lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-15-2250/26

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2250/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 4VahistatuHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 38Kaebuse sisuHKMS § 41 lg 3Vaidluse eseHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-821/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2250

Haldusasi

KL kaebus Tallinna Vangla 10.07.2015 vastuse nr 511/15/18193-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KL, volitatud esindaja Indrek Repnau Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Muuta Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsuse haldusasjas nr 3-15-2250 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

Jätta KL apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VangS § 94 lg 5Vahistatu kokkusaamised
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2250

1.Tallinna Vanglas vahistatuna viibinud KL esitas 12.06.2015 Tallinna Vangla direktorile taotluse võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslase KL-ga ning poegade LL ja MLga ajavahemikus 06.07.2015–14.08.2015.
2.Tallinna Vangla jättis 10.07.2015 vastuses nr 5-11/15/18193-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt sätestab vangistusseaduse (VangS) § 94 lg 5, et vahistatule ei kohaldata pikaajalist kokkusaamist.
3.Tallinna Vangla jättis 07.08.2015 vaideotsusega KL vaide rahuldamata.
4.KL esitas 07.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 07.08.2015 vaideotsuse tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale pikaajaline kokkusaamine elukaaslase KL ning poegade LL ja ML-ga ning Tallinna Vanglalt rahalise hüvitise 5000 eurot väljamõistmiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2015 määrusega kaebuse käiguta. Kohus viitas, et vaideotsuse peale ei saa eraldiseisvalt kaebust esitada. Kohustamisnõuet ei saa samuti esitada, kuna vanglal on kokkusaamiste lubamise otsustamisel kaalutlusõigus.
6.29.09.2015 avalduses muutis KL kaebuse nõuet, paludes kohtul tuvastada Tallinna Vangla 10.07.2015 otsuse nr 5-11/15/18193-2 õigusvastasus.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 02.10.2015 määrusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning võttis tuvastamisnõude menetlusse.
8.Tallinna Vangla jättis 30.11.2015 rahuldamata KL mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis oli esitatud alusel, et vangla keeldus õigusvastaselt võimaldamast pikaajalist kokkusaamist.
9.Tallinna Halduskohus keeldus 25.01.2016 määrusega lubamast täiendada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega.
10.Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis, et vangla keeldumine oli õiguspärane.
11.KL esitas 11.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 11.03.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.
12.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Küll tuleb HKMS § 200 p 4 alusel muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
14.Halduskohus on teinud sisulise kohtuotsuse tuvastamisnõude kohta, andmata hinnangut selle nõude lubatavusele HKMS § 45 lg 2 järgi.
15.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

2(4)

3-15-2250

16.Kaebuse esitamise ajal oli KL vahistatu staatuses. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärk saada võimalus pikaajaliseks kokkusaamiseks. Kaebaja leidis, et VangS § 94 lg 5 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga
8.Kaebaja eesmärgi saavutamiseks oli tal võimalik ja asjakohane taotleda vastustaja kohustamist otsustada uuesti pikaajalise kokkusaamise lubamine. Sarnases vaidluses on ka Riigikohus menetlenud kohustamiskaebust (19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-09). Seega oli eksitav halduskohtu 14.09.2015 määruses antud juhis, et halduskohus ei saa kohustamiskaebust menetleda. Asjaolu, et haldusorganil võib küsimuse otsustamisel olla kaalutlusõigus ja seetõttu ei pruugi halduskohus saada teha konkreetse sisuga ettekirjutust, ei takista kohustamiskaebuse esitamist (HKMS § 41 lg 3).
17.Halduskohtu suunise peale esitas kaebaja nõude täpsustuse, milles palus tunnistada vangla keeldumine õigusvastaseks. Vastuolus HKMS § 38 lg-ga 4 ei selgitanud kaebaja, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Halduskohus võttis selle nõude menetlusse ja tegi selle kohta sisulise kohtuotsuse, esitamata põhjendusi nõude lubatavuse kohta. Kohtuotsus tehti olukorras, kus vangla oli kohtule teatanud, et KL ei ole enam vahistatu, vaid süüdimõistetu. Nimelt oli tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus jõustunud 08.10.2015, millisest hetkest loeti tühistatuks tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine (Harju Maakohtu 17.12.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-6859 (resolutsiooni p 3) ning samas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu 08.10.2015 otsus nr 3-1-1-60-15). VangS § 4 kohaselt on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Seega polnud kaebaja pärast 08.10.2015 enam vahistatu.
18.Riigikohus on 19.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-62-09 (p 13) selgitanud, et olukorras, kus kohtumenetluse ajal on pikaajalist kokkusaamist taotlenud vahistatu staatus muutunud kinnipeetavaks, tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata, kuna kehtiv õigus reguleerib vahistatu ja kinnipeetava pikaajalisi kokkusaamisi erinevalt ning kohtuotsusega tehtavat ettekirjutust poleks võimalik enam täita. Olukorras, kus kohustamisnõude rahuldamine pole asjaolude muutumise tõttu võimalik, tuleb hinnata, kas oleks alust soovitada üleminekut muule kaebuse liigile. Kõne alla võib tulla eeskätt tuvastamisnõue ja kahju hüvitamise nõue. Tuvastamisnõue ongi juba (menetlusnorme rikkudes) menetlusse võetud.
19.Mittevaralise kahju nõude oli halduskohus 02.10.2015 määrusega tagastanud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning pärast vastava menetluse läbimist keeldunud 25.01.2016 määrusega lubamast täiendada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Mõlemad määrused jõustusid edasi kaebamata. Kui kaebaja soovis jätkuvalt esitada kahju hüvitamise nõuet, tulnuks tal esitada halduskohtule eraldi kaebus. Kaebaja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast kaebuse muutmisest keeldumist. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab kahju väljamõistmise kaebuse esitamiseks 30-päevase tähtaja. Pärast selle tähtaja möödumist ei ole eesmärgipärane soovitada kaebajal esitada kahju hüvitamise nõuet, kuna selle nõude menetlus lõpetataks kaebetähtaja möödumise tõttu. Kuna kaebajal oli juristist esindaja, ei ole põhjust arvata, et tähtaja möödalaskmiseks võis esineda mõjuvaid põhjusi.
20.Samal põhjusel ei ole enam eesmärgipärane menetleda tuvastamiskaebust kahju hüvitamise eelkaebusena. HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt pole tuvastamiskaebus lubatav, kui kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivitu võib kaebus olla nii sisulistel kui ka menetluslikel põhjustel, sh kaebetähtaja ilmselgel ületamisel (Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 15). Kõne alla ei saa tulla ka preventiivne huvi, kuna kaebaja pole enam vahistatu (Riigikohtu 28.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11 ja 12). Seega polnud tuvastamiskaebus lubatav ning nõude sisuliseks lahendamiseks puudub alus. 3(4)

3-15-2250

21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium