Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS hagi Korostelevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1201,06 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Nikolay
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. november 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolay Korostelevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Nikolay Korostelev (isikukood XXXXX), esindaja Willem Ignatjev Vastustaja (hageja): Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476), lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27.novembri 2015 otsus hagi täieliku rahuldamise osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning muuta menetluskulude jaotust ning rahalist suurust.
2.2.Mõista Nikolay Korostelevilt välja põhivõlgnevuse katteks 742,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 137,25 eurot OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
2.3.Mõista Nikolay Korostelevilt välja OÜ Järve Biopuhastus kasuks viivis põhinõudelt 742,97 eurot alates 27. oktoobrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. 2.4.Menetluskulud maakohtus ja kohtuvälised kulud ringkonnakohtus jätta 70 % ulatuses Nikolay Korostelevi ja 30 % ulatuses OÜ Järve Biopuhastus kanda. 2.5.Mõista Nikolay Korostelevilt välja 775,83 eurot maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
2.6.Jätta apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot Nikolay Korostelevi kanda ja vabastada Nikolay Korostelev ülejäänud riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (edaspidi OÜ Järve Biopuhastus) esitas 8. juulil 2015 Viru Maakohtule hagi N. Korostelevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja oli Jõhvi Vallavolikogu 20. aprilli 2011 otsusega nr 112 määratud alates 1. maist 2011 Jõhvi valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks (lisa 3). Kinnistusosakonna andmete järgi kuulus kostjale Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuv kinnistu, mis asus aadressil XXXXX (registriosa number XXXXX , katastritunnus XXXXX :XXX:XXX) (lisa 2). Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud veevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse müügilepingut. 29. mail 2014 avastasid hageja töötajad, et kostja kinnistu (aadressil XXXXX , Jõhvi) on omavoliliselt liitunud ühiskanalisatsiooni trassiga (lisa 6). Seega kostja kasutas heitvee ärajuhtimise teenust ja heitvee
puhastuse teenust ilma lepinguta ja nende eest tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 14035474 osutatud teenuste eest, kuid kostja ei ole arvet tasunud. 1. juuni 2015. a seisuga võlgnes kostja hagejale osutatud teenuste eest 1061,38 eurot (lisa 8). Põhivõlgnevuse summalt peab kostja tasuma 1. juuni 2015.a seisuga viivist 62,20 eurot (lisa 8). Hageja nõudis kostjalt 1123,58 eurot (põhivõlg 1061,38 eurot ja viivis 62,20 eurot). Samuti soovis hageja nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata jäetud summadelt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja kanalisatsioonisüsteemiga omavoliliselt liitunud. Kostja ehitas vastavalt projektile individuaalse kanalisatsioonisüsteemi ja kooskõlastas selle OÜ-ga Jõhvi Veemajandus. Projektis ei olnud kirjas, et kostja kanalisatsioonitöödele peab eelnema liitumisleping.
3.14. septembril 2015 ja 26. oktoobril 2015 toimunud kohtuistungitel jäi hageja hagis toodud seisukohtade juurde. Kostja selgitas, et on liitunud seaduslikult kanalisatsioonisüsteemiga. Ta ei ole liitunud ühiseveevärgiga ja kasutas isikliku kaevu vett. Kostjal on olemas leping hagejaga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus tegi 27. novembril 2015 lahendi, millega rahuldas OÜ Järve Biopuhastus hagi ning mõistis Nikolay Korostelevilt välja OÜ Järve Biopuhastus kasuks 1123,58 eurot. Maakohus mõistis Nikolay Korostelevilt välja OÜ Järve Biopuhastus kasuks viivise põhinõudelt (1061,38 eurot) alates 1. juunist 2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus Nikolay Korostelevi kanda ning rahuldas OÜ Järve Biopuhastus menetluskulude hüvitamise taotluse ja mõistis Nikolay Korostelevilt välja OÜ Järve Biopuhastus kasuks hageja kantud menetluskulud summas 908,33 eurot.
5.Maakohus asus seisukohale, et antud juhul tuleb lähtuda VÕS alusetu rikastumise sätetest (VÕS § 1027). VÕS § 3 p-le 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas ka alusetust rikastumisest. Maakohus nõustus hagejaga, et VÕS § 1028 lg 1 eeldused on täidetud, kuna kostja rikastus hageja arvel, kuivõrd kostja sai hagejalt kätte heitvee ärajuhtimise teenuse; rikastumine toimus hageja arvel, hageja osutas ja tagas heitvee ärajuhtimise teenuse ning kostja poolt teenuse saamiseks puudus õiguslik alus (nii normatiivne kui lepinguline). VÕS § 1032 lg 1 alusel käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
6.ÜVKS § 5 lg 21 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud leping (edaspidi liitumisleping) sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Maakohus tuvastas kostja omaksvõtu alusel, et kostja ei ole hagejaga liitumislepingut lepingut ÜVKS § 5 lg 21 mõistes sõlminud ja ühendas kinnistul asuva lokaalse kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga 2009 aastal. Kuigi kostja ei ole liitunud ühisveevärgiga ja kasutas vett oma kaevust, eeldas maakohus, et kostja ei ole heitvett lasknud keskkonda saastades maapinda imbuda, vaid kasutas selleks kanalisatsiooni. Kostja kanalisatsiooni kasutamist heitvee ärajuhtimiseks ei eita. Kostja vaidles vastu hageja arvestatud heitvee koguse osas.
7.Hageja lähtus alusetu rikastumise nõude puhul Jõhvi Vallavolikogu 21. juuni 2012 määrusega nr 92 kinnitatud Jõhvi valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjade §-st 13. Omavolilise heitvee ärajuhtimise akt koostati 29. mail 2014 (tl 62). Hageja nõudis vastavalt eelpool nimetatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjade §-le 13 kuue kalendrikuu heitvee arvestusliku koguse ärajuhtimise teenuse hüvitamist. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et kostja ühendas lokaalse kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga juba 2009 aastal, so ca viis aastat enne eelpool nimetatud akti koostamist. Tõendamist ei leidnud seejuures kostja vastuväide, et liitumise on ta kooskõlastanud hageja või hageja õiguseellase töötajatega.
8.Maakohus asus seisukohale, et hageja on tõendanud, et kostja, tarbides heitvee ärajuhtimise teenust ühiskanalistatsiooni kaudu ilma lepingulise aluseta, on hageja arvelt rikastunud VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 mõttes. Hageja on heitvee kulu arvestanud vastavalt toru läbimõõdule, voolukiirusele ja arvestuslikule vooluhulgale ning leidnud, et arvestuslik ööpäevane tarbimine võis olla 7,63 m3 ning perioodil 30. novembrist 2013 kuni 29. maini 2014 (kuus kuud) tarbis kostja hagejalt heitvee ärajuhtimise teenust kokku 1381,8 m3 summas 1061,38 eurot (tl 56-58 ja 62). Maakohus ei nõustunud kostja arvestusega tarbitud heitvee koguse osas. Maakohus luges viivisearvestuse põhjendatuks TsMS § 133 lg 2 ja VÕS § 113 alusel.
9.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu ning rahuldas hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitamiseks 908,33 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Nikolay Korostelev esitas Viru Maakohtu 27. novembri 2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata OÜ Järve Biopuhastus hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade järgi: 1) rikkus maakohus menetlusõigust. Apellandil puudus maakohtu menetluses esindaja, kuid vastaspoolt esindas eesti keelt valdav advokaat. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt; 2) jättis maakohus apellandile kätte toimetamata menetlusdokumendi, kust nähtus, et apellandi esindaja Irina Kuzmina loobus tema esindamisest; 3) tuli apellandile üllatusena maakohtu otsus minna üle kirjalikule menetlusele; 4) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ning hindas ebaõigesti ja puudulikult tsiviilasja materjale. Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et apellant ei tarbi vett Jõhvi linna veetorustikust. Seega väljamõistetud summa ja viivis hõlmavad ebaõigesti ka vett, mida hageja ei ole tarbinud. Lisaks apellant ei ole kasutanud kanalisatsioonisüsteemi reovee ärajuhtimiseks, kuna omab individuaalset kanalisatsioonisüsteemi; 5) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse sätteid, kui kohaldas normatiivakte tagasiulatuvalt. Ajal, millal apellant liitus Jõhvi linna kanalisatsioonitorustikuga, ei laienenud Jõhvi linna territooriumile OÜ Järve Biopuhastus nõuded apellandi individuaalse kanalisatsioonitorustiku ehitamisele. Apellant esitas ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, mille järgi ei ole maakohus arvestanud tsiviilasja juurde lisatud tõenditega, mis on esitatud koos projektiga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus võttis asja materjalide juurde tõendina tähtsust omava „Liitumistingimuste“ esimese lehe ning jättis tähelepanuta selle juurde kuuluvad lisad, mis
tõendavad apellandi poolt kooskõlastatult vastustaja ühiskanalisatsiooni trassiga liitumist seaduslikult.
11.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub ringkonnakohtul selle jätta läbivaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja seisukohtade järgi: 1) on apellatsioonkaebuse võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse, kuna apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist; 2) on apellandi esitatud väited vastuolus faktiliste asjaoludega. Maakohtu menetluse käigus apellant ise avaldas, et asja võib arutada ilma lepingulise esindajata. Seega on apellandi etteheited maakohtule alusetud; 3) ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui esitas menetlusdokumendid W. Ignatjevile, kuna maakohtule oli esitatud W. Ignatjevi volikiri, millest nähtus, et W. Ignatjev on apellandi esindaja. Apellant ega W. Ignatjev ei ole volituskirja tagasi võtnud; 4) on nõue seotud üksnes apellandi poolt tarbitud heitvee ärajuhtimise teenusega; 5) ebaõige ning paljasõnaline on apellandi väide nagu oleks maakohus kohaldanud tagasiulatuvalt normatiivakte, mis ei kehtinud apellandi poolt kanalisatsioonitorustiku ehitamisel.
12.Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on ringkonnakohtu menetluses kulunud vastustajal 300 eurot (3 tundi apellatsioonikaebusega tutvumisele ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele). See summa ei sisalda käibemaksu, kuna OÜ Järve Biopuhastus on käibemaksukohustuslane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsusega väljamõistetud summat tuleb vähendada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja 742,97 eurot põhivõlgnevuse katteks ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 137, 25 eurot, samuti viivise seadusjärgses määras põhinõudelt, kuni täitmiseni. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust.
14.Apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumise osas on põhjendamatud. Apellandi väite kohaselt kohtles kohus pooli ebavõrdselt, kuna hagejal oli õigusteadmistega esindaja, kuid kostjal mitte ning maakohus ei teavitanud kostjat sellest, et tema esindaja loobus esindamisest. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaline otsustab ise, kas ta soovib esindaja kaudu menetluses osaleda ja kes teda esindab. Kostja esindajad loobusid esindamisest erinevatel põhjusetel, seega on õige, et menetluses oli perioode, millal kostjal esindaja puudus. Asjaolu, et kostja ja tema esindaja vahel suhtlus ei toiminud, ei ole maakohtule etteheidetav. Apellant peab TsMS § 631 lg 1 kohaselt menetlusnormide rikkumisele tuginemisel esile tooma, millised õigused jäid tal sel põhjusel maakohtus kasutamata ja mis osas rikkumised mõjutasid otsuse tegemist. Apellant ei ole selgitanud, mida ta esindaja olemasolu korral oleks menetluses soovinud esitada või taotleda. Apellant ei esitanud ringkonnakohtule ühtegi uut väidet, seisukohta ega tõendit, samuti ei taotlenud tõendite kogumist. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et ka võimalikud minetused maakohtu menetluses ei ole otsuse tegemist ega lahendi õigsust mõjutanud.
Ebaõige on apellandi väide, et maakohus üllatas teda kirjalikule menetlusele üleminekuga. Asja materjalidest nähtub, et 26.10.2015 toimunud kohtuistungil küsis kohus poolte arvamust kirjalikule menetlusele ülemineku kohta ning kostja oli sellega nõus (lk 100).
15.Apellandi väide, et maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud on vastuolus tegelike asjaoludega, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et apellandi väited on vastuolulised. Ühelt poolt leiab apellant, et ta on 2008 aastal liitunud kanalisatsiooniga nõuetekohaselt ja teisalt viitab fotodele, mis apellandi väite kohaselt tõendavad, et liitekoht on „verivärske“. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas, et kostja on omavoliliselt ühendanud kinnistul asuvad vee ärajuhtimise süsteemid ühiskanalisatsiooni ja ei korda maakohtu põhjendusi kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
16.Apellant ei ole materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas kaebuses väiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt õigussuhtele antud kvalifikatsiooniga, mille kohaselt on nõude aluseks alusetu rikastumise regulatsioon.
17.Apellant ei ole vaidlustanud hageja poolt toodud arvestuse aluseid. Hageja selgituse järgi lähtus ta kostjale nõude esitamisel Jõhvi vallavolikogu 21.06.2012.a määruse nr 92 Jõhvi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 14 p-dest 1,2 ja 4. Maakohus rahuldas hagi summas 1123,58 eurot, millest viivis on 62,2 eurot ja põhisumma 1061,38 eurot.
18.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel, mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ei ole teada kui palju kostja heitvett reaalselt ära juhtis. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väiteid, et kinnistul asus pooleliolev ehitis, mida kasutati suvilana ning mida talvel kasutada ei saanud, sellest tulenevalt toimus ka heitvee ärajuhtimine sessiooniti mitte aastaringselt. Kahju suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus sellega, et hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana oleks saanud olla teadlik kostja omavolilisest kanalisatsioonisüsteemiga liitumisest enne 2014. aastat. Ringkonnakohus leiab, et kahju suuruse määramisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli suvilaga, mida ei kasutatud pidevalt. Ringkonnakohus vähendab hageja põhinõude summat eeltoodud asjaoludel 30 % võrra ja rahuldab hagi summas 742,97 eurot.
21.Hageja on taotlenud kahjuhüvitiselt viivise välja mõistmist. Lähtudes kahjuhüvitisest 742,97 eurot on seadusjärgne viivis perioodi eest 12.07.2014-26.10.2016 viivise kalkulaatori (http://www.viivisekalkulaator.ee) järgi 137,25 eurot. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu lahendi tulevikku suunatud viivise väljamõistmise osas, kuid seda tuleb arvutada summalt 742,97 eurot.
22.Ringkonnakohus muudab maakohtus määratud menetluskulude jaotust. Kostja maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja põhjendatud kulude suuruseks määras maakohus 908,33 eurot.
Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi 70 % ulatuses, siis tuleb samas proportsioonis määrata ka menetluskulude jaotus maakohtus ning menetluskulud kindlaks määrata summas 635,83 eurot.
23.Ringkonnakohtus kantud kohtuvälised menetluskulud tuleb jätta 70 % kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kostja (apellant) menetluskulude nimekirja ei esitanud. Vastustaja esitas kulude nimekirja, mille kohaselt kulus tal apellatsiooniastmes 3 tundi õigusabile. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summat tuleb vähendada. Apellatsioonkaebuses puudusid õiguslikud argumendid ning sellele vastamine ei olnud aeganõudev ega õigusteadmisi eeldav tegevus. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatuks vastustaja kulu 200 euro, s.o 2 tunni ulatuses, millest 70 % kuulub hüvitamisele, seega summa 140 eurot. Ringkonnakohus jätab apellandi poolt tasutud riigilõivu kulu 100 eurot tema enda kanda. Ringkonnakohus vabastab apellandi käesoleva otsuse tegemisel tasumata jäänud riigilõivu 100 eurot riigi tuludesse tasumisest TsMS § 190 lg 7 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.