Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-120481

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-15-120481 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 25.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX1 350.95 euro saamiseks. Kohus tegi 30.09.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.01.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja osaühing Aktiva Finants esitas 15.02.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ja XXXX AS vahel 14.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr XXXX ja järelmaksuga vara müügilepingu nr XXXX lisast 2478239 tuleneva võlgnevuse 1 350.95 euro väljamõistmiseks, sh põhinõue 675.50 eurot ja 25.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 675.45 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on XXXX üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressil XXXX, Tallinn, kuid dokumendid tagastati, sest aadressil elab võlgniku nimekaim. Pärnu Maakohus edastas võlgnikule makseettepaneku aadressile XXXX, Tallinn, kuid makseettepanek tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samuti on XXXX23.11.2015 saadetud teavitus e-posti aadressile XXXX, mis on kehtetu. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal ei õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei olnud kohtule teada ja avaldaja ei soovinud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 23.05.2016 isiklikult allkirja aadressil XXXX, Tallinn. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja XXXX AS vahel 14.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr XXXX ja järelmaksuga vara müügilepingu nr XXXX lisast 2478239 tuleneva võlgnevuse 714.44 euro

2-15-120481 nõudes, sh põhinõue 611.59 euro ja 25.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102.85 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata käsitlustasu 63.91 euro nõudes (arve nr 2007629407, käsitlustasu, tl 41-42) ja sissenõutavaks muutunud viivise 572.64 euro nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb käsitlustasu nõudmise õigus järelmaksuga müügilepingust. Lepingu tingimuste kohaselt on kostja kohustatud olema 24 kuu kestel XXXX AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXX AS poolt mistahes põhjusel toob kaasa käsitlustasu. Kohus leiab, et kostja ja XXXX AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt XXXX AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et kostja ja XXXX AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt XXXX AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast määraga 0,15% päevas arve põhinõudelt. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude arvel nr 2007629407 rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna kohtu poolt rahuldatud arve põhivõla summalt 502.94 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXX AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punkti 7.11 kohaselt arvestatakse viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 54,75% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Riigikohus on 10.05.2016 tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 avaldanud seisukoha, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus on 14.06.2005 tsiviilasja nr 3-2-1-66-05 lahendi p-s 24 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Arve nr 2007000753

2-15-120481 Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas, st 2013. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemiku 16. juunist 2013 kuni 30. juunini 2013, s.o 15 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.13 eurot (35.08 × 0,0875 / 365 × 15). Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas, st 2013. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, s.o 184 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.50 eurot (35.08 × 0,085 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 01. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 181 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.44 eurot (35.08 × 0,0825 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.44 eurot (35.08 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.40 eurot (35.08 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 25. septembrini 2015, s.o 87 päeva eest on 35.08 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.67 eurot (35.08 × 0,0805 / 365 × 87). Perioodil 16. juunist 2013 kuni 25. septembrini 2015 on arvelt nr 2007000753 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 6.58 eurot. Arve nr 2007209521 Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas, st 2013. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 16. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, s.o 169 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.45 eurot (36.78 × 0,085 / 365 × 169). Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 01. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 181 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.50 eurot (36.78 × 0,0825 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.51 eurot (36.78 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas.

2-15-120481 Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.47 eurot (36.78 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 25. septembrini 2015, s.o 87 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.71 eurot (36.78 × 0,0805 / 365 × 87). Perioodil 16. juulist 2013 kuni 25. septembrini 2015 on arvelt nr 2007209521 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 6.64 eurot. Arve nr 2007414032 Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas, st 2013. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 16. augustist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, s.o 138 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.18 eurot (36.78 × 0,085 / 365 × 138). Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 01. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 181 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.50 eurot (36.78 × 0,0825 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.51 eurot (36.78 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.47 eurot (36.78 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 25. septembrini 2015, s.o 87 päeva eest on 36.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.71 eurot (36.78 × 0,0805 / 365 × 87). Perioodil 16. augustist 2013 kuni 25. septembrini 2015 on arvelt nr 2007414032 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 6.37 eurot. Arve nr 2007629407 Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas, st 2013. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 18. septembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, s.o 105 päeva eest on 502.94 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 12.30 eurot (502.94 × 0,085 / 365 × 105). Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 01. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 181 päeva eest on 502.94 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 20.58 eurot (502.94 × 0,0825 / 365 × 181).

2-15-120481

Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 502.94 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 20.66 eurot (502.94 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 502.94 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 20.08 eurot (502.94 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 25. septembrini 2015, s.o 87 päeva eest on 502.94 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 9.65 eurot (502.94 × 0,0805 / 365 × 87). Perioodil 18. septembrist 2013 kuni 25. septembrini 2015 on arvelt nr 2007629407 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 83.26 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25.09.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 102.85 (6.58+6.64+6.37+83.26) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1 350.95 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 714.44 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (1 350.95 / 714.44) 53% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 155 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 415.43 euro, kokku 615.43 euro väljamõistmiseks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub esindustasu võlglase XXXX kohtumenetluses 415.43 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (155+45+90) 290 eurot.

2-15-120481 Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (53% x 290) 153.70 eurot ning menetluskuludelt (153.70 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-120481 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.