lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2539/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2539/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 110 lg 1, 2Menetlusabi andmineHKMS § 31EsindusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number

3-16-2539

Määruse kuupäev

13.12.2016

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

R.I. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Jätta R.I. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;
2.Määrus saata taotluse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik R.I. esitas 08.12.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib saada õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on vangla keeldunud R. I. ümberpaigutamisest avavanglasse, kuigi kõik eeldused selleks on täidetud. Taotleja ei ole kahe aasta jooksul pannud vanglas toime rikkumisi ning on läbinud ITK-st tulenevad programmid ning teinud vanglas tööd. R. I. ITK-s on avavanglasse ümberpaigutamine ette nähtud. Taotlusest nähtuvalt soovib R. I. kohtus vaidlustada enda avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumist. Ta märgib taotluses, et seadusest tulenevalt puudub tal võimalus ennast halduskohtus esindada ilma advokaadita. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.
R.I. taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

3.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus on seisukohal, et R.I. on seonduvalt enda avavanglasse mittepaigutamise vaidlustamisega ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Vastuseks kohtunõudele on Tartu Vangla 12.12.2016 väljastanud kohtule haldusmenetluse materjalid, milledest nähtub, et R. I. on vaidlusaluses küsimuses iseseisvalt suutnud läbida vaidemenetluse ning tema vanglale esitatud pöördumised on olnud arusaadavad ning menetletavad. Samuti on R. I. kohtule esitatud riigi õigusabi taotlus selge ja arusaadav. Seetõttu leiab kohus, et R. I. on võimeline ennast kohtus ise esindama. Kohus selgitab, et halduskohtus valitseb uurimisprintsiip ning õiguslike põhjenduste esitamist halduskohtumenetluse seadustik kaebajalt ei nõua, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Lisaks märgib kohus, et vastavalt HKMS § 31 lg-le 1 võib menetlusosaline (k.a kaebaja) halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, mistõttu ei vasta tõele taotluses väljatoodu, et R. I. ei saa seadusest tulenevalt end ise halduskohtus esindada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
4.Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse(d), ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 1 leiab kohus, et R.I. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele.
5.Kohus märgib, et kuna taotleja sai Tartu Vangla 07.12.2016 vaideotsuse nr 1-11/722-4 kätte samal päeval, siis on kaebusega kohtusse pöördumise viimaseks päevaks 06.01.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2765/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja