Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-269. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-271. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-287. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-285. Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-17-291.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
1.Tartu Halduskohtule saabus 03.02.2017 kaks ja 06.02.2017 kolm Xi kaebust Tartu Vangla tegevuse peale.
2.Kinnipeetav X taotleb kaebustes Tartu Vangla järgmiste tegevuste õigusvastasuse tuvastamist: 1) Tartu Vangla kartseris viibides ei saa käia kirikus (haldusasi nr 3-17-269); 2) Tartu Vangla kartseri kambris 1011 on väga väike laud ja toolid, kinnipeetav ei mahu laua taha istuma (haldusasi nr 3-17-271); 3) Tartu Vangla kartseri üksikvangistus on mõjutanud vaimset tervist ja arst ei kontrolli kinnipeetava vaimset tervist (haldusasi nr 3-17-287); 4) Tartu Vangla kartseris viibides ja jalutamas käies puuduvad sportimisvõimalused vangla jalutusboksides (haldusasi nr 3-17-285) 5) Tartu Vangla kartseris on kambris seespool trellid, mis on liigsed ja rusuvad psüühikale (haldusasi nr 3-17-291).
3.Kõigis nimetatud haldusasjades taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist, tasuta õigusabi, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli. Kaebuste esitamise
eesmärgiks on X märkinud preventiivse huvi, hilisema kahjunõude esitamise soovi ja otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.
4.Tartu Halduskohtusse on saabunud 6. jaanuaril 2017 Xi kiri, milles ta märgib, et 2016. a oli kaebuste esitamise eelsoojendus ning 2017. a arvutused näitavad u 3000 uut kohtuasja (kiri on lisatud haldusasja toimikusse nr 3-16-2599).
5.Tartu Halduskohtusse on saabunud 9. jaanuaril 2017 Xi kiri, milles ta märgib, et luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ning kohtu- ja õigussüsteemis (kiri on lisatud haldusasja toimikusse nr 3-16-2599). Kohtu seisukoht
7.Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-le 1. Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe.
9.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Riigikohtu praktika järgi ei ole HKMS § 45 lg 2 ls 3 järgi tuvastamisnõue hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-8809, p 11).
10.Kuigi kaebaja ei ole kaebustes selgelt märkinud, miks on tuvastamiskaebused tema õiguste kaitseks vajalikud, ei pea kohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Kohtule on praeguses menetlusetapis ilmne, et kaebajal ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks alljärgnevatel põhjustel.
10.1.Kohus peab võimalikke hilisemaid mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudeid praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebused Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitud.
10.2.Kaebaja väidab, et Tartu Vangla kartseris viibides ei saa käia kirikus, Tartu Vangla kartseri kambris 1011 on väga väike laud ja toolid, kinnipeetav ei mahu laua taha istuma, kartseri üksikvangistus on mõjutanud tema vaimset tervist ja arst ei ole kontrollinud tema vaimset tervist, kartseris viibides ja jalutamas käies puuduvad sportimisvõimalused vangla jalutusboksides, kartseris on kambris seespool trellid, mis on liigsed ja rusuvad psüühikale.
10.3.Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevused ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas RVastS § 9 lg 1 alusel. Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Arvestades, et kinnipeetavale määratakse kartserikaristus tema enda tegevuste tulemusena, on proportsionaalne taluda kartserikambris viibimisega kaasnevaid piiranguid. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seetõttu ei ole kaebaja välja toodud hilisem kahjunõude esitamise soov piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks.
10.4.Kohus selgitab, et kui kinnipeetav peab õigusvastaseks nende toimingute tegemata ja haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleb vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti (RKHKo 19.10.2015, 3-3-128-15, p 18–23). Selleks peab ta olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud.
11.Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei näe praegusel juhul preventiivset huvi tuvastamiskaebuste esitamiseks. Individuaalse täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Kaebaja esitas kaebused Tartu Vangla tegevuste peale ajal, kui ta viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi õigusvastase tegevuse ärahoidmiseks reaalseks. Kaebajal on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.
12.Kohtule on tekkinud kahtlus, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi, mida ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena. Vastavalt HKMS § 28 lõigetele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid tuvastamiskaebusi (nt haldusasjad nr 3-16-2599, 3-16-2600, 3-16-2619, 3-16-2622, 3-16-2623, 3-16-2625, 3-162626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 3-16-2630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633). Kaebuste põhjendused on napisõnalised. Kaebaja on saatnud halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et 2016. a oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust, samuti luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis. Seega võib järeldada, et X kaebused ei ole esitatud enda õiguste kaitseks, vaid kohtu koormamise eesmärgil.
13.Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, tuleb tema kaebused haldusasjades nr 3-17-269, 3-17-271, 3-17-287, 3-17-285, 3-17-291 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
14.Kaebused kuuluvad tervikuna tagastamisele, mistõttu ei võta kohus seisukohta muude kaebuses esitatud taotluste osas. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.