lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2551/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2551/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts, 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2551

Haldusasi

M. S. kaebus Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirjale nr 51/2297

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – M. S. Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.M. S. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (puudused kõrvaldatud 30.01.2017) Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 tühistamiseks. Kaebaja läbis eelnevalt vaidemenetluse, esitades 18.11.2016 Tallinna Vanglale käskkirja tühistamiseks vaide. Tallinna Vangla jättis vaide 08.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/380-2 rahuldamata (tl 3). Kaebuse kohaselt kohaldas Tallinna Vangla kollektiivset karistust, millega piiras ebaseaduslikult kaebaja õigusi. Käskkirjaga piirati kaebaja suhtlemis- ja liikumisvabadust ning vangla ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik kaebajat ümber paigutada osakonda, kus kaebaja suhtlemis- ja liikumisvabadust ei piirata. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla otsustas 08.11.2016 käskkirjaga lukustada Tallinna Vangla esimese üksuse sektsiooni 1-4 kambrite uksed julgeoleku kaalutlustel samal päeval alates kella 09.15 kuni asjaolude väljaselgitamiseni (tl 25). Käskkirja kohaselt avastati 07.11.2016 teostatud läbiotsimise käigus esimese üksuse kambrist nr 227 0,5-liitrine läbipaistvat etanoolilõhnalist

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

vedelikku sisaldav pudel, mille sisu alkoholisisaldust kinnitas ka alkomeetriga teostatud passiivmõõtmine. Asja materjalidest ilmneb seegi, et esimese üksuse sektsioon 1-4 avati 16.11.2016 (vt tl 3p).

3.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tühistamiskaebuse esitamine võimalik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 08.11.2016 käskkirja kohaldamine lõppes 16.11.2016, mil esimese üksuse sektsioon 4-1 avati. M. S. esitas kaebuse 12.12.2016, st pärast käskkirja kehtivuse lõppemist. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel üldjuhul kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Riigikohus on leidnud, et erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Nii on see näiteks selliste kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib kehtivuse lõppemisest olenemata olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (vt nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-1214, p 9; 3-3-1-89-13, p 18). Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib kaebajat aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Praegusel juhul ei ole esitatud kaebus suunatud vangla käskkirja jätkuva negatiivse mõju kõrvaldamisele. Käskkirjaga ei karistatud kaebajat, mis tähendab, et käskkirja ei võeta edaspidi arvesse nt talle distsiplinaarkaristuse määramisel või ennetähtaegsel vabastamisel. Seega ei ole tühistamiskaebuse esitamine lubatav.
4.Kehtivuse kaotanud haldusakti saaks vaidlustada tuvastamiskaebusega (õigusvastasuse tuvastamine). Tuvastamiskaebuse saab isik halduskohtule esitada juhul, kui tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks mingil viisil hilisemalt vajalik (HKMS § 38 lg 4). See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule eelise või kasu. Eelkõige peetakse tuvastamiskaebust lubatavaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise põhjendusel, kuigi ilmselgelt perspektiivitu hüvitamiskaebus tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust ei anna (HKMS § 45 lg 2). Riigikohus on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-18-14, p 11; 3-3-1-60-14, p 18). Kohus leiab, et praegusel juhul ei oleks ka tuvastamiskaebuse esitamine lubatav.
5.Vaidlusaluse käskkirja andmise aluseks oli vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2, mis on täiendavaks julgeolekuabinõuks VangS § 69 lg 2 p 1 mõttes (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine). Erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest on VangS § 8 lg 2 ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, sh nende kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, kes ei ohusta vangla julgeolekut. Praegusel juhul tingis kambrite lukustamise vajaduse alkoholisisaldusega aine leidmine ühest kambrist. Kohus nõustub vaideotsuses toodud seisukohaga, et alkoholi sisaldavate vedelike kasutamine ja omamine vanglas kujutab endast ohtu vangla julgeolekule, sest sellise aine tarvitamine võib tekitada joobeseisundi ja põhjustada sellest tulenevalt konflikte nii teiste kinnipeetavate kui vanglateenistuse ametnikega. Samuti võib keelatud esemete omamine ja nendega kauplemine tekitada vanglas kinnipeetavate vahel võlasuhteid ja konflikte. Julgeoleku tagamine vanglas on oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab õigushüvede kahjustamise vältimiseks rakendama ennetavaid meetmeid. Kuivõrd vanglale ei olnud teada aine pärituolu ega kinnipeetavate seos leitud ainega, oli võimalike täiendavate rikkumiste vältimiseks sektsiooni 4-1 kambrite uste sulgemine kuni asjaolude väljaselgitamiseni otstarbekas ja vajalik. Julgeolekuohu vältimine vanglas õigustab kohtu hinnangul praegusel juhul kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse ajutist piiramist ning kaalub seega üles nende õiguste teostamise piiratud perioodi vältel. Meetme rakendamine ei kestnud ebamõistlikult kaua (9 ööpäeva) ning piirang lõpetati koheselt pärast oluliste asjaolude väljaselgitamist. Kaebaja ei väida, et talle ei oleks kambri lukustamise ajal olnud tagatud õigusaktidest tulenevate muude õiguste kasutamine peale suhtlemis- ja liikumisvabaduse.
6.Seega oli kambrite lukustamine julgeolekukaalutlustel põhjendatud ning sellega ei piiratud kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Vangla pidi võimalikku julgeolekuohtu uurima. Tähtsust ei oma see, et kaebaja väitel ei olnud tema intsidendiga seotud. Kambrite lukustamine ei olnudki tingitud kaebaja tegevusest, vaid selle eesmärgiks oli julgeoleku tagamine vanglas. Ka varasemas kohtupraktikas ei ole peetud kambriuste lukustamist keelatud eseme leidmisel asjaolude väljaselgitamiseni õigusvastaseks (nt Tallinna Halduskohtu 29.12.2014 lahend nr 3-14-51189, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 lahend nr 3-14-52). Samuti olid kambrite uksed praegusel juhul lukustatud suhteliselt lühikese perioodi vältel. Kuigi kohus möönab, et kambrite uste lukustamine võis olla kaebajale ebameeldiv, ei saanud see ületada kannatuste taset, mis on vangistuse kandmisel paratamatu. Seega ei pea kohus võimalikus, et kaebajale oleks saanud kambrite uste lukustamisest tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Eelnevat arvestades leiab kohus, et võimalik tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei oleks lubatav sellel kaalutlusel tuvastamiskaebuse esitamine.
7.Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, p 21). Kuna kaebusest ega muudest asja materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaebaja suhtes 08.11.2016 käskkirjaga seoses õigusvastaselt käitunud, ei saaks praegusel juhul ka preventiivne huvi õigustada tuvastamiskaebuse esitamise lubamist.
8.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Kaebaja ei saa esitada tühistamiskaebust ning ka kaebuse muutmine ei oleks praegusel juhul otstarbekas. Tuvastamiskaebuse menetlemine mittevaralise kahju hüvitamise eelkaebusena ei oleks HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt võimaliku hilisema kahjunõude ilmselge perspektiivituse tõttu lubatav. Samuti ei õigustaks praegusel juhul ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamist.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb ka menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium