 188 lg-s 9 ja Määruse nr 30 § 13 lg-s 9 sätestatud 14-päevane tähtaeg. Kaebaja on vaidlusaluse sõiduki omanikuna viivistasu maksma kohustatud isikuks (LS § 188 lg 2, Määruse nr 30 § 13 lg 2).
9.Kaebaja viitas kohtuistungil ka probleemidele kohtutäituriga, kes nõudis täitemenetluse kulude tasumist vaatamata sellele, et kaebaja oli viivistasu vabatahtlikult tasunud. Kohus selgitab, et täitemenetlusega seotud vaidlused ei allu halduskohtu pädevusele. Täitemenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 4 järgi kohaselt on kohtutäituri peale esitatud kaebuste läbivaatamine maakohtu pädevuses.
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune viivistasu otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata.
11.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium