Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 30.11.2016, Tartu 3-14-52440 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25000 eurot, Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 tühistamiseks, silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale kõrvatropid
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus Kaebaja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta toimiku materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2016. a päring Viru Vanglale ja Viru Vangla 24.11.2016. a vastus.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus sõltumata apellatsioonkaebusest silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõue läbi vaatamata.
4.Jätta ülejäänud osas Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
5.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulu (riigilõiv 150 eurot) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kambri läbiotsimise käigus 28.05.2014 võtsid Viru Vangla ametnikud kaebajalt ära kõrvatropid ja 19.06.2014 õhtuse loenduse ajal silmamaski.
2.Kaebaja esitas 26.06.2014 Viru Vanglale taotluse (tl I-28-30p, tõlge I-31-32), milles nõudis äravõetud kõrvatroppide ja silmamaski tagastamist, mittevaralise kahju hüvitamist ning Viru Vangla kõigile kinnipeetavatele kõrvatroppide ja silmamaski kasutamise lubamist. Kaebaja selgitas, et perioodil 30.05.2008−28.05.2014 kasutas ta vanglas pidevalt kõrvatroppe ja silmamaski kaitsmaks kõrvu müra ja silmi valguse eest. 28.05.2014 toimunud kambri läbiotsimise käigus võeti temalt ära kõrvatropid ning 19.06.2014 õhtuse loenduse ajal võeti temalt ära silmamask. Kaebaja väitis, et ta saa enam uinuda. Kambrisse ja jalutusboksi kostuva müra tõttu ning seetõttu, et ta ei saa pärast kõrvatroppide äravõtmist kõrvu kaitsta müra eest, on tal tekkinud terviseprobleemid. Kaebaja väitis, et talle ei osutatud vajalikku meditsiiniabi. Kaebaja nõudis 20000 eurot mittevaralist kahju väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest ja 5000 eurot meditsiiniabi osutamata jätmise eest.
3.Viru Vangla jättis 25.07.2014. a otsusega nr 6-16/185-4 (tl I-33) kaebaja taotluse kõrvatroppide ja silmamaski tagastamiseks ning kasutamise lubamiseks rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.08.2014 (registreeritud vanglas 02.09.2014, aga tegelikult esitatud 13.08.2014, vt tl I-59, I-63) Viru Vanglale vaide (tl I-35, tõlge I-35p). Kaebaja nõudis, et vangla tühistaks kõrvatroppide ja silmamaski kasutamise keelu ning lubaks kõigil Viru Vangla kinnipeetavatel neid kasutada. Kaebaja nõudis temalt läbiotsimise ajal ära võetud kõrvatroppide ja silmamaski tagastamist.
5.Viru Vangla jättis 17.09.2014. a otsusega nr 6-16/185-5 (tl I-34-34p) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 13.10.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2-7, I5354), milles palus tühistada Viru Vangla kodukorra p-d 7.1.43 ja 7.1.44, tuvastada silmaklappide äravõtmise õigusvastasus, kohustada tagastada kaebajale kõrvatropid ning mõista Viru Vanglalt välja tekitatud mittevaraline kahju summas 25000 eurot. Kaebaja leidis, et keeld kasutada kõrvatroppe ja silmamaski on õigusvastane. Kaebaja väitis, et tal on tekkinud terviseprobleemid ja unehäired. Kaebaja märkis, et vanglaametnikud ei kutsunud kaebaja nõudmisel psühhiaatrit ja meditsiiniosakonna valvetöötajat.
7.Viru Vangla jättis 15.10.2014. a vaideotsusega nr 6-12/206-4 (tl I-36) kaebaja vaide rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus asus 30.01.2015. a määruses (tl 37-40) kaebuse tõlgendamise tulemusena seisukohale, et kaebaja tuvastamisnõue tuleb lugeda esitatuks preventiivsel eesmärgil ja luges 11.03.2015. a määruses (tl I-60-66) tuvastatuks, et kaebaja esitas vaide Viru Vangla 25.07.2014. a otsuse peale tähtaegselt.
9.Vastustaja palus 08.04.2015. a kaebusele esitatud vastuses (tl I-78-79) jätta tühistamis- ja tuvastamisnõue läbi vaatamata ning kohustamis- ja hüvitamisnõue rahuldamata.
10.Halduskohus ennistas 14.05.2015. a määrusega (tl I-110-116) tühistamisnõude osas kaebuse esitamise tähtaja. Halduskohus selgitas, et kaebaja üheks eesmärgiks oli, et talle tagastataks äravõetud kõrvatropid ja silmaklapid ning tal oleks õigus neid edaspidi kasutada. Seda eesmärki ei olnud
kaebajal võimalik saavutada taotlemata Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44, mis sätestavad kinnipeetavatele silmaklappide ja kõrvatroppide kasutamise keelu, kehtetuks tunnistamist. Seetõttu pidanuks Viru Vangla kaebaja pöördumist muu hulgas käsitama vaidena Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 kehtetuks tunnistamiseks. Seega luges halduskohus vangla 25.07.2014. a otsuse, milles vangla leidis, et kõrvatroppide ja silmaklappide tagastamise ning kasutamise lubamise nõue ei ole põhjendatud, Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuseks. Seetõttu jaatas halduskohus tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
11.Tartu Halduskohus jättis 01.07.2015. a otsusega (tl I-177-181p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Halduskohus viitas Viru Vangla kodukorra seletuskirja p-le 7.1.43 ja 7.1.44, millest nähtub, et silmaklapid ning kõrvatropid ja -klapid on keelatud VangS § 15 lg 2 p-s 3 märgitud põhjusel – need esemed ohustavad vangla julgeolekut. Kodukorra seletuskirja kohaselt on vangla kaalunud silmaklappide keelamisel ka seda, et kinnipeetavate tuvastamiseks öösel kambrisse sisenemine võib häirida kinnipeetavate und. Halduskohus möönis, et silmaklappide sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid. Samuti on silmaklappide küljes pael või kumm, mis VSKE § 64 1 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud, kuna nendega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi ja silmaklappide kasutamine võib raskendada isikute tuvastamist. Halduskohtu hinnangul võib silmaklappide kasutamine raskendada vanglateenistuse ametnikel oma teenistusülesandeid täita. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine osas leidis halduskohus, et need seavad ohtu vangla ja ka inimeste julgeolu, sest kinnipeetav ei taju enda ümber toimuvat selgelt ja kõrvaklapid sisaldavad juhtmeid, mida võib kasutada ründerelvana ning kõrvaklappide kaudu saab edastada ja vastu võtta infot. Eelnevat arvestades leidis halduskohus, et silmaklappide ning kõrvatroppide ja -klappide keelatud esemete loetelus sätestamine on olnud õiguspärane. Halduskohus asus 30.01.2015. a määruses kaebuse tõlgendamise tulemusena seisukohale, et kaebaja tuvastamisnõue tuleb lugeda esitatuks preventiivsel eesmärgil. Kaebaja eesmärgiks on negatiivne mõju kõrvaldada ning saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik vanglas soovi korral kasutada silmaklappe. Kuna halduskohus jõudis seisukohale, et Viru Vangla kodukorra p 7.1.43, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud silmaklapid, on õiguspärane, käitus vangla õiguspäraselt, kui võttis 19.06.2014 toimunud loenduse ajal kaebajalt ära silmaklapid kui vanglas keelatud esemed. Seega jättis halduskohus kaebuse silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Kuna halduskohus jõudis seisukohale, et Viru Vangla kodukorra p 7.1.44, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud kõrvatropid ja -klapid, on õiguspärane, ei saa kohus kohustada vanglat kaebajale kõrvatroppe tagastama. Viru Vangla ei saa tagastada kaebajale asju ja esemeid, mis on kehtiva korra kohaselt kinnipeetavale keelatud. Seega jättis halduskohus kaebaja sellekohane kaebuse rahuldamata. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja leidis, et vanglaametnikud ei ole kutsunud talle psühhiaatrit ja meditsiiniosakonna valvetöötajat ja seetõttu on kaasnenud tema tervisele negatiivsed tagajärjed. Halduskohus selgitas, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et vangla arsti poolt oleks kinnipeetavale kõrvatropid või silmaklapid meditsiiniliselt näidustatud ja kaebaja oleks silmaklappide äravõtmisega seoses arsti poole pöördunud. Samuti pole kaebaja unehäireid põhjendanud silmamaski äravõtmisega. Kaebaja pöördus unehäiretega arsti poole juba enne kõrvatroppide ja silmamaski äravõtmist (tl 94p). Nii on 12.03.2014. a anamneesist nähtav, et kaebajal on diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroom, millega kaasnevad uinumise ja une säilitamise häired (tl I-122p). Kõrvatropid võeti kaebajalt ära 28.05.2014 toimunud kambri läbiotsimise käigus, kuid tervisekaardi väljavõttest nähtub, et alles 22.06.2014 on
kaebaja kurtnud, et pole 3 ööd saanud magada, kuna kõrvatropid on ära võetud. 27.06.2014 on kaebaja väitnud, et pole 2 ööd magada saanud, kuna kõrvatropid on ära võetud (tl I-95p). Asja materjalidest nähtub, et kaebajale on meditsiinilist abi osutatud (tl I-95p, I-97, I-100). Pärast 28.05.2014. a läbiotsimist on kaebaja meditsiiniosakonna poole pöördunud 12. korral (tl I-95-96, I-133-138). Seega on kaebaja igal nädalal mitu korda saanud meedikute poole pöörduda. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et Viru Vangla tegevus ei olnud õigusvastane ka meditsiiniabi osutamisega seoses. Vangla ei ole kaebaja tervist kahjustanud. Samuti ei ole kaebaja inimväärikust riivatud. Halduskohus oli seega seisukohal, et kaebajale ei tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II99p, II-23), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja väidab, et keeld kasutada kõrvatroppe ja silmamaski ei ole miski muu kui piinamine. Kinnipeetavad, kes on ilma jäetud unest ja puhkusest, muutuvad närvilisteks ja agressiivseks. Kaebaja leiab, et samamoodi nagu silmamaski, on ka püksid mitmekihilisest materjalist ja sisaldavad kummi, aga pükste kandmine ei ole vanglas keelatud. Kõrvatroppe võib tootmishoones kasutada, aga eluosakonnas mitte. Kaebaja ei nõustu väitega, et uksesilma kaudu on vaja tuvastada kinnipeetavaid, sest valvur näeb uksesilmast vaid kinnipeetavate jalgu ja üksikkambris viibivat isikut ei ole vaja tuvastada. Kõrvatroppide keelamine vangla elu- ja kartseritsoonis piinab kinnipeetavaid ja jätab ilma unest ja puhkusest. Kaebaja märgib, et jääb selle juurde, et 20.06. ja 21.06.2014 ei kutsunud valvurid kaebajale meditsiinitöötajat. 5000 eurot on kompensatsiooninõue inimväärikuse alandamise eest, 20000 eurot kahju tekitamise eest füüsilisele ja psüühilisele tervisele.
13.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-33-33p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb menetluses seni väljendatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et Viru Vanglas on kinnipeetavatele vältimatu abi igati tagatud. Vastustaja on seisukohal, et kõrvatroppide küsimus lahendati halduskohtus ammendavalt ja õigesti. Kõrvatroppe kasutatakse tootmishoones kaitsevahendina ja kõrvatroppe ei või eluosakonda kaasa võtta. Sisutu on ka apellandi arutlus silmaklappide ja riietusesemete, sh aluspesu, võrdluse osas. Riiete, sh aluspesu kasutamine ja kandmine meie kliima- ja kultuuriruumis on vajalik ja aktsepteeritud. Apellandi poolt taotletav silmamask seda otsesõnu ei ole – tegemist on mugavusvahendiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebusest tühistada silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
15.Kaebaja on esitanud kohtule neli kaebust: Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25000 eurot, Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 tühistamiseks, silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla
kohustamiseks tagastada kaebajale kõrvatropid. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt apellatsioonkaebust Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 osas ja nõuet tagastada kõrvatropid (I), seejärel kahju hüvitamise nõuet (II) ning kaebust silmaklappide õigusvastasuse tuvastamiseks (III). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse. I
16.Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 osas ja kõrvatroppide tagastamisnõude osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kodukorra nimetatud punktide vastavust volitusnormidele (VangS § 15 lg-d 2 ja 4) ning käsitlenud oma lühiduses ammendavalt ka kõrvatroppide äravõtmise õiguspärasust. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi uut sisulist argumenti, mis tingiks täiendava põhjendamise vajaduse. II
17.Riigivastutusnõude osas märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise kaebuse väärikuse alandamise ja tervisekahju põhjustamise tõttu. Vastav nõudeõigus tuleneb riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 koosmõjus § 9 lg-ga 1. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS §-des 3, 4 ja 6 on sätestatud vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue, toimingu lõpetamise nõue ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad silmaklappide ja kõrvatroppide kaebajalt äravõtmise õiguspärasust, ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
20.Ringkonnakohus pöördus Viru Vangla poole väidetava meditsiinitöötaja kutsumata jätmise osas 20.06.2014 ja 21.06.2014 ning selgitamaks e-kontaktiga seonduvaid asjaolusid, millele kaebaja apellatsioonkaebuses viitab. Ringkonnakohus võtab uurimispõhimõttest tulenevalt toimiku materjalide juurde ringkonnakohtu 23.11.2016. a päringu Viru Vanglale ja Viru Vangla 24.11.2016. a vastuse. Alus selleks tuleneb HKMS § 198 lg 2 p-st 1. Viru Vangla vastas kohtule, et „e-kontakt on ainult üks abivahend erinevate üksuste/osakondade ning teenistujate vahelises teadete edastamises. Nii on tavapärane, et ametnik (nt valvur) helistab, saadab meili või Lync/Skype sõnumi tervishoiutöötajale kinnipeetava sooviga kohtuda tervishoiutöötajaga, samuti liiguvad õed osakondades ning neid on võimalik informeerida ka suuliselt. Kõrvutades esitatavat väljatrükki ning kaebaja tervisekaarti nähtub samuti, et ekontakti on kasutatud arvuliselt marginaalsetel kordadel võrreldes tegelike tervishoiuteenuse osutamise kordadega. Vangla kinnitab, et ametnikel puudub igasugune mõistlik põhjus jätta tervishoiutöötaja teavitamata, seda enam, et selliselt käitudes võib ametnik toime panna distsiplinaarsüüteo tunnustega teo.“ Ringkonnakohus juhib vangla tähelepanu HKMS § 59 lgtele 1 ja 4. HKMS § 59 lg 1 sätestab: „Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid
asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.“ HKMS § 59 lg 4 sätestab: „Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.“ Nendest sätetest tulenevalt on vangla kohustatud tõendama, et kinnipeetav ei soovinud arsti vastuvõtule pääseda. Kui vanglal puudub registreerimissüsteem, kus on kajastatud kõik arsti juurde pääsemise soovid, siis ei pruugi vanglal õnnestuda oma tõendamiskoormust täita. Käesoleval juhul hindab ringkonnakohus vangla selgitusi ja esitatud tõendeid kogumis siiski piisavalt usutavateks, et lugeda tõendatuks, et kaebaja ei soovinud 20.06.2014 ega 21.06.2014 arsti juurde pääseda. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja sai 22.06.2014 meditsiinitöötaja vastuvõtule. Nii et isegi kui kaebaja 20.06.2014 väljendatud soovi ei rahuldatud koheselt, siis maksimaalselt kahepäevane ooteaeg ei kujutaks kaebaja kaebuste iseloomu arvestades endast veel vangla õigusvastast käitumist. Vabaduses viibides tuleb mõnikord oodata mitu kuud, et pääseda eriarsti vastuvõtule. Halduskohus on ülejäänud osas põhjendanud väidetava arstivastuvõtule mittepääsemisega seonduvat ammendavalt ning ringkonnakohus tugineb ka nendele halduskohtu otsuse põhjendustele (HKMS § 201 lg 4). III
21.Silmamaski äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas märgib ringkonnakohus järgmist.
22.HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid; võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada; hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleval juhul leidus õiguste kaitseks tõhusam vahend, milleks oli kohustamiskaebuse esitamine silmamaski tagastamiseks, sarnaselt kohustamiskaebusele, mille kaebaja on esitanud kõrvatroppide tagastamiseks. Käesoleval juhul on kaebaja kõrvatroppide puhul soovinud algusest peale nende tagastamist, silmaklappide puhul aga ainult nende äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja tegelik soov on suunatud siiski silmamaski tagasisaamisele. HKMS § 45 lg 2 järgi oleks tulnud esitada kohtule ka vastav nõue.
23.Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 45 lg 2 tõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus esitada tuvastamisnõuet silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1), mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). IV
24.Eelnevast tulenevalt tuleb jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebusest tühistada silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude läbi vaatamata. Ülejäänud osas tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
25.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus ei mõista käesoleval juhul apellatsioonimenetluse menetluskulu (riigilõiv 150 eurot) kaebajalt välja, vaid jätab selle riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.