Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits 19.01.2017, Tartu 3-15-1815 A.P. kaebus helide ja müraga piinamise läbi Viru Vangla poolt tekitatud 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus A.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant A.P. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (tl 43, 65-84p) puudutavas osas osaliselt kinniseks.
2.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud (kokku 1200 eurot) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.02.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 01.04.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 16-16p) seoses Viru Vangla poolt tekitatud helide ja müraga, mistõttu on võetud kaebajalt uni ja puhkus ning tekitanud kahju psüühilisele ja füüsilisele tervisele. Lisaks tekitas kaebajale peavalu tuletõrjesireeni ajal ventilatsioonist tulev suits ja ebameeldiv lõhn. Kaebaja märkis, et kuna temalt oli konfiskeeritud kõrvatropid, ei saanud ta neid kasutada müra tõkestamiseks.
2.Viru Vangla jättis 16.06.2015. a vastusega nr 6-16/49-4 (tl 17-18) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse (tl 7-8), milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus, Viru Vangla 16.06.2015. a vastus nr 6-16/49-4 ning mõista tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis 20 000 eurot. Kaebaja jääb vanglale esitatud väidete ja põhjenduste juurde. Kaebaja väitis, et kuna temalt oli konfiskeeritud 2014. a novembri lõpus kõrvatropid, ei saanud ta kasutada neid müra tõkestamiseks ja kaebajal esinesid mürast tulenevalt peavalud. Mürana tõin kaebaja välja tuletõrjesireeni, mis töötas kõrvatroppide äravõtmise päeval umbes 2 tundi, 02.12.2014 umbes 3 tundi, 03.01.2014 umbes 2 tundi. 03.01.2014 kui tuletõrjealarm töötas, hakkas ventilatsioonist tulema ka suitsu. Kaebaja väitis, et kõik see põhjustas kaebajale kannatusi ja seadis ohtu tema elu. Kaebaja pöördus meditsiinitöötaja poole. Väidetavalt tekitas müra ka öösiti lumekoristustöid teostav traktor vahemikul 2014. a detsembrist kuni 2015. a veebruarini. Kaebaja väitis, et jalutuskäikude ajal mängis raadio valjusti, mis tekitas peavalu, närvilisust, stressi ja depressiooni. Liigset müra tekitas ka 08.12.2014 umbes 2 tundi töötav tolmuimeja või põrandapesumasin kaebaja kambri ukse juures. Kaebaja väitis, et ta ei saanud seetõttu puhata. Lisaks tõi kaebaja välja, et vangla ei ole temale tõlkinud vangla vastust vene keelde ja seega jäeti ta ilma võimalusest esitada kohtule vastuväiteid.
4.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 32-33) jätta kaebuse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 12.11.2015. a otsusega (tl 85-87) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustaja on rikkunud kõrvatroppide keelamise ja müra tekitamisega kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning kas seeläbi sai talle tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Halduskohus märkis, et Viru Vanglas keelatud esemed on loetletud selle vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorras“ (edaspidi kodukord), mille punktis 7.1.44 on ära nimetatud ka kõrvatropid. Halduskohus jõudis järeldusele, et vanglateenistuse ametnikud on toiminud igati õiguspäraselt, kui võtsid kaebajalt kõrvatopid ära ega ole neid vaatamata tema väidetavatele korduvatele palvetele tagastanud. Halduskohus selgitas, et kinnipidamisasutuste jalutusboksides lubatud müraga seonduva kohta pole vastu võetud ühtegi õigusakti. Samuti puuduvad vangistusalastes õigusaktides sätted, millised annaksid kinnipeetavale õiguse nõuda, et vangla edastaks üksnes talle meeldiva sisuga raadiosaateid. Vastustaja on halduskohtule vastanud, et P2 osakonna kambrites on helitugevust mõõdetud kord kvartalis ja see on jäänud lubatud piiridesse. Halduskohus leidis, et pole tõsiselt võetavat alust, et kaebaja poolt nimetatud tolmuimeja või põrandapesumasina töötamine koridoris sai müra lubatud taset kambrites olulisel määral mõjutada. Kuna kodukorra lisa 1.28 kohaselt algab P2 osakonnas öörahu kell 22:00, ei olnud koristamistööde teostamine tema poolt väidetud kellaajal lubamatu. Lubamatuks ei saa pidada ka mehhanismide abil koristustööde tegemist väljaspool eluhooneid. Vastuse lisana edastatud traktoristi töögraafikus sisalduvad töö alguse ja lõpu ajad ei võimalda kuidagi tõepäraseks pidada kaebaja väidet, et neid tehti tema kambri akna all terve öö läbi ja igal öösel. Tulekahju puhkemisest teavitav sireen on ette nähtud selleks, et teavitada kinnipeetavaid ja teisi vanglas viibivaid isikuid ohust. Selle talumine võib ebamugav olla ja ka kannatusi tekitada, kuid kindlasti pole tegemist kellegi inimväärikuse alandamisele või tervise kahjustamisele suunatud õigusvastase tegevusega. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on ta kohtueelses nõudes mainitud peavalu üle kurtnud ainult 25.11.2014 ja 08.01.2015, kuid seda seoses eelnevatel päevadel toimunud kukkumise või vigastusega. 04.01.2015 kurtmine oli küll seoses tulekahjuga, kuid mingit diagnoosi ei pandud ega ravi ei määratud. Unetus on ära märgitud tema poolse kurtmisena nii
12.12.2014 kui 07.01.2015 toimunud psühhiaatri vastuvõtu kannetesse, kuid selle seost müraga pole võimalik tuvastada. Vastavat seost ei nähtu ka kõrvaarsti poolt tervisekaardile tehtud kannetest. Mürast tingitud kuulmiskahjustuste tekkimise võimalikkuse on kaebaja aga ise välistanud, väites haldusasja nr 3-14-52440 istungil, et ta ei kuule ravimite mõju tõttu. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg-st 1 ja 12 lg-st 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. KeeleS §-s 9 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei olnud vastustajal kohustust vastata kaebaja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Kohtutoimikusse esitatud 16.06.2015. a vastusel nr 6-16/49-4 olev märge kinnitab, et inspektor-kontaktisik on selle dokumendi kätteandmisel selgitanud otsustuse sisu kaebajale vene keeles. Isegi juhul kui mingit vene keelset selgitamist ei toimunudki, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse teostamist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud. Kaebuses on kaebaja esitanud hulga väiteid sündmuste kohta, millised on aset leidnud peale 01.06.2015 haldusasjas nr 3-14-52440 toimunud istungit. Kuna 01.04.2015 esitatud kohtueelses kahjunõudes ei saanud vangla sellekohast kahjunõuet menetleda, pole väited asjassepuutuvad ja jäävad seetõttu tähelepanuta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 100, 116-116p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud väidete juurde. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohtadega, mis puudutab helitugevuse mõõtmisi, raadiosaateid ja tervisekaardi hindamist. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu põhjendusega, mis puudutab vene ja eesti rahvusest elanike osakaalu Jõhvi vallas. Halduskohus jättis vastamata, miks sektsioonides keelati järsult müraisoleerivate kõrvatroppide kasutamine, aga vanglatööstuses ja praktikal neid väljastatakse. Vangla peab tagama öörahu 22:00–06:00, aga vangla on võtnud kaebajalt puhkuse ja une, tekitades sel ajal müra ja helisid.
7.Viru Vangla palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 127) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja jääb enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus halduskohtu antud hinnanguga, ei ole aluseks halduskohtu otsuse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 12.11.2015. a otsus muutmata.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad dokumendid, mis sisaldavad otseseid andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (tl 43, 65-84p). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3
kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud kaebaja tervisekaarti väljavõtted sisaldab endas andmeid kaebaja terviseseisundi kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse kandvate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski kaebaja väide ei anna alust halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks.
11.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks juhtida poolte tähelepanu sellele, et ei pea antud asjas KeeleS §-le 9 tuginemist asjakohaseks, sest asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale Viru Vangla 16.06.2015. a vastuse nr 6-156/49-4 sisu selgitatud vene keeles (tl 18). Keeleseadus ei sätesta lähemalt, millises vormis peab vastus olema. Arvestades vangla spetsiifikat ja eeldusel, et on olemas eestikeelne kirjalik vastus, tuleb ka suulist dokumendi sisu tõlkimist pidada piisavaks.
12.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna kaebaja menetlusabi jätkus ringkonnakohtus, siis jääb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv suurusega 600 eurot riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Kuna kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud ka kaebuse esitamisel, kuid halduskohus jättis riigilõivu kandmise kohustuse otsuse resolutsioonis märkimata, tuleb muuta ka halduskohtu otsuse kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4) ning jätta ka kaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot (tl 21) riigi kanda.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.