OÜ KODUTÖÖD hagi OÜ FHG INVEST vastu 1500 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. augusti 2016. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KODUTÖÖD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ KODUTÖÖD (registrikood 12241306), seadusjärgne esindaja Aldur Helekivi Kostja OÜ FHG INVEST (registrikood 12595955), lepinguline esindaja Jaanus Silm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. augusti 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-102147 ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.OÜ KODUTÖÖD määruskaebus rahuldada. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
OÜ KODUTÖÖD (hageja) esitas 2. veebruaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista OÜ-lt FHG INVEST (kostja I) välja 1570 euro suuruse võla. Kostja I esitas makseettepanekule vastuväite.
2.Hageja esitas 14. märtsil 2016. a Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohaldada kostja suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 ning mõista kostjalt töövõtulepingu ja VÕS § 637 alusel enda kasuks välja 1500 eurot. Hagiavalduse blanketil märkis hageja kostjaks I OÜ FHG INVEST ja kostjaks II FH, kes on kostja I juhatuse liige. 11. aprilli 2016. a vastuses märkis hageja kostjaks OÜ FHG INVEST ning selgitas, et OÜ FHG INVEST on juriidiline keha, kes ei saa nõuet täita, küll aga saab seda teha tema juhtus või juhatuse volitatud isik. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja I (tellija) 17. märtsil 2014 töövõtulepingu nr 1-03-14, mille p 3.2 järgi kohustus tellija tasuma tellitud elektritööde eest. Lepingu p 4 järgi oli tööde maksumus 7500 eurot. Hageja esitas tehtud tööde aktid, mistõttu pidi tellija tasuma hagejale kokku 7500 eurot, kuid on jätnud tasumata 1570 eurot. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja töövõtulepingu nr 1-03-14, tehtud tööde akti ja poolte kirjavahetuse.
3.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I vastuse kohaselt on hageja esitanud hagi kostja I juhatuse liikme, s.o kostja II vastu, mistõttu tuleb jätta hagi kostja I vastu läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole kokkulepitud töid valmis teinud ega kostjale sellises mahus üle andnud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Harju Maakohus palus 9. augusti 2016. a e-kirjas hagejal selgitada, miks ta nõuab võlga kostja I juhatuselt, mitte kostjalt I.
5.Hageja märkis 10. augustil 2016 kohtule edastatud vastuses kostjaks endiselt OÜ FHG INVEST ning selgitas, et kostja I juhatusel tuleb täita esmalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 638 tulenev kohustus (tööd vastu võtta), et saaks asjaga edasi minna. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 29. augusti 2016. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa hageja hagiga taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja VÕS § 638 alusel esitatud nõue (töö vastuvõtmise nõue) ei ole selline, mida saaks hagimenetluses eraldi nõuda, ning hageja VÕS § 637 alusel esitatud nõue on esitatud kostja I juhatuse liikme, mitte kostja I vastu, kuid kostja I juhatuse liikme vastu hagejal nõuet ei ole. Kostja I vastu ei ole aga hageja nõuet üldse esitanud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja tagada talle õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.
11.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata (vt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
12.Praeguses asjas leidis maakohus, et hageja on esitanud asjas kaks nõuet, s.o nõude VÕS § 638 ja VÕS § 637 alusel. Hageja esimese nõude jättis maakohus läbi vaatamata põhjusel, et VÕS § 638 alusel ei saa hageja hagimenetluses eraldi nõuet esitada, kuna tegemist on tasu maksmise eeldusega ja abistava sättega, mille abil loetakse tasu maksmiseks kohustatud isik töö vastu võtnuks. Hageja teise nõude jättis maakohus läbi vaatamata seetõttu, et see on esitatud vale kostja vastu.
13.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hageja on kohtule esitatud dokumentides viidanud VÕS §-dele 637 ja 638, ei saa hagiavaldust ilmselt mõista selliselt, et hageja on esitanud kohtule kaks eraldi nõuet. Hageja on nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagiavalduses nõudnud töövõtulepingust tuleneva võla tasumist. Lisaks on hageja palunud hagiavalduses „Kohaldada kostjale töö tellimisega kaasnev VÕS § 638 täitmise kohustus töövõtja suhtes.“ Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks, sh kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava töö osa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Viidatud sätete alusel järeldas maakohus õigesti, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude rahuldamise eelduseks on tehtud tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine, kuid asus ennatlikult seisukohale, et hageja on esitanud VÕS § 638 alusel nõude. Hageja taotles hagiavalduses VÕS § 638 kohaldamist, kuid hagi lõppeesmärgiks oli tellijalt tehtud tööde eest tasu saamine. Seega saab hagiavaldusest pigem järeldada, et hageja on esitanud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks ning sellist nõuet ei saa pidada TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult võimatuks. Kui maakohtul oli kahtlus, et hageja on esitanud nõude ka VÕS § 638 alusel, kohustamaks tellijat töid vastu võtma või lugemaks tööd vastu võetuks, tuli maakohtul eelmenetluses välja selgitada, kas see oli hageja soov, ning selgitada hagejale õiguslikku olukorda, sh seda, et
sellise nõude eraldi esitamine ei ole vajalik. TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi on maakohtu üheks ülesandeks selgitada eelmenetluses mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta, sh juhtida tähelepanu nõude ebaselgusele ja vajadusele nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10; 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 16; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14014, p 17). Seda ei ole aga maakohus kohaselt teinud.
14.Lisaks eeltoodule leidis maakohus, et hagejal ei ole töövõtulepingust tulenevat nõuet kostja II vastu ning kostja I vastu ei ole hagi esitatudki. Kolleegium sellega ei nõustu. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu võib kohus jätta sellise hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 11). Siiski on maakohus asjas vääralt järeldanud, et hageja ei ole hagi kostja I vastu üldse esitanud. Hageja on kõigis kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud kostjaks OÜ FHG INVEST. Lisaks märkis hageja hagiavalduse blanketil kostjana ka FH, s.o kostja I juhatuse liikme (tl 22) ning vastuses kostja I vastusele ja kohtu küsimusele (tl-d 52 ja 60) selgitas hageja, et tema nõude saab täita kostja I juhatus, kuna kostja I ise on juriidiline keha. Neil asjaoludel võis maakohtul tekkida küll kahtlus, kas hagi on lisaks kostjale I esitatud ka kostja II vastu, kuid asja materjalide alusel ei saa järeldada, et kostja I vastu ei oleks hagi üldse esitatud. Ka maakohtu määruse sissejuhatavas osas on kostjaks märgitud OÜ FHG INVEST ning kohtuasjaks OÜ KODUTÖÖD hagi OÜ FHG INVEST vastu võla saamiseks. Selliselt on maakohtu määrus ka vastuoluline. Kui maakohus siiski leidis, et hageja nõue ei ole selge, tuli maakohtul selgitada, kellelt ja millisel alusel soovib hageja raha saada. Maakohtu selgitamiskohustuse ulatust mõjutab praeguses asjas mh see, et hagejat esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja, kellel ei ole piisavaid õigusteadmisi. Maakohtu 4. aprilli 2016. a e-kiri, milles maakohus palus hagejalt selgitust kostja I vastuse kohta, ning 9. augusti 2016. a e-kiri, milles maakohus palus selgitada, miks hageja nõuab võlga välja kostja juhatuselt, mitte kostjalt, ei ole piisavad, et lugeda maakohtus eelmenetluse ülesanded, sh selgitamiskohustus praeguses asjas kohaselt täidetuks.
15.Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.