Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Jätta menetluskulud 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda. Lugeda Proplastik OÜ põhjendatud menetluskuluks 2292.72 eurot. Lugeda Wesico Project OÜ põhjendatud menetluskuluks 1300 eurot. Välja mõista Wesico Project OÜ-lt Proplastik OÜ kasuks kasuks menetluskulud summas 2178.08 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 06.04.2016 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 6981,60 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud 328,67 eurot, seadusjärgse viivise hagi esitamiseni 329,41 eurot ja jooksva viivise võlgnevuselt. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 31.08.2015 kostjale ehitusmaterjale (pleksiklaasi või akrüülklaasi). Kostja võttis müüdud pleksiklaasid vastu ning ehitusmaterjalide müügi kohta esitati kostjale arve summas 6981,60 eurot maksetähtajaga 07.09.2015. Kostja jättis arve täies ulatuses tasumata. Hageja loovutas 09.12.2015 oma nõude Kvaliteetinkasso OÜ-le. Nõue loovutati hagejale tagasi 04.04.2016. 06.01.2016 kinnitas kostja oma võlgnevust hageja ees, kuid arve on siiani täies ulatuses tasumata. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks teinud kulutusi kokku 394,40 eurot (sh km). 22.07.2016 esitas hageja vastuse kostja 23.05.2016 vastusele. Kostja esindaja saatis hagejale 03.03.2015.a e-kirja, milles palus teavet rõdupiirete kohta. Hageja töötaja vastas e-kirjale ja märkis, et: „Rõdupiireteks võiks materjali paksus olla vähemalt 8 – 10 mm (oleneb muidugi mõõdust, aga ca 1200 x 1200 mm mõõdu korral oleks see paksus sobiv).“ Kostjale saadeti 10.03.2015.a uus pakkumine, mida oli muudetud vastavalt hageja soovidele. Kirjas oli mh öeldud, et: „Nende mõõtude juures peaks materjali paksus olema 10 mm ja lehed neljast küljest profiiliga kinnitatud.” Kostja esitas 02.04.2015.a tellimuse: 5 mm akrüülklaasid (pleksiklaasi) neljas erinevas mõõdus. Nimetatud tellimus hageja poolt täideti. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks hagejalt küsinud ostetud akrüülklaasi tootesertifikaati, paigaldusjuhendit ja/või kinnitusvahendeid. Kuigi kostja ei tundnud ise huvi, milline peaks olema tema poolt tellitud akrüülklaasi paksus ja kinnitamisviis, teavitas hageja omal algatusel kostjat sellest ise. Lisaks eelnevale on akrüülklaasi paigaldamise soovitused avaldatud hageja kodulehel. Kostja ei teavitanud hagejat tema poolt paigaldatud akrüülklaasi purunemisest mõistliku aja jooksul. Kostja teavitas hagejat alles siis, kui hageja oli kostjale korduvalt meelde tuletanud tasumata arvet. Esimese meeldetuletuse saatis hageja kostjale 01.10.2015, millele kostja ei reageerinud. Teisele meeldetuletusele 23.11.2015.a vastas kostja, et nemad ei tasu midagi

enne, kui materjal ei ole objektil ja välja vahetatud praakide vastu. Hageja arvates purunes kostja poolt paigaldatud akrüülklaas tõenäoliselt seetõttu, et akrüülklaasilehed on kasutatud mõõtude jaoks liiga õhukesed ja kinnitamiseks akrüülklaasi avade puurimisel ei ole arvestatud akrüülklaasi välistemperatuuri mõjul joonpaisumist/-kokkutõmbumist. Hageja ei saanud eeldada, et kostja ei võta tema antud soovitust kuulda ja kasutab nii suurte rõdupiirete tegemiseks 5 mm akrüülklaasi 8-10 mm asemel. Kostja ei oleks tohtinud tegelikult akrüülklaasi kinnitamiseks sellesse teha avasid, vaid ta oleks pidanud need kinnitama liistudega, nii nagu soovitas hageja oma kirjas ja nagu näeb ette hageja kodulehel kättesaadav soovitus. Hageja leidis, et kostja poolt paigaldatud akrüülklaas purunes tema seega tema enda süül- Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja kasutab 5 mm akrüülklaasi just rõdupiirete jaoks ja kuidas ta neid paigaldab. Samuti ei teavitanud kostja hagejat eelnimetatust. Lisaks eeltoodule ei saa hageja hinnangul välistada ka asjaolu, et kostja poolt paigaldatud akrüülklaasid purunemise põhjustajaks võivad olla teised ehitusel viibivad isikud. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, sest kostja on temale tekitanud kahju oma kohustuse täitmise viivitamisega suuremas summas kui 40 eurot. Hageja leidis ka, et viivis on esitatud kooskõlas seadusega, sest kostja on pidevalt püüdnud leida kinnitust oma väitele, et tema enda poolt paigaldatud akrüülklaasi purunemises on süüdi materjal, mitte selle ebaõige paigaldamine ja mittevastava paksusega akrüülklaasi kasutamine. 21.09.2016 esitas hageja vastuse kostja 12.08.2016 seisukohtadele. Hagejal ei olnud akrüülklaasi tellimise ajal põhust kahelda, et kostja on suurte kogemustega ehitusettevõtja. Juhul kui suurte kogemustega ehitaja ei vii ennast kurssi elementaarse tooteinfoga, siis ei saa hageja arvates müüja võtta vastutust tekkinud vigade eest, mis on tingitud akrüülklaasi valest paigaldusest kostja poolt. Hagejale teatas, et olukorras, kus kostja väitel puudusid hageja kodulehel paigaldusjuhendid või neid ei leitud, ei küsinud kostja juhendit otse hagejalt või ei tuldud konsultatsioonile. Kostja märtsis saadetud e-kirjast ja selle lisadest nähtub, et kostja tahtis rõdupaneelid paigaldada pealt- ja eestkinnitusega- nimetatu nähtub meili lisaks olevatelt joonistelt. Hagejale saadetud joonisest on näha, et algselt kavatseti profiiliga kinnitada lamineeritud klaasi markeeringuga 44.1, mis tähendab, et laminaadis on kaks 4 mm klaasi. Seega oli klaasi paksus õhem kui 10 mm ja ka selle puhul oli ette nähtud profiiliga kinnitamine. Seega ei saanud kostjale olla mõistetav, et profiiliga kinnitamine ongi vajalik alles 10 mm paksusest, mitte aga õhema (nt 8 mm) akrüülklaasi korral. Mingit teavet selle kohta, et kostja kavatseb akrüülklaasi kinnitada sellest kruvisid läbipuurides, ta hagejale ei esitanud. Hageja ei saa ette näha kliendi käitumist ja kliendi lõplikku materjali valikut ja paigaldamisviisi. 5 mm akrüülklaasi karkassile kruvidega paigaldamine oli kostja valik vaatamata algselt kavandatud teissugusele kinnitusviisile. Kostja esitatud fotodelt on näha, et kostja on kinnituskruvid akrüülklaasist läbi keeranud ning lisaks sellele on kruvid akrüülklaasist läbikeeratud liiga lähedale tahvli servale. Kinnistused ei ole seega kohased. Hageja ei tea ka ja ei saa kontrollida, kuidas paigaldaja akrüülklaasiga objektil ümber käinud on, st kuidas plaatidesse avad puuriti (kas avad puuriti ette või lasti kruvi otse läbi materjali ilma ava ette puurimata; kui ava puuriti ette, siis kas seda tehti horisontaalsel tasapinnal või oli tahvel vertikaalselt, milline oli puurimisel tööpind sel juhul jne). Fotode alusel saab ka järeldada, et kruvide avad on ilmselt olnud liiga väikesed või on kruvid tugevasti kinnitatud, mistõttu materjalil ei ole olnud võimalust liikuda. Kostja vastuväited 23.05.2016 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi osaliselt ja vaidleb sellele vastu. Kostja soovis pleksiklaasi kasutada korterelamu rõdupiiretena. Hageja pleksiklaase õigeaegselt kohale ei tarninud, samuti oli osa klaase vales mõõdus. Hageja lõikas vales mõõdus pleksiklaasid ümber ning tarnis need kostja

ehitusobjektile. Hageja jättis kostjale üle andmata toote sertifikaadi ja paigaldusjuhendi. Kostja palvele saada juhiseid ja kinnitusvahendeid pleksiklaasi paigaldamiseks, teatas hageja, et seda neil pakkuda ei ole. Pärast paigaldamist purunes osa pleksiklaase. Kostja pöördus koheselt hageja poole, et hageja vahetaks purunenud klaasid välja ja märkis, et enne ei maksa nad arvet ära. Hageja uusi pleksiklaase kostjale ei tarninud. Kostja suhtles Kvaliteetinkasso OÜ-ga, kes teatas, et kuna pleksiklaasil on väga palju kasutusvaldkondi, siis ei saa materjali müüja igakordselt, lähtudes iga kliendi erisoovidest, panna materjalile kaasa konkreetseid olusid arvestavat paigaldusjuhendit. Arhitekt või ehitaja peab ennast ise materjali ja selle omadustega kurssi viima. Paigaldamise järel on purunenud kokku 14 pleksiklaasi plaati ja kostjale tekkis kahtlus klaasi nõuetelevastavusest. Hageja esitas 13.01.2016 pleksiklaasi ohutuskaardi ja tehnilise info, mis kontrollimisel osutus kehtetuks ja valele ettevõttele väljastatuks. Hageja esitas tootja kinnituse DIN EN ISO 7823-1 nõuetele vastavuse kohta 23.03.2016. 28.03.2016.a pöördus kostja Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi professor Jaan Kersi poole, et läbi viia katsetused ja tuvastada, müüdud klaasi nõuetele vastavus. 09.05.2016 vastuse kohaselt teatati kostjale, et materjal vastab nõutele. Kostja teatas, et hageja oli pleksiklaasi kostjale müües teadlik asjaolust, et kostja soovib klaasi kasutada kortermaja rõdupiirdena. Juhendit pleksiklaasi paigaldamiseks hageja aga ei andnud. Samuti ei informeerinud hageja kostjat sellest, et pleksiklaasi on võimalik paigaldada üksnes kindlaid paigaldusvõtteid järgides. Sellest tulenevalt leidis kostja, et temale on tekkinud kahju. Kostja hinnangul on ainuõige järeldada, et müüja on ostjat klaasi paigaldamistingimuste kohta ebapiisavalt informeerinud. Kostjale oli seisukohal, et temale on tekkinud kahju summas 1024,95 eurot (ilma käibemaksuta): purunes 39,27m2 pleksiklaasi vajab vahetamist; pleksiklaasi 1m2 hind on 26,10 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestuse ning palus hageja nõude summas 6981,60 eurot tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 1229,94 eurot (käibemaksuga). Sissenõudmiskulude osas märkis kostja, et olukorras, kus vaidlusalune nõue loovutati Kvaliteetinkasso OÜ-le, ei saanud enam tegemist olla õigusabi osutamisega hagejale, kuivõrd nõude loovutamise tulemusena sai Kvaliteetinkasso OÜ-st võlausaldaja. Seega kostjale teadaolevalt ei ole Kvaliteetinkasso OÜ hagejale antud asjas õigusabi osutanud. Kostja esitas alternatiivse taotluse viivise vähendamiseks mõistliku ulatuseni. Hageja viivisenõude rahuldamine kogu ulatuses on kostja meelest ebaproportsionaalne. Kostja on alates pleksiklaasi purunemisest üritanud pooltevahelisi erimeelsusi lahendada avatult ja kokkuleppel. Kuna hageja jättis pleksiklaasi paigaldusjuhendi ja tootesertifikaadi kostjale üle andmata, soovis kostja enne arve maksmist veenduda, et hageja poolt tarnitud toode (so lepingu ese) vastab nõuetele. Toote kvaliteeti puudutava kinnituse sai kostja alles 23.03.2016, ning kinnistuse klaasi nõuetele vastavusest 09.05.2016.a. Kui hageja oleks esitanud kostja soovitud sertifikaadi pleksiklaasi kvaliteedi kohta koheselt, ei oleks pooltevaheline vaidlus põhinõude üle sedavõrd kaua kestnud. 12.08.2016 esitas kostja oma seisukohad hageja 22.07.2016 vastusele. Kostja on seisukohal, et akrüülklaaside purunemise tingis paigaldusjuhendi mitteandmine. Kuna rõdupiirete konstruktsioon ei võimaldanud mõistlikul viisil profiiliga kinnitamist, hakkas kostja uut lahendust otsima ja otsustas kasutada hoopis 5 mm paksuseid akrüülklaase, mille paigaldamist pidas ta võimalikuks profiili kasutamata. Kostja oli varasemalt ühel korral 5 mm akrüülklaasi paigaldanud selliselt, et oli need kinnitanud kruvidega konstruktsiooni külge ning probleeme ei olnud esinenud. Kostja leidis, et tema poolt saadetud e-kirjade sisust ja pealkirjast nähtuvalt oli hageja teadlik, et kostja kasutab 5 mm plaate sama ehitusobjekti rõdupiireteks. Hageja ei maininud kordagi, et ka 5 mm pleksiklaasi puhul oleks vajalik selle profiiliga kinnitamine või et 5 mm klaasi paigaldamisel esineks oht, et see ei pea vastu. E-kirjades kirjeldas hageja, et

materjali paksus võiks olla 8-10 mm, mainimata kinnitusviisi ning et 10 mm paksune materjal peaks olema profiiliga kinnitatud. Seega oli kostjale mõistetav, et profiiliga kinnitamine ongi vajalik alles 10 mm paksusest, mitte aga õhema (nt 8 mm) akrüülklaasi korral. Seetõttu ei saanud ka kostja ette näha, et 5 mm paksune klaas ei sobiks või et selle puurimine ja sel viisil kinnitamine oleks vastunäidustatud. Klaastahvlite suurus ei mängi kostja arvates rolli, sest klaaside purunemist ei ole põhjustanud nende suurus. Hageja vastusest ilmneb, et praktikas ta teavitab ostjat akrüülklaasi kasutamisviisist, kuid jättis selle käesoleval juhul tegemata. Kui 5 mm akrüülklaasi kasutamise osas oleks olnud erinõudeid, siis oleks hageja seda kostjale ka öelnud. Hageja ei teinud seda. Ekraanitõmmis hageja kodulehel olevast paigaldusjuhendist on tehtud 13.07.2016 ning tõendab parimal juhul seda, et alates sellest kuupäevast oli info kodulehel kättesaadav. Hageja väitel on tema e-kirjas olev ja tema kodulehelt kättesaadav juhend üksnes soovitused. Kostja leidis, et talle pole ühelgi juhul avaldatud 5 mm akrüülklaasi kasutamise (suuruste) ja kinnitusviisi puhul purunemisriski. Avade puurimisel arvestaski kostja, et 5mm paksuse materjali puhul on paisumine väiksem kui 10 mm puhul ja pidas võimalikuks puuritud avade kaudu kinnitamist: avad puuriti 1 mm võrra suurema läbimõõduga kui kinnituskruvi ja kostja eeldas, et see on piisav. Selleks, et kostja oleks saanud ette näha sedavõrd suurt paisumist ja seetõttu vajalikke suuremaid avasid, vajanuks kostja kasutusjuhendit või muud juhist, mida hageja ei andnud. Kostja arvates oleks hagiavalduses nõutud viivise väljamõistmine vaieldamatult ülekohtune kostja suhtes, sest kostja on püüdnud välja selgitada vaidlusega seotud asjaolusid ning püüdnud leida poolte vahel kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks. Viivist tuleks vähendada mõistliku suuruseni. Kohtuistung 29.09.2016 toimunud kohtuistungil kinnitasid pooled, et vaidlust pole selles, et plaadid ei olnud praak ning et hageja esitas kostjale õige sertifikaadi märtsis 2016. Hageja märkis, et joonised näitavad, et kostja ise on teinud projektis muudatusi omal äranägemisel. Hageja jäi sissenõudekulude juurde, kuid ei osanud selgitada, mis alusel tal neid õigus nõuda on. Hageja jäi oma nõuete juurde ja palus hagiavalduse rahuldada. Kostja ei osanud põhjendada, miks ei ole ta tasunud arve seda osa, mille üle vaidlust ei ole. Kostja võttis omaks, et projekti muudeti, küdi hagejat oli sellest teavitatud. Õhem klaas telliti, sest selgus, et rõdule ei ole võimalik panna kronšteine, mille vahele pleksiklaas panna. Kirjalikke tõendeid selle kohta, et kostja oleks teavitanud hagejat teisest kinnitusviisist, kostjal ei ole. Kostja jäi tasaarvestuse avalduse juurde ja palus vähendada viivist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  Poolte vahel on müügileping (VÕS § 208 lg 1);  Hageja tarnis kostjale pleksiklaasid ja väljastas kostjale arve nr 21913 summas 6981.60€ (t lk 8);  Kostja ei ole siiani hageja poolt väljastatud arvet tasunud;  Kostja raamatupidaja kinnitas 06.01.2016.a võlgnevust summas 6981.60€ (t lk 11);  Hageja väljastas kostjale toote kvaliteedi kinnistuse DIN EN ISO 7823-1 23.03.2016.a (t lk 58-59);  Pleksiklaasid vastasid kvaliteedi kinnistusele DIN EN ISO 7823-1 (t lk 66-68), st pleksiklaasid vastasid lepingutingimustele;

Poolte vahel pole ka vaidlust, et kostja paigaldas pleksiklaasid rõdupiiretena ise. Paigaldamise järel purunes 14 pleksiklaasi, kokku 39,27m2- esitatud fotodelt (t lk 36-39) nähtub, et klaasid on purunenud kinnituskruvide juurest lähtuvate mõradena. Pooled ei vaidle samuti asjaolu üle, et eelnimetatud klaaside purunemise põhjustas ebaõige kinnistusviis. Pooled vaidlevad selle üle, et kes vastutab asjaolu eest, et klaaside paigaldamiseks kasutati ebasobivat paigaldusviisi. Kostja väitel teadis hageja, milleks kostja pleksiklaase kavatseb kasutada, kuid hageja ei andnud pleksiklaaside ostmisel kaasa nende paigaldamisjuhendeid ega teavitanud kostjat ka ekirja vahetuste teel, kuidas pleksiklaase paigaldada tuleb. Kostja leidis, et hageja ei teatanud kostjale kõigist asjaoludest, mis kostjal lepingu eesmärki arvestades oli äratuntav oluline huvi. Hageja aga leiab, et kuna kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegelev ettevõte alates aastast 2002, kelle lisategevusalaks on mh ehitustööd ja kes omab veebilehe andmetel kogenud ja eriteadmistega ehitustöölisi, siis peaksid hageja ja tema töölised olema kursis materjali omaduste ja selle paigaldamise võtetega. VÕS § 217 lg 1 lause 2 kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks tuleb mh pidada ka asja paigaldamisjuhendeid ja muid vajalikke kasutusjuhendeid. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohus märgib, et kui ostja avaldab müüjale, mis eesmärgil ta soovib asja kasutada, siis võib ta heas usus käitumise põhimõttest tulenevalt eeldada, et müüja edastab talle kasutamise ja toote omaduste kohta kohast teavet. Vaatamata kohustatud isiku üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on teavet saama õigustatud lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta, mh ka teavet ise küsida. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud VÕS § 14 lg 2 osas ka järgmist: “Kui ostja avaldab müüjale, mis eesmärgil ta soovib asja kasutada, siis võib ta heas usus käitumise põhimõttest tulenevalt eeldada, et müüja edastab talle kohast teavet. Selline eeldus kehtib niikaua, kuni müüja teab ostja ebakompetentsusest ja saab aru võimalikest ohtudest ning riskidest, mis asja kasutamisel nimetatud eesmärgil võivad kaasneda.“ /VÕS kommenteeritud väljaanne I, lk 60/. Asjas pole kahtlust, et kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegelev ettevõte, kelle lisategevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (tl 15). Kostja on tegelenud ehitustöödega pikki aastaid, mistõttu saab kostjalt eeldada piisavat ehituserialast kogemust ja teadmisi. Kostja ei ole kindlasti ehitusalases mõttes ebakompetentne isik. Kostja on ise menetluses avaldanud, et ta on ka varem kasutanud nimetatud toodet, sh sarnase paksusega klaasi paigaldanud samal viisil. Kostja ise avaldas ka, et oskas arvestada pleksiklaasi paisumisega, mis näitab, et tegemist pole ehituserialaste teadmisteta isikuga. Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodu tõttu peaks kostja olema kursis ehitusmaterjalide omaduste ja nende paigaldamisviisidega ja seega ei saanud hageja eeldada kostja ebakompetentsust antud valdkonnas. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejalt ka oodata n.ö omaalgatuslikku põhjalikku nõustamist pleksiklaaside paigaldamise osas. Kohus leiab ka, et kostja ei ole hagejat ise piisavalt teavitanud sellest, millisel eesmärgil ja viisil ta ostetavat toodet kasutama asub, mistõttu ei saanud hagejal tekkida arvamust, et kostja kasutab paigaldamisel valesid paigaldamisviise. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt teavitas kostja hagejat algselt 03.03.2015.a, milleks kostja pleksiklaase kasutada kavatseb ning koos meiliga edastanud ka kavandatava paigaldusviisi kohta info: pealt- ja eestkinnitus (tl 89-90).

Nimetatud kirjast ei nähtu, et kostjal oli plaan klaasplaadid läbi puurida ja kinnitada kruvidega. Hageja on oma 05.03.2015 vastuses juhtinud kostja tähelepanu, et rõdupiireteks võiks materjali paksus olla vähemalt 8-10 mm, mis oleneb plaatide mõõdust. 10.03.2015 ekirjas andis hageja teada, et toodud mõõtude juures peaks materjali paksus olema 10 mm ja lehed neljast küljest profiiliga kinnitatud. Hageja viitas e-kirjas sellele, et konkreetsete mõõtude puhul peaks klaasi paksus olema 10 mm ja paigaldusviis profiiliga, kuid ei välistanud ka muid variante. Seega andis hageja juhised ka klaasi paigaldamiseks. Kostja esitas tellimuse aga 5 mm klaasi tellimuseks (t lk 83-84), kusjuures meilist ei nähtu, et tegemist on sama rõdupiirete tellimusega, millest oli juttu märtsi alguse meilides- subjektiks on vaid märgitud Jaama 78 pleks. Võrreldes tellimuses ja 10.03.2015.a e-kirjas antud plaatide pindalamõõte ja koguseid, ei saa ka järeldada, et tegemist võiks olla sama tellimusega. Hageja ei saanud seda järeldada ka seetõttu, et pleksiklaasi võidakse kortermajas kasutada ka mujal. Kuivõrd kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga ning arvestades kostja kogemust ehituserialal, ei pidanud hageja kohtu hinnangul eeldama, et kostja ei tea, kuidas 5 mm pleksiklaasi paigaldada tuleks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ise enne klaaside paigaldamist teavet ei küsinud- ei klaasi paigaldamise ega ka võimalike paisumisomaduste kohta. Hageja sai eeldada, et kostja on teadlik, millised on õhema pleksiklaasi omadused ja kuidas neid paigaldada tuleks. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus tutvuda pleksiklaasi paigaldamise võimalustega hageja kodulehel olevate juhendite kaudu. Seda kostja ei teinud. Poolte esitatud kirjavahetust ja selgitusi hinnates, tuleb asuda seisukohale, et enne klaaside purunemist kostja isegi ei kahtlustanud, et ta võiks pleksiklaasi plaadid ebakohaselt paigaldada või et ta vajaks lisateavet. Samamoodi nagu on hagejal kohustus anda vähemalt põhilist teavet toote kohta, on kostjal kohustus hankida ka ise talle vajaminevat teavet, näiteks küsida otse hagejalt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejalt mitte mingisugust teavet pleksiklaasi paigaldamise osas küsinud. Teatud mõõtudes pleksiklaasi võimalike paksuse ja paigaldamisviiside teabe on hageja kostjale teatanud ise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei saa kostjast endast tuleneva tegevuse tõttu vastutada pleksiklaaside purunemise eest. Kostjal on tasumata kogu 31.08.2015.a arve, kusjuures ka selles osas, milles poolte vahel vaidlus puudus. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Arve tuli tasuda 07.09.2015.a. Seega on nõue muutunud sissenõutavaks. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus arve nr 21913 alusel 6981,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise seisuga 329,41 eurot ning jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on käesolevalt tuvastanud, et kostjal on kohustus tasuda temale esitatud arvest tulenev võlgnevus ja selle kohustuse mittetäitmisel tasuda viivist.

Viivis perioodi 08.09.2015-06.04.2016.a eest on 326,483 eurot (viivitus 212 päeva, 8,05% aastaviivise juures on päevaviivis 0,022%, summaliselt 1.54€ päevas). Kostja esitas alternatiivse taotluse viivise vähendamiseks mõistliku ulatuseni. Hageja viivisenõude rahuldamine kogu ulatuses on kostja meelest ebaproportsionaalne. Kui hageja oleks esitanud kostja soovitud sertifikaadi pleksiklaasi kvaliteedi kohta koheselt, ei oleks pooltevaheline vaidlus põhinõude üle sedavõrd kaua kestnud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et viivis ei ole ebaproportsionaalne, kuid viivis on osaliselt tekkinud hageja tegevuse (tegevusetuse tõttu). Kohus leiab, et summa osas, mis puudutab mittepurunenud klaase, ei saa kostja tugineda hageja viivitusele- st vähemalt tervete pleksiklaaside maksumuse oleks tegelikult kostja pidanud ära tasuma arvel märgitud ajal summas 5751,67 eurot. Seega on selles osas kostja viivituses alates 08.09.2015.a. Kohus leiab, et purunenud pleksiklaaside osas võis kostjal tekkida aga kahtlus nende lepingutingimustele vastavuse osas. Hageja on klaaside kvaliteeditõendi esitanud kostjale alles 28.03.2016.a. Kohus leiab, et kuni lepingudokumendi esitamiseni ei pidanud kostja vaidlusaluse summa osas viivist tasuma. Kui hageja oleks kohe esitanud kostjale vastavad dokumendid, oleks vaidlus saanud lahenduse ka kiiremini ja seega oleks viivis olnud ka väiksem. Kohus leiab, et hagi esitamise seisuga nõutav viivis tuleb sega ümber arvestada lähtudes asjaolust, et osaliselt on kostja viivitus vabandatav. Viivise arvestuse seisuga 06.04.2016: mittevaieldavalt summalt 5751.67€ viivis päevas 1.27€, kokku 269.24€; vaieldavalt summalt 1229.93€ alates 24.03.2016.a (14 päeva) viivis 0.27€ päevas, kokku 3.78€. Hagi esitamise seisuga viivis kokku 273.02€. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 06.04.2016-20.10.2016 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 302,26 eurot (perioodil 07.04.2016-30.06.2016 8,05%/365p/100x6981,60€x85p ja perioodil 01.07.2016-20.10.2016 8,00%/365p/100x6981,60€x112p). Kohus leiab, et kostja vastuväited viivise vähendamiseks seetõttu, et pooled pidasid kohtuväliseid läbirääkimisi, ei ole asjakohane. Kohustatud isik, kes peab kohtuväliselt läbirääkimisi, peab siiski arvestama, et viivise arvestus nimetatud ajaperioodil ei katke. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulude 394,40 euro hüvitamist. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud Kvaliteetinkasso OÜ arve nr 16020 (tl 12), millest nähtuvalt osutas Kvaliteetinkasso OÜ õigusteenust hagejale Wesico Project OÜ kaasuses (Mullari ja Koch AB) summas 394,40. Arve on esitatud 21.03.2016. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude hüvitis summas 394,40 eurot põhjendamata. Asja materjalidest nähtuvalt loovutas hageja oma nõude kostja vastu 09.12.2015 Kvaliteetinkasso OÜ-le, kes loovutas sama nõude hagejale tagasi alles 04.04.2016 (tl 9). Arve esitamise ajahetkel oli nõude omanik ja seega võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ. Kohtule jääb arusaamatuks, mis õigusabiteenust Kvaliteetinkasso OÜ hagejale pakkus seoses nõudega kostja vastu, kui hagejal tol hetkel nõudeõigust kostja vastu üldse polnudki. Kuivõrd nõue kuulus arve esitamise hetkel Kvaliteetinkasso OÜ-le, pidi mistahes õigusabikulud kandma Kvaliteetinkasso OÜ, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt pole hagejal õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist ja selline nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja on esitanud tasaarvestamise avalduse oma 23.05.2016 menetlusdokumendis. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea ilmtingimata esitama vastuhagi, kuid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja leiab, et kuna tal on nõudeõigus hageja vastu purunenud pleksiklaaside maksumuse ulatuses, siis tuleb see tasaarvestada tervete pleksiklaaside maksumusega. Kohus on eelpoolt tuvastanud, et hageja ei vastuta purunenud pleksiklaaside eest ning kostjal on kohustus tasuda hagejale täielikult kostjale esitatud arves toodud summa. Seega pole kostjal samaliigilist nõuet hageja vastu ja VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt pole tasaarvestamise eeldused täidetud. Kostja tasaarvestamise avaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 5% hageja kanda ja 95% kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Kumbki pool ei ole üksteise menetluskulude nimekirjadele vastu vaielnud. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 2652,72 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 500 eurot ja õigusabikuludest 2152,72 eurot (käibemaksuta). Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 2080 eurot. Summa on käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 500 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1, mille hageja on tasunud vastavalt seaduses ettenähtud määrale. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagimenetluses on hageja esindajal kulunud 13 tundi tunnitasumääraga 120 eurot. Hagimenetluses on õigusabile kulunud 13 tundi kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt,

arvestades menetluse keerukust, mahtu ja hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabile kulunud aeg üksnes 10 tunni ulatuses. Kohus märgib, et kostja vastuse tutvumisele ja läbitöötamisele ei saanud minna rohkem kui maksimaalselt 2 h. Kohus hindab, et 15.07.2016 menetlusdokumendi koostamisele kokku kulunud aeg on põhjendatud 4 h ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1792,72 eurot (10x120+92,72+500). Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku olnud 16 tundi, tasumääraga 130 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt, arvestades kostja esindaja menetlusdokumentide sisu, pikkust, asja keerukust ja mahtu. Kohus hindab, et hagiavaldusele vastuse esitamiseks kulus kostja esindajal kokku maksimaalselt 5 h ja hageja 22.07.2016 vastusele 4 h. Kohus märgib, et kui hagiavalduse läbitöötamisele ja analüüsile ainuüksi kulus 2 h, siis ei saanuks vastuse koostamisele endale enam kuluda üle 7 tunni. Kostja õigusabi põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 10 h. Ka kostja esindaja tasumäär 130 eurot tunnist saab veel lugeda põhjendatuks (vt eelmise lõigu põhjendusi). Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud 1300 eurot. Kohus jättis menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 2292.72€ (õigusabikulud+riigilõiv), milles jääb hageja kanda seega 114.64€ ja kostja kanda 2178.08€. Kostja menetluskuludest jääb kostja kanda 1235 eurot ja hageja kanda 65 eurot. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulud, mis jäid teise poole kanda ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2113.08€. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel Wesico Project OÜ-lt Proplastik OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.