lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9807/14

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9807/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 22 lg 1, 4RLS § 59 lg 14TsMS § 150Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 3401 lg 2TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVTMS § 4Süütuse presumptsioon

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-9807

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tallinn

Eesistuja kohtunik

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Kohtuasi

AB hagi AS Swedbank P&C Insurance vastu AS Swedbnk P&C Insurance tagasinõude nr B05.0510-275-02/145 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning AB, LB ja JB kahju tekitamise eest mitte vastutavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AB (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja: AS Swedbank P&C Insurance (registrikood 11239248), volitatud esindaja Raimo Juurikas

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 23. augusti 2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata
3.Jätta rahuldamata AB taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta AB kanda ja määrata kindlaks, et AB-l ei tule AS-le Swedbank P&C Insurance menetluskulude hüvitist kulude puudumise tõttu maksta. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.AB esitas 27.06.2016 Harju Maakohtule hagi AS Swedbank P&C Insurance vastu, milles palus tunnistada 26.05.2016 tagasinõue nr B05.0510-278-02/145 õigusvastaseks ja see tühistada ning tunnistada AB, LB ja JB mitte vastutavaks Mustamäe tee 147-155 varale kahju tekitamise eest ega kahjuhüvitajateks kostjale.
2.Hagiavalduse kohaselt nõuab kostja õigusvastaselt Mustamäe tee 147-163 omanikelt kindlustusandja tagasinõude õiguse alusel 869,72 eurot samas majas asuvale korteriomandile nr 155 tekitatud kahju hüvitamiseks.
3.Maakohus jättis 08.07.2016 hagiavalduse käiguta leides, et hagiavaldus on oluliste puudustega. Maakohus palus puuduste kõrvaldamiseks teatada teiste hagejate, kes on korteri kaasomanikena samuti hagejad, nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite andmed, kuna hagiavalduses on nõutud ka nende osas kohustuse puudumise tuvastamist; tõendada oma esindusõigust LB ja JB nimel ja/või huvides hagi esitamiseks; täpsustada haginõudeid hagiavalduse resolutsioonis, sh täpsustada, milline on hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamise vastu; tõlkida venekeelsed dokumendid ja tasuda täiendavalt riigilõivu 160 eurot.
4.Hageja selgitas kohtule 22.07.2016 vastuses, et teised kaebuse esitajad puuduvad, kuna korteri nr 163 remonti, mis kahju väidetavalt põhjustas, teostas hageja ja tema suhtles ka kostjaga; tagasinõue nr B05.0510-275-02/145 tuleb tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks, kuna see ei vasta võlaõigusseadusele, põhiseadusele ja TSK mitmetele paragrahvidele ning antud tagasinõude osas ei ole LB ja JB vastutavad; kostja ja OÜ LKB vastu tuleb maakohtul alustada menetlust, kuna tagasinõue ei vasta võlaõigusseadusele, põhiseadusele ega tarbijakaitseseadusele; hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 4 alusel ja juba tasutud riigilõiv summas 15 eurot tuleb talle tagastada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega hagejale. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, sest kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
6.Määruse kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 alusel. Kuna Mustamäe tee 147 korteril 163 on kolm kaasomanikku: L, J ja AB, siis on kostja nõue suunatud kõigi kolme kaasomaniku vastu. Hagejana on märgitud vaid AB, kuigi hagiavalduses soovitakse ka teiste kaasomanike kahju hüvitamise kohustusest vabastamist. Hagi ei saa lahendada isikute suhtes, kes ei ole menetlusosalised. Liidia ja JB volitavad hagejat nende vastutust välistavate põhjenduste esitamiseks, kuid mitte kohtus nende nimel nõuete esitamiseks.
7.Hageja ei selgitanud eraldi tuvastusnõude vajadust ja sisu ega sõnastanud korrektselt oma nõuet. Ebaselge on nõue alustada menetlust nii kostja kui ka OÜ LKB äritegevuse vastu. Kindlustusandja tagasinõude aluseks on võlaõigusseadus. Et hageja tagasinõudega ei nõustu, ei muuda nõuet ebaseaduslikuks. OÜ LKB ebaseaduslikku tegevust ei ole hagis kirjeldatud, samuti ei ole teda kostjana märgitud. Hagist ei selgu, milline nõue võiks hagejal OÜ LKB vastu olla.
8.Hageja ei tasunud seaduses ettenähtud määras riigilõivu. Kuna hagi rahuldamise korral vabaneks hageja kohustusest hüvitada kostjale 869,72 eurot tuli hagejal tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja tasus 15 eurot. Hageja viide riigilõivuseaduse (RLS) 22 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste enda kanda.
10.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja esitas nõude tuvastada võlgnevuse puudumine. Kaebuse nõuetest sellist järeldust ei tulene. Arvestades põhiseaduse § 22, § 23 ja VTMS § 4 ei ole korteri 163 omanikud kahju tekitanud enne, kui vastav kohtuotsus on nende kohta jõustunud. VTMS kohaldamine on põhjendatud, kuna kostja põhjendab korter 163 omanike vastutust selliste KOS normidega, mille rakendamine mõistab nad süüdi tahtliku kahju tekitamises. Elukindlustuse liiki tasu olemasolu OÜ LKB arves nr 12908 koos tahtliku kahju tekitamisega mõistab omanikud automaatselt süüdi kriminaalkuriteo toimepanemises.
11.Maakohus leidis ebaõigesti, et kaebaja eesmärk on vabaneda kahju hüvitamise kohustusest. Sellist nõuet ei ole hageja kirja pannud. Selline kohustus saaks tekkida kohtuotsusega, kokkuleppel või kui kostja tõendab oma volitust langetada otsuseid kohtu nimel. Kaebuse eesmärk on kirjutatud ja vastab sõnasõnaliselt 22.07.2016 menetlusdokumendis täpsustatud nõuetele.
12.Kohus leiab ebaõigesti, et ta ei saa hagi lahendada isikute suhtes, kes ei ole menetlusosalised. AB on menetlusosaline ja temale langeb kogu eeldatav vastutus. Arvatavasti Jüri ja LB menetlusosalised olema ei pea, kuna neil on vastutust välistav põhjendus. Kaebuse nõudes märgitakse kolm isikut, kuna tagasinõue saadeti kolme isiku nimele. Kui kohus leiab, et L ja JB vastutust välistavad põhjused ei vasta tõele ja vajavad täiendavat tõestamist või eraldi tuvastamist, siis peab kohus otsustama, milliseid toiminguid on vaja teostada.
13.Hageja ei vaidlusta seadusest tuleneva tagasinõude esitamise õigust. Hageja nõuab menetluse alustamist, kuna tagasinõude esitamisega seotud tegevus rikub võlaõigusseadust, põhiseadust ja tarbijakaitseseadust. OÜ LKB on kostja koostööpartner ja nõue on esitatud tema koostatud dokumentide alusel. Seega vastutavad nad solidaarselt. Et kaebuses ei ole OÜ LKB nimetatud kolmandaks isikuks või vastustajaks ei ole oluline seaduse rikkumine, kuna see ei muuda asja, sest kostja on vastustajaks.
14.Ebaseaduslikul süüdimõistmisel ei ole vaja tsiviilasja lahendamisel esitada eraldi nõuet, sest isikute õigused on põhiseadusega kaitstud ega vaja eraldi tõestamist. RLS § 22 lg 1 p 4 ei sätesta, et seda võib rakendada ainult väärteo- või kriminaalmenetluses. Kui kohus ebaseadusliku süüdimõistmise asjas langetab keeldumisotsuse kaebuse menetlusse võtmise kohta, siis teeb ta õigusemõistmise võimatuks, kuna tekitab olukorra, millega mõistab kaebaja süüdi ilma kohtu poolt asja lahendamiseta. Seega on kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine vastuolus põhiseadusega.
15.Kuna kohtu nõue tasuda määruskaebuse esitamisel 50 eurot on tehtud põhiseadusega keelatud otsuse rakendamise tagajärjel, siis kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv RLS § 22 lg 1 p 4 alusel samuti tagastamisele.

Vastus määruskaebusele

16.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus jätta muutmata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti menetlusse võtmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele, kuna kohtumääruses märgitud puudustega hagiavaldust ei ole kohtul seaduse kohaselt võimalik menetleda. Hageja kordab määruskaebuses juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, millele maakohus on ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
20.Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärg ei ole käsitletav hageja süüdimõistmisena, nagu ta ekslikult leiab. Samuti ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumine vastuolus põhiseadusega. Menetlusse võtmisest keeldumise tagajärjed sätestab TsMS § 372 lg 6. Selle sätte kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole piiratud hageja õigus esitada kohtule uus, seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus.
21.Hageja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata. RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tagastamist reguleerib TsMS § 150, millest ei tulene alust hagejale riigilõivu tagastamiseks. RLS § 22 lg 1 p 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna hageja ei esitanud nõuet varalise kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise või muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
23.Kostja ei esitanud taotlust hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta. Kulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ja hagejal ei tule kostjale menetluskulude hüvitisena midagi tasuda. Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval