Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1441
Haldusasi
R.U. kaebus Tallinna Vangla 14.07.2016 käskkirja nr 51/1354 ja 27.07.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/249-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R.U. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta R.U. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.02.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1441
millega piirati tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine (spordisaali kasutamine) ja paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse. Teabe- ja uurimisosakonda laekus teave, mille kohaselt ei saa kaebaja avatud sektsioonis karistust kanda, kuna ohustab oma käitumisega ja tegevusega vangla üldist julgeolekut. Taoline tegevusviis võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega, seega on üldise vangla julgeoleku tagamiseks ja raskete õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks vajalik kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja käitumisviis ei ole kaaskinnipeetavatele heaks eeskujuks. Vangla julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistus. Kinnipeetava järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on tegeleda nii tekkinud tagajärgede likvideerimisega kui ka üldiselt probleemide ennetamisega, mille ühine eesmärk on ära hoida või siis minimeerida kogu vanglas julgeolekuriske. Ohutuse ennetamiseks on kinnipeetava suhtes põhjendatud kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kaebaja avatud sektsiooni jätmisel oleks raskendatud tema kui vangla julgeolekule võimalikku ohtu kujutava kinnipeetava üle tõhusa järelevalve tagamine. Samuti tagab eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine tema eraldamise suuremast hulgast kinnipeetavatest üldise negatiivse eeskuju näitamiseks. Kinnipeetava vanglasisest liikumist ning suhtlemist takistavad abinõud on küll kaebaja tegevusi piiravad, kuid nende eesmärgiks on teiste isikute tähtsaimate hüvede ja vangla üldise julgeoleku tagamine. Selleks, et piirata kaebaja kokkupuudet teiste kinnipeetavatega ja vähendada seeläbi võimalusi vangla üldist julgeolekut ohustavate tegevuste tekkimiseks, on vajalik tema suhtes kohaldada ka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist, kuna vastasel juhul puutub ta endiselt kokku teiste kinnipeetavatega ja sellisel juhul poleks ka lukustatud kambrisse paigutamine otstarbekas.
Kaebaja esitas 18.07.2016 vaide vastustaja 14.07.2016 käskkirja peale.
Vastustaja jättis 27.07.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/249-2 vaide rahuldamata.
3-16-1441
piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist abinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida abinõude kohaldamise otstarbekust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustab ka see, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning abinõusid on vaja kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kaebaja tegevuse tõkestamine käskkirjas toodud meetmetega oli proportsionaalne ja käskkirja andmisel esines alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Asjaolusid arvestades ei olnud vastustajal võimalik rakendada eesmärgi saavutamiseks kaebaja õigusi vähem piiravaid meetmeid, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad. Vastustaja on teostanud kaalutlust abinõude valikul ja arvestanud asjas tähtsust omavate asjaoludega. Käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.