Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1022
Haldusasi
AutoSalong OÜ kaebus Maanteeameti 12.02.2016 otsuse nr 26-12/16-00131/036 ja 22.04.2016 vaideotsuse nr 2-3/1600029/101 tühistamiseks ning Maanteeameti kohustamiseks registreerima kaebaja sõiduk liiklusregistris
Menetlusosalised
Kaebaja – AutoSalong OÜ, seaduslik esindaja Kaire Tammoja Vastustaja – Maanteeamet, esindaja Kätlin Stikkermann
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.01.2017.
1(5)
AutoSalong OÜ on asutatud 2008. a ning aastate jooksul on kujunenud välja sõidukite soetamise praktika ja koostööpartnerid Saksamaal. Üheks oluliseks koostööpartneriks Saksamaal on kasutatud sõidukite müügiettevõte Jimmy Cars, mida peavad Liibanoni päritolu Saksamaa kodanikud. Ettevõttes tegutsevate isikute nimed on raskesti hääldatavad ja meeldejäävad, mistõttu kasutavad nad asjaajamisel nimelühendeid ja hüüdnimesid. Vaidlusalust autot pakkus telefoni teel müügiks Jimmy Cars esindaja. Tingimustes lepiti kokku ja sõiduk transporditi treileriga Eestisse. Jimmy Cars poolt kirjutas lepingule alla Al. N. W. ning sõidukiga oli kaasas registreerimistunnistus ja müügileping. Olemuselt on tegemist komisjonimüügile sarnaneva lepinguga, millega Jimmy Cars vahendas sõiduki müüjalt ostjale. Sellised tehingud on Saksamaa turul laialt kasutatavad ning varem pole sel viisil omandatud sõidukite registreerimisega probleeme olnud. Maanteeameti 12.02.2016 otsus on umbmäärane, sest pole selge, mille tõttu sõiduki registreerimisest keeldutakse. Otsus rajaneb oletustel, et sõidukit ei ole müüja käsutusõiguse puudumist arvestades omandatud seaduslikult (kuigi müüja Al. N. W. kinnitas kaebajale sõidukimüügi õiguse olemasolu). Saksamaal piisab sõiduki omandiõiguse tõendamiseks registreerimistunnistusest ning sõiduki omandamiste jada on keeruline välja selgitada. 09.12.2015 müügileping vastab nõuetele. LS § 77 lg 1 p 1 ei sisusta, millised on sõiduki registreerimiseks „vajalikud dokumendid ja andmed“. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (liiklusregistri põhimäärus) § 10 lg 3 p 2 nimetab andmete registrisse kandmise alusdokumendina sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, kuid määrus ei konkretiseeri, millised need dokumendid on. Sama kehtib majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (mootorsõiduki registreerimise kord) § 6 lg 5 p 2 kohta. Arvatavasti on õigusaktides „seadusliku omandamise“ all mõeldud seda, et registripidajal tuleb asjaolusid kontrollida ja mitte registreerida sõidukit, mis on omandatud ebaseaduslikult. Vastustaja on vaideotsuses möönnud, et „sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid“ on määratlemata õigusmõiste, kuid praktikas on levinuimaks selliseks dokumendiks müügileping, mille kaebaja vastustajale esitaski. Samas vaideotsuses ei heideta kaebajale ette mitte sõiduki seaduslikku omandamist tõendavate dokumentide puudumist, vaid nende puudujääke. Seega on müügilepingut ja kaebaja omanikustaatust kord jaatatud, kuid siis jälle eitatud. Kokkuvõtvalt ei ole vaideotsuses juriidiliselt korrektselt, arusaadavalt ega loogiliselt käsitletud mõisteid „omandamine“, „omandiõigus“ ja „omanik“ nii asjaõiguslike kui võlaõiguslike regulatsioonide järgi. Vaideotsuses nimetatakse puudujäägina seda, et müügilepingult ei ole tuvastatav müüja isik. Samuti osundatakse sellele, et registreerimistunnistuse järgi on sõiduki omanikuks alates 17.06.2010 H. D. M. ning tihti on registreerimistunnistusele märgitud isik sõiduki omanik. Kaebaja järeldab eelnevast, et omandamise fakt on küll tõendatud, kuid tuvastamata müüja isik muudab omandamise ebaseaduslikuks. Järeldus, et registreerimistunnistusele märgitud isik on tihti sõiduki omanik, on subjektiivne ja tõendusväärtuseta. Kaebaja on juba vaides kirjeldanud sõidukite võõrandamise praktikat Saksamaal, märkides, et Saksamaal on sõiduki registreerimistunnistustel kaks osa ning isiku, kelle valduses on mõlemad osad, omandiõigust eeldatakse. Saksamaa kasutatud autode turul on tavapärane, et registreerimistunnistusel märgitud isik ei ole enam sõiduki omanik, sest ta on sõiduki võõrandanud ning uus omanik pole sõidukit registris enda nimele registreerinud. Kui sõiduk ostetakse edasimüümise eesmärgil, puudub sõiduki ümberregistreerimiseks vajadus. Nn autoaedade puhul on autoaia pidaja vahendajaks, kes viib kokku sõiduki müüja ja ostja. Autoturgudel tavaliselt mingeid kirjalikke dokumente ei vormistata, vaid antakse raha sõiduki ja registreerimistunnistuse vastu. Vastustaja ei eita sõiduki omandamist kaebaja poolt. Kokkuvõtvalt jääb kaebajale vaideotsusest arusaamatuks, kuidas saab omandamise fakt olla korraga nii seaduslik kui ebaseaduslik.
2(5)
Vastustaja on oma käsitlusega „sõiduki seadusliku omandamise“ kohta registreerimismenetluse tupikusse suunanud. Kaebajal ei ole rohkem dokumente esitada ning aastatepikkust praktikat arvestades pole seda ka vaja. Maanteeameti poolne keeldumine sõiduki registreerimisest tuleneb Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevusest. Kaebajaga pidas kirjavahetust ja suhtles telefoni teel MTA revident, kellel väidetavalt ei õnnestunud sõiduki müüjaga müügilepingul näidatud telefoninumbri kaudu kontakti saada. MTA võttis Maanteeameti pädevuses olevas haldusmenetluses seisukohti ja teatas võimalikest haldusaktidest.
registritoimingu tegemist kontrollida esitatud andmete õigsust, tehes selleks vajadusel järelepärimisi (mootorsõiduki registreerimise korra § 3 lg 7). Liiklusregistri eesmärk on pidada arvestust muu hulgas sõidukite üle (LS § 173 lg 1). Liiklusregistri üks osa on sõidukite andmebaas (LS § 174 lg 1 p 1), kus peetakse arvestust ka Eestis registreeritud mootorsõidukite ning nende omanike ja vastutavate kasutajate üle (LS § 174 lg 2). Liiklusregistrisse esitab andmeid muu hulgas sõiduki omanik või tema esindaja (LS § 175 lg 1 p 1), kellel on kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras (LS § 175 lg 3). Andmete registrisse kandmise aluseks olevateks dokumentideks on ka sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid ning registripidajal on õigus keelduda toimingu tegemisest registris, kui andmetes on puudusi või andmed on ebaõiged (liiklusregistri põhimääruse § 10 lg 3 p 2 ja § 11 lg 2). Liiklusregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed, registreerimistunnistuse number, registreerimismärk, identifitseerimisnumber ning tervisetõendi ja eksamitega seonduvad andmed (LS § 184 lg 3). Põhjendatud huvi korral või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib ka piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada või neile juurdepääsu tagada (LS § 184 lg 4 jj). Registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti (liiklusregistri põhimääruse § 9). Seega, kuigi registriandmetel ei ole üldjuhul õiguslikku tähendust, näiteks ei tekita ega lõpeta registrikanne omandiõigust, peab liiklusregister oma eesmärkide täitmiseks ja avaliku usaldatavuse tagamiseks siiski kajastama tõeseid andmeid. Puudulike või ebaõigete andmete esitamise korral on Maanteeametil õigus nende andmete registrisse kandmisest keelduda.
kasutatud autode müügi võimalusi Saksamaal, kuid vaidest ei selgu jätkuvalt, millist konkreetset skeemi siis vaidlusaluse sõiduki puhul kasutati. Kui kaebaja tõepoolest müügimehega telefoni teel vestles, oleks saanud neid asjaolusid selgitada. Eeltoodut arvestades on Maanteeamet õigesti rahuldamata jätnud ka kaebaja vaide.
kokkuvõttes
õigesti
keeldunud
sõiduki
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.