lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-3019/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-3019/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3019

Haldusasi

K.T.i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7900 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – K.T. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.T.i kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K.T. esitas 24.08.2015 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses suitsetamisvõimaluste tagamisega Tallinna Vanglas ning suitsetamisega seonduvate rikkumiste

3-15-3019 eest määratud kartserikaristuste õiguspärasusega. Kaebaja taotles kartseris viibitud 79 päeva eest hüvitist 7900 eurot. 1) Tallinna Vanglas peab kinnipeetavatele olema suitsetamisruum. 2) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (Komitee) on soovitanud kartserihoone kinni panna. Jalutusboksid ei mahu normidesse. Kartserikambrites on avatud WC, kust tuleb haisu ja niiskust. Päevavalgust tuleb kambrisse vähe ja terve päev põlev lamp on kahjulik ja ebatervislik. Korralik ventilatsioon puudub. Soojusallikad asuvad valedes kohtades, mistõttu soe läheb kambrist välja. Pingid asuvad seintest kaugel. Antud halvad tingimused on kõigis kartserikambrites, kus K.T. on viibinud.

2.Tallinna Vangla jättis 06.11.2015 vastuskirjaga nr 5-37/15/233-4 K.T.i mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 1) Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (kinnipeeturegister) andmetel on K.T.ile määratud suitsetamisega seonduvate rikkumiste eest järgmised kartserikaristused: 28.10.2013 käskkirjaga nr 1577-4 4 ööpäeva, 30.01.2014 käskkirjaga nr 132 2 ööpäeva, 26.03.2014 käskkirjaga nr 425 7 ööpäeva, 14.04.2014 käskkirjaga nr 505 10 ööpäeva, 21.08.2014 käskkirjaga nr 1075 20 ööpäeva, 20.04.2015 käskkirjaga nr 532 10 ööpäeva, 29.06.2015 käskkirjaga nr 5-2/888 7 ööpäeva ja 22.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1213 9 ööpäeva. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik teha selge järeldus, et K.T. on rikkunud järjepidevalt õigusaktidega piiratud õigust suitsetada vangla territooriumil vaid selleks ettenähtud ajal ja kohas ning keeldu mitte omada tubakatooteid väljaspool selleks ettenähtud aega. 2) Õigusaktidega ega muude soovituslike reeglistikega ei ole Tallinna Vanglale pandud kohustust tagada suitsetamisruumide olemasolu kinnipidamisasutuses. 3) Kartserihoone kambrite akende ette on paigaldatud trellid ja aknaid katvad metallkatted julgeolekukaalutlustel. Piirded ei takista samas õhuliikumist, tagades ühtlasi ka osaliselt loomuliku ventilatsiooni toimimise ja valgustatuse. 4) Kambrite valgustihedust ei reguleeri ükski õigusakt. Lisaks aknale on kartserikambrites kunstlik valgustus, mis tagab kambris viibijale piisava valgustatuse elutegevuseks. Elektrilambid peavad kõiki vangla kambreid igal ajal piisaval määral valgustama, tagamaks järelevalve kinnipeetavate isikute tegevuse üle. Seetõttu põlevad kambrites öörahu ajal öövalgustid. Kartserikambrites põlevad päevasel ajal samuti valgustid, mida kartserisse paigutatud isik iseseisvalt kustuda ei saa. Nimetatu on vajalik tagamaks tavapäraseks elutegevuseks (nt lugemiseks ja kirjutamiseks või koristamiseks) piisav valgustatus ja järelevalvetoimingute sooritamine. Seega on valgustatus kambrites korraldatud vastavalt vangistuse eesmärkidele ning lähtudes õigusaktides sätestatust. 5) Õhuvahetus kambrites on muu hulgas tagatud ventilatsiooniga (osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon). Kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida ka akna küljes asuva õhutusava kaudu. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibival isikul hoida ventilatsiooniavad vabana ja avatuna. 6) Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 4 p 6 kohaselt tagatakse vangla kartserikambrites WC kasutamise võimalus, mis Tallinna Vanglas on tagatud nn aasia tüüpi WC näol. See, missugust tüüpi tualettruum võiks olla kinnipeetavatele tagatud, ei ole õigusaktidega täpsustavalt reguleeritud. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav ja selleks väljastatakse kartseris viibijale kord nädalas WC puhastusvahend. 2(8)

3-15-3019 Vastavalt vajadusele väljastab vangla ka täiendavalt puhastusvahendit, kui kartseris viibiv kinnipeetav selleks soovi avaldab. 7) Millest täpsemalt niiskus tekib, ei ole taotluse esitaja täpsustanud. Niiskuse vähendamist kambrites on isikul võimalik reguleerida, avades suvisel perioodil õhutusakna ning talvisel perioodil kuivatab kambrite õhku radiaatorist tulenev soojus. Kartserihoone küttesüsteem on muust vanglast eraldi, mistõttu saab seda hoonet hakata kütma kohe kui vajadus tekib. Kõigis kartserikambrites on radiaatorid. Kambrites on tagatud ka ventilatsioon, mis samuti niiskuse tekkimise tõenäosust vähendab. 8) Komitee visiit Tallinna Vangla kartserihoonesse toimus aastal 2012, millisest ajast alates on kartserite olmetingimusi oluliselt parendatud. Muuhulgas on kaks kambrit kasutuselt eemaldatud, tagatud parem valgustatus ja jalutustingimused. Samuti on vähendatud kambrisse paigutatavate kinnipeetavate arvu, mis tagab distsiplinaarkaristust kandvatele isikutele enam privaatsust. Kartserikambrite tingimused ei ole sellised, mis võiksid kambris viibivate isikute inimväärikust alandada. Komitee saab anda liikmeriikidele soovitusi, kuid ei saa sihtriiki kohustada ettekirjutusi täitma ega nõuda nende täitmist. Seega puudus Tallinna Vanglal kohustus järgida kõiki Komitee poolt antud soovitusi, kuigi vangla võttis neid arvesse ning viis parimal võimalikul viisil sisse vajalikud muudatused inimõiguste tagamise kindlustamiseks. 9) VSkE § 7 lg 4 p-st 2 tulenevalt kuuluvad kartseri sisutusse muuhulgas põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad, p 1 alusel ka päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Seega ei ole otstarbekas istepinke paigutada seina äärde, kuna seinal paiknevad öörahu ajaks alla lastavad lavatsid magamiseks. Ehitustehniliselt ei saa pink ja lavats asuda sama koha peal. 10) Arvestades, et kartserikaristuse eesmärk on kinnipeetavat isikut distsiplinaarselt mõjutada, siis on lubatud teatavad mööndused kartserikambri sisustuses. Kartser ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava igapäevase eluruumiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma mõju. 11) Kartserikambritesse paigutatakse kinnipeetavad erandjuhul, s.o ainult kartserikaristuse kandmise ajaks. Taotluse esitajale olid kartserikambrite tingimused hästi teada, arvestades talle korduvalt määratud kartserikaristusi. K.T. pidi vanglas distsipliini rikkudes arvestama, et kartserikaristuse kandmise korral paigutatakse ta kambrisse, mille tingimustega ta rahul ei ole. Kartseris viibimisega kaasnevad õigusaktidest tulenevalt paratamatult teatud piirangud, mis võivad tekitada kartseris viibivale isikule ebamugavusi, kuid kartseris viibimine iseenesest ei ole inimväärikust alandav. Taotluse esitaja on viibinud kartseris õiguslikul alusel. Kartseritingimused on õigusaktidega kooskõlas ning kuuluvad seega kartserirežiimi paratamatult kaasnevate ebamugavuste alla. K.T. ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et kartserikambri tingimused oleksid olnud õigusvastased. 12) Inimväärikuse austamine on demokraatliku ühiskonna üks olulisemaid väärtusi. Samas aga peab väärkohtlemine saavutama teatud tõsidusastme, et see kvalifitseerida inimväärikust alandavaks. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Loetelu on ammendav ja muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Käesoleval juhul faktilised asjaolud kirjeldatud õiguste riivele ei viita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.K.T. esitas 03.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.12.2015 ja 13.01.2016) Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7900 eurot. 3(8)

3-15-3019 Tallinna Vangla vastuses on palju puudusi. Puudused kartseritingimustes on siiamaani kõrvaldamata. Kartserihoone on ajale jalgu jäänud. Komitee komisjon leidis oma soovituses õigesti, et antud hoone on vaja sulgeda. Igas kambris on tohutult niiskust. Pesemiskoha seinad ja lagi on rohelised, kuna seal on seene kasv, mis on tervisele väga ohtlik. Kambreid on püütud üle värvida, kuid paljudes kohtades ei püsi värv seinas. Jalutusboksid on alandavalt väikesed (2,4 x 1,5 m) ja neis pole istumiskohta. Samas jalutamine ei toimu selge taeva all ja värskes õhus. WC on kambris lahtine ja ei ole kooskõlas sanitaarsete tingimustega. Akna mõõdud ei vasta standarditele ja on suletud kahe paari trellidega. Kambrisse paistab vähe loomulikku valgust. Seoses sellega põleb terve päeva lamp, mis on pikaajaliselt kahjulik. Ventilatsioon puudub täielikult. Kuna paljudes kambrites asub radiaator ukse juures, siis kogu soojus kaob kiiresti uksest välja. Esimese korruse põrand on betoonist ja väga külm. Ka tänu sellele on kartseris suur niiskus, rääkimata lahtisest veelukuta WC-st. Peale madratsi kätteandmist on madrats hommikuks niiske. Valvuri väljakutsumiseks ei ole nuppu. Kaebaja soovitab uut komisjoni kontrolli. Vangla arstid pole kaebajat kordagi korralikult üle vaadanud, kui kaebaja on halva enesetunde ja selja- ja jalavalu peale kaevanud.

Tallinna Vangla palub 11.07.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kartserisse paigutamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Tallinna Vangla puhul on tegemist vana ühiselamutüüpi vanglaga, mille hooned on valminud enne ehitusseaduse vastuvõtmist ning seega ajal, mil eluruumidele kehtisid teised nõuded. Käimas on ettevalmistused uue Tallinna Vangla ehituseks. Kaebaja kandis kartserikaristust erinevates kartserikambrietes ning oli erinevatel perioodidel paigutatud kambritesse nr 72, 74, 75, 80, 86 ja 87. 2) Tõepoolest on Komitee 2012. a visiidi raportis soovitanud kartserihoone kasutusest üldse kõrvaldada. Eesti Valitsuse vastuses raportile ei ole seda siiski võimalikuks peetud. Õiguskantsler tegi 22.10.2014 vanglale soovituse kaaluda väheneva kinnipeetavate arvu tingimustes veel kord kartserihoone kasutusest kõrvaldamist. Tallinna Vangla selgitas 02.12.2014 õiguskantslerile, et Tallinna Vangla on kaalunud kartserihoone kasutuselt maha võtmist. See aga tähendaks, et vangla peab kartserikaristuse kandmiseks võtma kasutusele vangla muud kambrid. Kuigi kinnipeetavate arv Tallinna Vangla Magasini tänaval on pisut langenud, siis arvestades nende poolt toime pandud distsipliinirikkumiste arvu ja julgeolekukaalutlusi, vajab vangla distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramiseks jätkuvalt karterihoones olevaid kambreid. Kartserihoone kambrid vastavad vähemalt õigusaktides sätestatud miinimummääradele. 3) Kartserikambrites on sinna paigutatud isikule tagatud VSkE § 7 lg-s 4 sätestatud esemed. Kambris on olemas kõik eluks vajalik - voodi, laud, istekoht, tualett ning kraanikauss. Kehtiv õigus ei reguleeri detailselt, milline peab olema kinnipeetava kambri valgustatus loomuliku ja kunstliku valgusega. Kõigis kartserikambrites on olemas aken ja kunstlikud valgustid. Alates 2012. a detsembrist on kõigisse kartserihoone kambritesse paigaldatud uued võimsamad säästupirnid. Eelnimetatud töödega tõusis kartserikambrite valgustihedus kuni 300 luksini. Seega on kinnipeetavale nimetatud kambris tagatud elutegevuseks vajalik valgus, vastates seega vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõudele. 2015. a teostati Tallinna Vangla kartserihoones olmeremont ja värvimine. Lisaks tehti kartserihoone kambrite akende ees olevaid metallkonstruktsioone ümber nii, et päevavalgus ei oleks kinni kaetud. Julgeolekukaalutlustel ning nii vangla kui ka avalikkuse üldist turvalisust ohtu seadmata ei ole võimalik eemaldada kõiki aknaid katvaid trelle ja tõkkeid.

4(8)

3-15-3019 Kartserikambrites on avatav ja suletav õhutusava, seega on ruumi tuulutamine võimalik. Kartserihoonet köetakse vastavalt vajadusele, seda ka suvisel ajal nt vihmaste ilmadega niiskuse tekkimise korral. Külmal ajal köetakse kartserihoonet igapäevaselt, mis välistab kambris niiskuse tekkimise. 12.02.2015 käisid Tallinna Vanglas õiguskantsleri nõunikud ning teostasid kartserihoones kambrites õhutemperatuuri ja -niiskuse mõõtmisi ning tulemused vastasid normidele. 4) Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited seente kohta kartserikambrite seintel, kuna selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Samuti ei kaevanud kaebaja kahjunõudes jalutusbokside puuduste üle seoses pinkide puudumisega, mistõttu ka eelmärgitu tuleb jätta tähelepanuta. Kartserihoonel on viis jalutusboksi mõõtudega 245x180 cm, jalutusboksi pindala on ligikaudu 4,4 m2. 2013. a 15. nädalal ehitati kartserihoone jalutusboksidele peale katus, sest kinnipeetavad kurtsid sademete üle. Eesti kehtiv õigus ei määratle, kui suur peaks minimaalselt olema isikule jalutuskäigu tegemiseks vajalik ala. Vastavalt VangS § 55 lg-le 2 tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks tund päevas värskes õhus viibimist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale jalutamisi võimaldati. 5) Inimväärikust alandavaks saab Riigikohtu hinnangul pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-3-10, p 9). Kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused ja ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse alandamist. Isiku arusaam, mille kohaselt iga vanglas esinev ebameeldivus peab kaasa tooma hüvitise saamise, on väär. Arvestades, et kaebaja pidi kartserikambrite tingimustes viibima vaid lühiajaliselt erinevate perioodide jooksul ning sedagi tema enda õigusvastase käitumise eest talle määratud distsiplinaarkaristuste kandmiseks, ei saanud kambritingimused kaebajale põhjustada sellist kahju, mis saaks kuuluda rahas hüvitamisele isegi juhul, kui möönda, et kõnealused tingimused igakülgselt nõuetele ei vastanud. Vaidlusalusel juhul olid kinnipidamistingimused vähemalt minimaalset inimväärsed ning ebamugavustunne ja kannatused, mida kaebaja neis tingimustes viibimise tõttu taluma pidi, ei olnud ebamõistlikult koormavad ega ületanud kinnipeetavale toime pandud distsiplinaarsüüteo eest määratud karistusega paratamatult kaasnevate piirangute lubatud määra.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esmalt selgitab kohus, milliseid ajavahemikke kahju hüvitamise nõue puudutab.

Tallinna Vanglale 24.08.2015 esitatud kahjunõudes (tl 55) taotleb kaebaja hüvitist 60 päeva eest summas 6000 eurot, tuues välja järgmised kartserikaristused: 28.10.2013 käskkiri nr 1577-4 (4 ööpäeva), 30.01.2014 käskkiri nr 132 (2 ööpäeva), 26.03.2014 käskkiri nr 425 (7 ööpäeva), 14.04.2014 käskkiri nr 505 (10 ööpäeva), 21.08.2014 käskkiri nr 1075 (20 ööpäeva), 20.04.2015 käskkiri nr 532 (10 ööpäeva) ja 29.06.2015 käskkiri nr 5-2/888 (7 ööpäeva). Tallinna Vanglale 26.10.2015 esitatud kahjunõude täpsustuses (tl 58) soovib kaebaja hüvitist 79 päeva eest summas 7900 eurot, toomata välja arvestuse aluseks olevaid käskkirju ja ajavahemikke. Tallinna Vangla 06.11.2015 vastuses, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (tl 2-4a), on lahendatud kaebaja kahjunõue 79 päeva osas (summas 7900 eurot). Vastuse põhjendustes on viidatud, et kinnipeeturegistri andmetel on K.T.ile määratud kinnipidamisasutuses viibimise perioodil suitsetamisega seonduvate rikkumiste eest kartserikaristusi kokku 69 ööpäeva, s.o lisaks kaebaja viidatud käskkirjadele ka 22.09.2015 käskkiri nr 5-2/1213 (9 ööpäeva), mis on antud peale K.T.i poolt vanglale algse taotluse 5(8)

3-15-3019 esitamist. Vangla vastusest ei nähtu vangla seisukoht täiendava 10 päeva osas (taotlus puudutab 79 päeva, vangla on tuginenud käskkirjadele 69 päeva osas). Kohtule esitatud algses kaebuses nõudis kaebaja lisaks vanglale esitatud taotluses viidatud 79-le kartseris viibitud päevale kahju hüvitamist veel 19 päeva eest (25.11.2015 käskkiri nr 5-2/1534 – 5 ööpäeva, 25.11.2015 käskkiri nr 5-2/1537 – 7 ööpäeva, 26.11.2015 käskkiri nr 5-2/1543 – 7 ööpäeva), st kokku 98 päeva eest kokku summas 9800 eurot. Kohus tagastas 21.12.2015 määrusega kaebuse 19 päeva osas põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud 25.11.2015 ja 26.11.2015 määrustega seonduvalt kohustuslikku kohtueelset menetlust (määrused on antud pärast vangla 06.11.2015 vastust, millega lahendati kaebaja kahju hüvitamise taotlus 79 päeva osas). Kohus palus 06.01.2016 määrusega kaebajal täpsustada, milliseid käskkirju ja ajavahemikke tema kahju hüvitamise taotlus vanglale puudutas, st milliste käskkirjade alusel (lisaks 24.08.2015 taotluses viidatule) viibis kaebaja veel 10 päeva kartseris. Kaebaja selgitas 13.01.2016 kirjas, et tema nõue tugineb järgmistele käskkirjadele: 28.10.2013 käskkiri nr 1577-4 (4 ööpäeva), 30.01.2014 käskkiri nr 132 (2 ööpäeva), 26.03.2014 käskkiri nr 425 (7 ööpäeva), 14.04.2014 käskkiri nr 505 (10 ööpäeva), 06.04.2015 käskkiri nr 476 (5 ööpäeva), 20.04.2015 käskkiri nr 532 (10 ööpäeva), 29.06.2015 käskkiri nr 5-2/888 (7 ööpäeva), 10.09.2015 käskkiri nr 5-2/1175 (5 ööpäeva), 22.09.2015 käskkiri nr 5-2/1213 (9 ööpäeva), 25.11.2015 käskkiri nr 5-2/1534 (5 ööpäeva), 25.11.2015 käskkiri nr 5-2/1537 (7 ööpäeva) ja 26.11.2015 käskkiri nr 5-2/1543 (7 ööpäeva). Kaebaja arvutuste kohaselt on ta seega viibinud kartseris kokku 78 päeva, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist summas 7800 eurot. Kaebaja viimatinimetatud seisukohast nähtub, et kaebaja ei tugine enam algses vanglale esitatud taotluses viidatud 21.08.2014 käskkirjale nr 1075 (20 ööpäeva), samas tugineb kaebaja lisaks varem viidatud käskkirjadele 06.04.2015 käskkirjale nr 476 (5 ööpäeva) ja 10.09.2015 käskkirjale nr 5-2/1175 (5 ööpäeva). Samuti viitas kaebaja uuesti 25.11.2015 ja 26.11.2015 käskkirjadele (kokku 19 päeva), mis on antud pärast vangla poolt kaebaja kahjunõude lahendamist ja mille osas kohus kaebuse tagastas. Kohtu hinnangul võib eeltoodust teha järelduse, et kaebaja taotlus vanglale 79 päeva osas puudutas kuni 26.10.2015 kaebajale määratud kartserikaristusi, s.o lisaks Tallinna Vangla 06.11.2015 vastuses viidatud käskkirjadele (kokku 69 päeva) kaebaja poolt 13.01.2016 seisukohas viidatud 06.04.2015 käskkirja nr 476 (5 ööpäeva) ja 10.09.2015 käskkirja nr 5-2/1175 (5 ööpäeva).

6.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine). Seega tuleb järgnevalt võtta seisukoht küsimuses, kas esineb Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus.
8.Tallinna Vangla õigusvastaseks tegevuseks peab kaebaja enda paigutamist distsiplinaarkaristuse kandmiseks Tallinna Vangla Magasini tänava kartserihoone kartserikambritesse, mille tingimused olid puudulikud. Kaebaja ei ole kirjeldanud kartserikambrite tingimusi konkreetsete kambrite ja konkreetsete perioodide lõikes, vaid on esitanud üldised etteheited kartserihoone ja 6(8)

3-15-3019 -kambrite seisundi kohta. Kaebaja ei taotle kohtumenetluses kahju hüvitamist seoses suitsetamisruumi puudumisega vanglas.

9.Kaebaja kartserikambritesse paigutamise aluseks (vahemikus 28.10.2013 kuni 10.09.2015 kokku 79 päeva) on olnud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad, mille seaduslikkuse osas käesolevas asjas vaidlus puudub. Seega puudub vaidlus selles, et esines seaduslik alus kaebaja paigutamiseks kartserisse. Vaidlus on selles, kas kartseritingimused vastasid sellele, mida kartserikaristust kandma kohustatud isik peab taluma.
10.VangS § 651 lg 1 sätestab, et kartser peab vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. VSkE § 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) WC. Eluruumile esitatavad nõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 (määrus nr 38) ning majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 (määrus nr 85). VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
11.Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja poolt esile toodud etteheidetest (sisekliima, valgustus, WC, jalutusboksid) eeltoodud regulatsiooni selget rikkumist. Kohtul puudub alus kahelda vangla kinnituses, et kartserikambrites on tagatud optimaalne siseõhu temperatuur ja niiskustase, mis ei kahjusta inimese tervist, samuti ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse (määruse nr 38 p-d 6-8, määruse nr 85 § 4). Kohtule ei nähtu esitatud teabest ka asjaolu, et WC ja kambri valgustatuse tingimused rikuksid kehtestatud miinimumnõudeid (määruse nr 38 p 9, määruse nr 85 § 5 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kartserikambris viibijatele võimaldatakse jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2), samas jalutusalade tingimusi täpsemalt reguleeritud ei ole. 4,4 m2 suurust jalutusboksi ei saa küll pidada kuigi suureks, samas ei saa asuda ka seisukohale, et see ei võimalda liikumist ja värskes õhus viibimist. WC tingimuste osas ei nähtu samuti kaebaja seisukohtadest, et tegemist oleks kehtestatud miinimumnõudeid rikkuva olukorraga. Eluruumile esitatavad nõuded näevad ette kloseti / tualeti nõutavuse (määruse nr 38 p 9, määruse nr 85 § 5 lg 1), samas puudub regulatsioon, mis välistaks lahtise nn aasia tüüpi WC lubatavuse. Siinkohal peab tähelepanu pöörama ka asjaolule, et Tallinna Vangla puhul on tegemist vana ühiselamutüüpi vanglaga, mille renoveerimise asemel on otsustatud uue kaasaegse vangla ehitamise kasuks. Nii määrus nr 38 kui määrus nr 85 sätestavad, et eluruume, mis ei vasta määruse nõuetele, võib siiski eluruumidena edasi kasutada kuni hoone kapitaalremondi või renoveerimiseni / olulise rekonstrueerimiseni.

7(8)

3-15-3019 Konkreetseid viiteid kartserikambri tingimusi reguleerivate õigusnormide rikkumisele ei ole tehtud ka Komitee ja õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtetes1. Kokkuvõtetes on viidatud eelkõige hoone üldisele amortiseerumisele ja ängistavale atmosfäärile, milles kohtul kahtlust ka ei ole. Eeltoodud järeldusi toetavad muu hulgas vastustaja poolt kohtule esitatud fotod kartserikambritest (tl 61-64).

12.Vaatamata asjaolule, et kohtule ei nähtu kartserikambrite osas kehtestatud nõuete otsest rikkumist, tuleb siiski Komitee ja õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtetes tehtud kriitikasse ja ettepanekutesse suhtuda tõsiselt. Kokkuvõtete seisukohad viitavad, et Tallinna Vangla kartserihoone on liialt aegunud ning kinnipeetavate paigutamine kartserihoone kambritesse võib teatud asjaolude koostoimes tingida õigusvastase olukorra inimväärikuse kontekstis. Kohus leiab siiski, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud lugeda kaebaja paigutamist distsiplinaarkaristuse kandmiseks 79 päeva vältel viidatud kartserikambritesse õigusvastaseks. Lisaks eelnevalt nimetatud asjaolule, et kambrite tingimused ei ole selges vastuolus ettenähtud miinimumnõuetega, on oluline, et tegemist ei ole tavakambritega, kus kinnipeetav peab pikemaajalist vanglakaristust kandma, vaid üksnes distsiplinaarkaristuse kandmiseks ettenähtud kambritega. Seega on nimetatud kambrites viibimine lühiajaline (kaebaja puhul 2-20 päeva) ning kinnipeetaval on võimalus ka vältida enda paigutamist nimetatud kambritesse, hoidudes õigusrikkumiste toimepanemisest vanglas. Komitee poolt viidatud kaks kõige hullemas seisus olevat kambrit (nr 76 ja 85) on vangla seejuures kasutuselt kõrvaldanud ning vangla kinnitusel ei ole kaebaja nimetatud kambrites kõnealustel perioodidel ka viibinud. Samuti on vangla kinnitusel astutud muid samme olukorra parandamiseks (kuni uue vangla valmimiseni), näiteks on tagatud parem valgustatus ja jalutustingimused ning vähendatud kambrisse paigutatavate kinnipeetavate arvu. Kambripinna vähesusele kartserikambrites ei ole kaebaja tuginenud.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja paigutamine kartserikaristuse kandmiseks 79 päeva vältel Tallinna Vangla kartserihoone erinevatesse kambritesse ei olnud õigusvastane ning kaebaja kahjunõue ei kuulu sellest tulenevalt rahuldamisele.
14.Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõudes viidanud seinade rohetamisele (seene kasv), seinade ülevärvimise probleemile, jalutusbokside värske õhu ja istumiskoha puudumisele ning valvuri väljakutsumise nupu puudumisele. Seega ei ole vangla nimetatud asjaoludega seonduvalt kahjunõuet lahendanud, mis tähendab, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8) ja nõude esitamine otse halduskohtule ei ole lubatav (HKMS § 47 lg 1). Seega tuleb kaebaja väited nimetatud osas jätta tähelepanuta.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega menetluskulu kandmist tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

www.cpt.coe.int/documents/est/2014-01-inf-eng.htm#_Toc343076435 http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/opcat-kontrollkaik-tallinna-vangla-2 http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puudumis e_kohta_olmetingimused_tallinna_vanglas.pdf

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium