XXi kaebus Tallinna Vangla poolt ära võetud 12 foto hüvitamiseks summas 3,60 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Matis Rüütel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.10.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav XX esitas 09.03.2020 Tallinna Vanglale pöördumise, milles taotles 29.01.2020 ja 04.02.2020 äravõetud fotode tagastamist või alternatiivselt fotode hüvitamist. XX pidas fotode äravõtmist õigusvastaseks, sest need ei olnud tema hinnangul pornograafilised teosed, mis on kinnipeetavatele vanglas keelatud.
2.Tallinna Vangla jättis 07.04.2020 vastusega nr 5-18/20/5922-2 fotode tagastamise taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Vangla jättis 28.04.2020 vastusega nr 5-37/20/15-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.XX esitas 04.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt ära võetud fotode tagastamiseks või fotode maksumuse hüvitamiseks summas 3,60 eurot.
5.Tallinna Vanglas registreeriti 06.05.2020 XXi vaie Tallinna Vangla 07.04.2020 otsuse peale, millega fotode tagastamisest keelduti.
6.Tallinna Vangla edastas kohtule 08.05.2020 kohtueelse menetluse materjalid.
1(6)
7.Kohus tegi 13.05.2020 määruse, millega tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis vangla poolt ära võetud 12 foto tagastamist, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Kohus võttis menetlusse kaebuse fotode hüvitamiseks summas 3,60 eurot.
8.Kohus määras 04.06.2020 määrusega kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Lisaks kuulutas kohus menetluse kinniseks Tallinna Vangla 26.05.2020 esitatud lisade 1 ja 2 osas (vaidlusega seotud 12 fotot) ning piiras nimetatud lisade osas kaebaja õigust haldusasja toimikuga tutvuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja märgib, et Tallinna Vangla on viidanud vanglate ühtsele praktikale, mille kohaselt kvalifitseeritakse pornograafiliseks teoseks pildid, millel on varjamatult kujutatud genitaale. Kaebaja toob välja, et pärast tema 2016. aasta vaidlust Tartu Vanglas (asjad nr 3-15-958 ja 3-151162) muudeti seal see ära ja Viru Vanglas on keelatud suguühe ja masturbeerimine, mis tähendab, et lihtsalt paljastatud genitaalid ei ole vangla sisekorraeeskirja järgi liigitatav teistes vanglates pornograafiaks. Seda näitab ka see, et viis fotot saadeti kaebajale just nimelt Viru Vanglast teise kinnipeetava poolt.
10.Vangla väidab, et kahjunõudes viidatud kohtulahendid ei ole asjakohased, kuid see ei ole õige. Kohtulahendid nr 3-10-2064, 3-15-958, 3-15-1162 ja 3-15-2250 näitavad üheselt, et keelatud on pornograafia, mitte igasugune paljastatud ihu. Pornograafia on seaduse järgi suguühe ja täpselt sarnased pildid olid vaidlusalused ka ühes haldusasjas. Pärast nimetatud kohtulahendeid muudeti ka Tartu Vangla suhtumist, et erootilise alatooniga pildid on keelatud.
11.Asjakohane on lisada, et vanglal on kaalutlusõigus, kas foto liigitub pornograafiaks või mitte, kuid seda kaaludes peab vangla tuginema kohtupraktikale, seadustele ja varasemale käitumisele, et tagada järjepidevus. Kohus ei saa vangla eest otsustada ja teha kaalutlusotsust. Kohus saab hinnata vangla otsuse kooskõla seadusega. Kaebaja mainib, et vangla ei saa igasugust paljastatud keha liigitada pornograafiaks, sest pornograafia on esile toodud seksuaaltoiming, inimlikkust tahaplaanile jättes. Seega ei ole vangla kaalutlused seadusega kooskõlas ja on vastuolus erinevate kohtuotsustega. Menetluses ei ole oluline, kas pildid on tugeva erootilise alatooniga, sest erootika ei ole keelatud. Tartu Halduskohus on varasemalt leidnud, et sellele tugineda ei saa, sest selliselt vaadates on see subjektiivne, aga lähtuma peab seadusest.
12.Kui vangla oleks leidnud, et pildid on keelatud, siis oleks läbi viidud distsiplinaarmenetlus seoses keelatud eseme omamisega. Ka see näitab kaudselt, et pildid pole keelatud. Vanglal on õigus teostada läbiotsimisi ja esemeid ka ära võtta, kuid kaebajale polnud ühtegi paberit tehtud kaalutlusotsusega, milleks on üldjuhul distsiplinaarmenetluse protokoll ja käskkiri. Praegusel juhul pidi kaebaja ise tegema taotluse ja kahjunõude. Kaebajat ei teavitatud, et fotosid ei paigutata lattu seoses vangla sisekorraeeskirja § 70 lg 1 ja 2. Kaebaja on erinevatel kordadel saanud keelatud esemeid (nt kleepsud) kirjaga välja saata. Kaebaja ei tea sätteid peast ja sai alles aprilli lõpus teada, et esemete hävitamine tuleneb eseme maksumusest. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
14.Tallinna Vangla jääb kahju hüvitamise taotluse vastuses nr 5-37/20/15-2 toodud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega kaebuse lahendamise arvestada.
15.Vastustaja hinnangul on ära võetud fotode vaatamisel üheselt selge, et vastavate fotode eesmärk on sugukire kunstlik ärgitamine ja forsseerimine. Seega ei erine vastavad fotod selle poolest, mis põhjusel on keelatud vanglas ka näiteks ajakiri „Playboy“, mille osas on haldusasja 3-08-1176 2(6)
raames juba varasemalt kohtupraktika välja kujunenud. Ka käesolevatel fotodel, mis kaebajalt ära võeti, eksponeerivad naised varjamatult oma suguelundeid.
16.Tallinna Vangla leiab, et fotode sisu on õigesti peetud vanglas sobimatuks ja liigitatud korrektselt pornograafiliseks teoseks vangla sisekorraeeskirja § 641 p 15 järgi. Vastavate fotode mõju on vangla hinnangul samaväärne nagu pornograafilistel teostel pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p 3 tähenduses, isegi juhul, kui vastavad fotod on kohtu hinnangul kvalifitseeritavad tugevaks erootikaks, mitte pornograafiaks. Küll aga soovib siinkohal Tallinna Vangla välja tuua ka kohtu varasema seisukoha, et VSkE § 641 p 15 sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lg 2 p 3 sätestatud definitsioonist. Esiteks, PorTS § 1 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et selles sättes toodud definitsioonid on toodud „käesoleva seaduse mõistes“ ning ei laiene seega automaatselt teistele õigusaktidele. Teiseks, vangistusõiguse ja PorTS-i eesmärgid ja reguleerimisala on täiesti erinevad, mistõttu vastuolu vangistuse täideviimise eesmärkide, kinnipeetava resotsialiseerimise ja vangla julgeolekuga on ühtviisi asjakohane nii pornograafiliste kui tugevalt erootiliste teoste puhul.
17.Riigivastutuse seaduse § 8 lg-s 1 sätestatud põhimõte on varalise kahju korvamisega taastada olukord, mis oli enne kannatanu õiguste rikkumist. Kuna taotluse esitaja õiguste rikkumist ei ole tuvastatud ja fotode konfiskeerimine on toimunud õiguspäraselt, ei saa rääkida käesoleval juhul ka kaebajale tekitatud varalisest kahjust, mis tuleks talle RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Menetluses on kaebus Tallinna Vangla poolt ära võetud 12 foto hüvitamiseks summas 3,60 eurot. Selguse huvides märgib kohus, et 04.06.2020 määruses on haldusasja nimetuses ekslikult välja toodud kohustamisnõue fotode tagastamiseks. Kohus tagastas kohustamisnõude 13.05.2020 määruse resolutsiooni punktiga 1. Kaebaja nimetatud punkti ei vaidlustanud, mistõttu kaebuse osaline tagastamine jõustus 02.06.2020. Kohus lahendab järgnevalt kahju hüvitamise nõude.
20.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
21.Selleks, et isikule tekkinud varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud.
22.Vaidlus puudutab Tallinna Vangla kui avaliku võimu kandja tegevust avalik-õiguslikus suhtes. Vaidlus puudub fotode äravõtmise faktilistes asjaoludes. Asjaoludest on antud ülevaade Tallinna Vangla 28.04.2020 vastuses kahju hüvitamise taotlusele (esitatud koos Tallinna Vangla 08.05.2020 vastusega kohtunõudele). 29.01.2020 avati kaebaja juuresolekul Viru Vangla kinnipeetavalt saabunud kiri, millest võeti ära 5 pornograafilise sisuga fotot. 29.01.2020 andis kaebaja valvurile üle foto, mis oli analoogne temale saabunud kirjas sisaldunud fotodega. 04.02.2020 toimus kaebaja kambris läbiotsimine. Muu hulgas võeti kambrist riiuli pealt ümbrikust ära 6 pornograafilise sisuga fotot.
23.Kokku on vaidluse all 12 fotot. Ühe foto hind on kaebaja väitel 0,30 eurot, millele vastustaja pole vastuväiteid esitanud. 12 foto väärtus on seega 3,60 eurot. Äravõetud 12 fotot on vastustaja 3(6)
poolt kohtule esitatud (Tallinna Vangla 26.05.2020 esitatud lisad 1 ja 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vanglal oli õigus fotod vanglas keelatud esemetena ära võtta. Tallinna Vangla on seisukohal, et tegemist oli pornograafiliste teostega, mis on vanglas keelatud. Kaebaja on seisukohal, et fotod ei ole pornograafilised.
24.Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud pornograafilised teosed. Tallinna Vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, kui kaebajalt äravõetud fotod ei olnud pornograafilised teosed, sest sellisel juhul ei oleks tegemist vanglas keelatud esemetega.
25.Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et pornograafia on selline kujutamisviis, mis toob teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile. Kohupraktikas on sarnastes vaidlustes nimetatud sättele korduvalt viidatud, kuid on ka leitud, et VSkE § 641 p-s 15 nimetatud pornograafilise teose mõiste sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lg 2 p 3 definitsioonist. Tallinna Halduskohus selgitas 29.08.2008 otsuses nr 3-08-1176, et esiteks on PorTS § 1 lg-s 2 sätestatud, et selles sättes toodud definitsioonid on toodud „käesoleva seaduse mõistes“, mis tähendab, et need ei laiene automaatselt teistele õigusaktidele. Teiseks on vangistusõiguse ja PorTS-i eesmärgid ja reguleerimisala täiesti erinevad. PorTS-i eesmärgiks ei ole reguleerida pornograafiliste ja erootiliste teoste lubatavust seotult vangla julgeoleku tagamise vajadusega (p 15-16). Seega ei saa vangla kaalutlusotsus tugineda kitsalt PorTS § 1 lg 2 p-s 3 toodud definitsioonile. Tuleb lähtuda igakordsetest faktilistest asjaoludest, teose eripärast ning alasti keha kujutamise viisist ja eesmärgist (Tallinna Halduskohtu 29.08.2008 otsus nr 3-08-1176, p 19).
26.Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et mingi teose käsitamisel pornograafilise või erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult seksualiseeritud. See tähendab, et nii pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava teose all tuleb mõista sellist teost, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teosel kujutatud. Nagu pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka erootilise sisuga teosel kujutatud domineerivalt just seksuaalsusega seotut, näiteks poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise sisuga teosel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11.2017 otsus nr 1-16-5792, p 19). Kuigi kohus ei pea haldusasja lahendamisel juhinduma kriminaalasjas tehtud lahendist, kinnitab viidatud lahend, et teos saab olla pornograafiline ka siis, kui sellel on kujutatud erogeenset kehapiirkonda labasel ja pealetükkival viisil, ilma et oleks kujutatud konkreetseid seksuaalakte või -toiminguid.
27.Kohus ei nõustu seega kaebaja seisukohaga, et fotodel peab olema kujutatud kas suguühet või masturbeerimist, et seda saaks pidada pornograafiliseks teoseks. Kuigi PorTS § 1 lg 2 p 3 räägib konkreetselt seksuaalsete toimingute kujutamisest, ei saa olemasolevat kohtupraktikat arvesse võttes asuda seisukohale, et teose pornograafiliseks hindamine eeldab suguühte või masturbeerimise kujutamist.
28.Teose hindamine pornograafiliseks on vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, mis tähendab, et kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. 4(6)
29.Asjaolu, et mõnes teises vanglas võib pornograafia sisustamine Tallinna Vangla praktikast mingil määral erineda, ei tähenda, et Tallinna Vangla oleks oma kaalutlusõigust õigusvastaselt teostanud. Kohus ei hinda Tallinna Vangla kaalutlusotsust selliselt, et kõrvutab seda teiste vanglate sarnaseid teoseid puudutavate otsustega. Kohtul pole sellist võrdlust võimalik läbi viia juba seetõttu, et kohtul puudub ülevaade teiste vanglate kinnipeetavate valduses olevatest fotodest ja nende osas langetatud otsustest. Välistatud ei ole ka see, et Viru Vanglast saadetud fotod jäid ära võtmata, sest vanglaametnikud hindasid need ekslikult lubatuks või ei pannud neid tähele. Kohtul ei ole võimalik selles küsimuses kindlat seisukohta võtta, sest Viru Vangla tegevuse hindamine väljub kaebuse piiridest.
30.Kaebaja poolt viidatud kohtulahendid ei võimalda järeldada, et käesoleva asjaga seotud fotode pornograafiliseks pidamine oli põhjendamatu. Haldusasjades 3-15-958 ja 3-15-2253 ei olnud halduskohtul võimalik vaidlusaluste fotodega tutvuda, sest neid ei olnud kohtumenetluse ajaks enam olemas. Tartu Halduskohus märkis 31.03.2016 otsuses nr 3-15-2253, et kuna vaidlusaluseid pilte säilinud ei ole, samuti puuduvad muud arvestatavad tõendid selle kohta, et äravõetud pildid olid pornograafilise sisuga, tuleb vaidlus lahendada kaebaja kasuks. Seda, et äravõetud pildid olid pornograafilise sisuga, tuli tõendada vastustajal (p 13). Tartu Halduskohtu 20.10.2015 otsusest nr 3-15-958 selgub, et kolm vanglaametnikku, kes teostasid kaebaja asjade läbiotsimist, leidsid, et leitud pildid olid keelatud, kuid nende seisukoha õigsust ei saanud kohus kontrollida, sest vanglaametnikud ei mäletanud, millisel kujul need pildid olid. Vastustaja ei tõendanud, et pildid olid pornograafilised (p 25). Piltidega tutvumise võimaluse olemasolul võinuks nimetatud haldusasjad teisiti laheneda. Haldusasjas nr 3-15-1162 oli põhiliseks probleemiks see, et vangla ei olnud oma kaalutlusi välja toonud. Lisaks oli haldusasjas nr 3-15-1162 tegemist hoopis teiste teostega. Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuses nr 3-15-1162 on märgitud, et kohtule esitatud fotode (3 tk) ja ajakirja sisu põhjal ei olnud võimalik asuda üheselt seisukohale, et fotodel ja ajakirjas oleks kujutatud isikute genitaalide varjamatut kujutamist või demonstreerimist, sugulist vahekorda mis tahes kujul või viisil ja masturbeerimist. Samuti ei nähtu ajakirjast ja fotodelt üheselt sellist kujutamisviisi, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt või esiletükkivalt esile toob (p 20). Haldusasjas nr 3-10-2064 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014 otsuse puhul oli tegemist kahe aktifotoga, mida ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks vaadelda pornograafiliste teostena (p 12). Kuna teistes haldusasjades antud hinnangud puudutavad teisi esemeid, ei saa käesoleva vaidluse lahendus nendest sõltuda. Käesoleva vaidluse lahendus sõltub sellest kui veenvalt Tallinna Vangla oma kaalutlusi põhjendas.
31.Tallinna Vangla 07.04.2020 vastuses fotode tagastamise taotlusele on põhjendused napid. Viited kohtupraktikale ei asenda sisulisi kaalutlusi, sest vangla ei seostanud kohtupraktikas väljendatud seisukohti vaidlusaluste fotodega. Vastustaja on 07.04.2020 vastuses viidanud üksnes sellele, et vaidlusalused pildid olid naise keha paljastavad. Samas on vastustaja nimetatud puuduse kõrvaldanud 28.04.2020 vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (vastus nr 5-37/20/15-2). Vastuse punktis 2.5 on vastustaja selgitanud, et vangla hindab teoste puhul, et need ei oleks vastuolus karistuse täideviimise eesmärkidega, negatiivsete emotsioonidega nagu vägivald, vihkamine või sugulise kire kunstlik tekitamine ja forsseerimine vanglas, mis kujutavad ohtu vangla, sh ka kinnipeetavate julgeolekule ning ei soodustaks isikute adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda inimkeha eelkõige seksuaalobjektina. Vastustaja on samas punktis põhjendanud, et tegemist on piltidega, kus on varjamatult eksponeeritud naiste genitaale, naisekeha kujutatakse vaatajale erutavas valguses, piltide eesmärk ei ole informeerida vaatajat naisekeha anatoomiast, vaid eesmärk on sugukire kunstlik ärgitamine ja forsseerimine. Vastustaja on viidanud 28.04.2020 vastuse punktis 2.5 ka vanglate ühtsele praktikale, mille kohaselt kvalifitseeritakse pornograafiliseks teoseks pildid (sh tugeva erootilise alatooniga pildid), millel on varjamatult kujutatud või demonstreeritud genitaale, sugulist vahekorda või masturbeerimist. Ei ole selgelt aru saada, mida on vanglate ühtse praktika all silmas peetud. Kui on olemas näiteks kehtiv 5(6)
Justiisministeeriumi juhis pornograafiliste teoste tuvastamiseks kõigile vanglatele, ei ole vastustaja sellele viidanud ega seda kohtule esitanud. Samas on vastustaja muud kaalutlused olnud piisavad, et veenduda selles, et fotode pornograafiliseks teoseks kvalifitseerimine oli põhjendatud. Kohus, olles vaidlusaluste fotodega tutvunud, leiab, et vastustaja hinnang ei ole vastuolus sellega, milline mulje võiks fotodest jääda keskmisele mõistlikule isikule. Võib eeldada, et vastustaja lähtus 28.04.2020 vastuses toodud kaalutlustest juba piltide äravõtmisel, sest fotodel on naiste kehapiirkondi kujutatud ilmselgelt pealetükkival ja labasel viisil, mis on pornograafiale omane. Kohus ei kahtle, et fotode põhiline eesmärk on tekitada vaatajas sugulist kirge ja fotode võimalik kunstiline väärtus on teisejärguline. Sealjuures kaebaja ei väidagi, et fotodel oleks kunstiline väärtus. Kaebaja on tuginenud põhiliselt sellele, et inimkeha eksponeerimine ilma konkreetsete seksuaaltoimingute kujutamiseta ei ole pornograafia, jättes inimkeha eksponeerimise viisi vaidlusalustel fotodel tähelepanuta.
32.Asjaolu, et vangla ei algatanud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust, ei anna alust kahtluseks, et äravõetud fotod ei olnud keelatud esemed. Vanglal ei ole kohustust alustada kinnipeetava isiku suhtes distsiplinaarmenetlust, kui tema valdusest on leitud keelatud esemeid. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Seega on tegemist vangla kaalutlusotsusega. Distsiplinaaremenetluse algatamine ja distsiplinaarkaristuse määramine oleks kaebaja jaoks olnud kahtlemata raskem tagajärg kui üksnes fotodest ilmajäämine. VSkE § 65 lg 1 sätestab, et vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Praegusel juhul fotosid ei hävitatud.
33.Kuna vastustaja ei ole toime pannud õigusvastast tegu avalik-õiguslikus suhtes, ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Seega jääb kaebus rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.