R.L.i kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses viibimisega kartserihoones K1 alates 2015 aastast.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Vanglas registreeriti 22.12.2016 numbriga 5-37/16/235-1 kinnipeetav R.L.i avaldus (tl 9-11), milles R.L. taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt kartserikaristuse pikkusega.
2.23.12.2016 kirjaga nr 5-37/16/235-2 (tl 13) tegi Tallinna Vangla R.L.ile ettepaneku 22.12.2016 registreeritud avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
2.01.2017 registreeriti Tallinna Vanglas R.L.i puuduste kõrvaldamise dokument (tl 14), milles R.L. heidab vanglale ette ka kartserikambrite tingimusi ning asjaolu, et ta ei saanud kartserikambris viibimise ajal jalutada värskes õhus 1 tund päevas.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 06.01.2017 R.L.i kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses viibimisega kartserihoones K1 alates 2015 aastast. Kaebuse kohaselt on kaebaja kuni kaebuse esitamiseni viibinud kartserikambrites kokku 56 päeva ning kartseris viibimise ajal ei saanud kaebaja jalutada värskes õhus 1 tund päevas vaid pidi jalutama suletud ruumis. Kaebaja soovib nõuda välja info tema viibimiste kohta kartseris, tuvastada õigusvastase olukorra, fotode tegemist jalutusboksidest, jalutusbokside mõõte ning põhiseaduspärasuse kontrolli. Kaebaja märgib, et tal on soov esitada hiljem kahju nõue.
5.06.01.2017 kohtunõudega kohustas kohus Tallinna Vanglat esitama kohtule kõik asjakohased dokumendid ning andmed ja esialgse seisukoha kaebuse lubatavuse ja perspektiivikuse kohta. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 20.01.2017 ja vangla selgituste (tl 8) kohaselt ei ole vangla veel kaebaja kahju hüvitamise nõuet lahendanud. Vangla on seisukohal, et kuivõrd kaebaja on kartseri jalutustingimustega seonduvalt pöördunud kahju nõudega vangla poole, ei ole vangla toimingute
õigusvastasuse tuvastamise nõude iseseisev läbivaatamine kohtumenetluses põhjendatud. Kaebaja on asunud oma õigusi kaitsma kohasel viisil ja on esitanud vanglale kahju nõude. Kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta esitada kohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Nimetatud kaebuse tagastamise alus on imperatiivne ega võimalda kohtul kaaluda kaebuse menetlusse võtmist.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse eesmärk tuvastada vangla toimingute õigusvastasus seonduvalt asjaoluga, et ta ei saanud kartserikambrites viibides jalutada värskes õhus ning pidi jalutama suletud ruumis. Kaebaja on ka märkinud, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja aga esitanud vanglale kahju nõude, mis on veel vangla poolt lahendamata. Seejuures on kahju nõudes heidetud ette ka kartserikambrite tingimusi ning värskes õhus jalutamise võimaluse puudumist. Seega on kaebaja valinud oma õiguste kaitseks tõhusama vahendi ning vastavas menetluses hinnatakse vangla tegevuse-toimingute õiguspärasust. Seetõttu ei ole iseseisev nõue vastava toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kohus, lähtuvalt esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest, märgib, et käsitlebki kaebaja tahet sellisena, et kaebus on esitatud kohtule kahju hüvitamiseks.
9.VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on eeltoodu põhjal ilmne, et kinnipeetaval tuleb enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda vangla poole kahju hüvitamise soovi korral asjakohase taotlusega ning haldusakti või toimingu vaidlustamisel asjakohase vaidega. Seejuures saab kohtule esitada kaebuse alles siis, kui vanglateenistus on kohtueelses menetluses esitatud kahju nõude taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud ning vaide esitamise korral vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
10.Antud juhul on kaebaja esitanud vanglale kahju nõude (22.12.2016) ja selle puuduste kõrvaldamise dokumendi 02.01.2017. Vangla ei ole kahju nõuet veel lahendanud. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama §-i lg-st 2 tuleneb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega eeltoodud sätete kohaselt on Tallinna Vanglal kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks aega kaks kuud arvates hetkest, kui vanglale laekus nõuetekohane kahjunõue, s.o kaks kuud arvates 02.01.2017. Järelikult käesoleval hetkel ei ole veel saabunud R. L. kahjunõude lahendamise tähtaeg ja kohtueelne menetlus on pooleli. Eeltoodu alusel ei saa kohus R.L.i kahjunõude osas kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Kohus selgitab, et saab lugeda kohtueelse menetluse läbituks alles siis, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Arvestades, et vangla ei ole kahjunõuet lahendanud, kuid vastav menetlustähtaeg ei ole veel ka saabunud, siis on esitatud kaebus kohtule ennatlikult, kuna kohtueelne menetlus ei ole käesoleval juhul läbitud. Kohus lisab, et isegi kui kaebajal oleks õigus esitada iseseisev tuvastusnõue vangla toimingutele ning kohus lähtuks tuvastusnõudest, siis lisaks sellele, et tuvastusnõue ei oleks antud juhul lubatav, ei ole kaebaja vastava nõude osas kohtueelset menetlust läbinud (VangS § 11 lg 5 ja lg 7). Kaebajal on õigus esitada soovi korral kaebus kohtule siis, kui vangla on kaebaja kahju nõude lahendanud või kui see on jäetud tähtaegselt lahendamata.
11.Eeltoodu alusel on selge, et kaebaja ei ole kohtule esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.