Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võlausaldajaga garantiikokkulepet vaid tegemist on käendusega. Võlgnik leidis, et võlausaldajal ei ole õigust võlgnikult täitmist nõuda, vaid ta peab esitama nõude põhivõlgniku vastu. Samuti oli võlgnik seisukohal, et võlausaldaja on käitunud pahauskselt ning nõue tuleks vaadata läbi hagimenetluses. 30.08.2016 kohtumääruses sedastas kohus, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub alus selle läbivaatamiseks hagimenetluses ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 28.09.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXXX OÜ kohustuste suuruseks on 25 974 016,50 eurot ning vara väärtuseks kokku 730 869,55 eurot. XXXX OÜ varaks on arvelduskontol olev summa 269,55 eurot ja XXXX aktsiaseltsi (registrikood XXXX) aktsiad väärtusega 730 600 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see pole ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et raamatupidamislikult on võlgniku netovara negatiivne, kuivõrd võlgniku varad moodustavad kokku summas 730 869,55 eurot ning kohustused kokku 25 974 016,5 eurot, millest vaidlusalune nõue moodustab kokku summas 24 541 509,52 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on küll ajutisele haldurile esitanud õiguslikke vastuväited, miks on nimetatud nõue alusetu ning tuleks jätta võlgniku kohustuste hulgast välja, kuid haldur ei pea esialgsel hinnangul vaidlusalust nõuet sedavõrd ebaselgeks, mis lubaks nimetatud nõude võlgniku kohustuste hulgast välja arvata. Ajutise halduri hinnangul sõltub võlgniku majandusliku seisundi paranemine otseselt võlgniku investeeringu väärtusest ehk XXXX aktsiaseltsi kontserni majandusliku olukorra paranemisest. Kuivõrd XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kinnitamist vähemalt lähiajal ei ole võimalik ette prognoosida, ei ole ka käesoleval hetkel alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist piisavalt tõenäoliseks. Ajutise halduri hinnangul viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele alljärgnevad asjaolud: 1) piisavalt likviidse vara puudumine, sh võttes arvesse XXXX aktsiaseltsi makseraskusi ning käimasolevat saneerimismenetlust; 2) netovara negatiivsus, sh ka vaidlusalust nõuet mitte arvestades; 3) võlausaldaja ulatusliku garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine, mille täitmiseks võlgnikul piisav vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja garantii alusel tekkinud nõudele ei ole esitatud arvestatavaid vastuväiteid ning vastav nõue saaks rahuldatud väga tõenäoliselt ka hagimenetluses. Võlgniku maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2016 a. alguseks, mil muutus sissenõutavaks võlausaldaja garantiinõue. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ulatusliku garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine ning võlgnikule kuuluva vara väärtuse oluline langus, mis on käsitletav „muude asjaoluna“ PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei välista ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole halduri hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Ajutine haldur leiab, et kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks halduri hinnangul vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruande järeldustes leiab haldur, et arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur teeb ettepanku kuulutada välja XXXX OÜ pankrot. Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu ning kulude arvestusega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud vastuväidete juurde leides jätkuvalt, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja pole sissenõutavaks muutunud, samuti leidis võlgnik, et püsivat maksejõuetust ei esine ning pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele. Võlgnik taotles kohtuistungi kinniseks kuulutamist. Kohus kuulutas istungi osaliselt kinniseks selles osas, mis puudutab XXXX aktsiaseltsi aktsiate hinna määramist ja ostupakkumisi. Võlausaldaja esitas 07.10.2016 taotluse 03.10.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Võlgnik palus jätta 11.10.2016 esitatud seisukohas rahuldamata. TsMS § 477 lg 8 sätestab, et menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kohus jätab TsMS § 477 lg 8 alusel võlausaldaja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus juhib tähelepanu sellele, et nõude selguse osas on kohus seisukoha võtnud 30.08.2016 määruses. Kohus on vastavas määruses leidnud, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub vajadus lahendada võlgniku vastuväiteid nõudele väljaspool pankrotimenetlust. 30.08.2016 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Maire Armi. Seega on kohus tuvastanud käesolevaks hetkeks, et puuduvad pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 sätestatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kooskõlas pankrotiseadusega ei analüüsi kohus käesolevas menetlusstaadiumis enam nõude selgust puudutavaid asjaolusid. Kohus peab antud menetlusstaadiumis tuvastama, kas võlgnik on maksejõuetu ja kas see on püsiv. Sellest tulenevalt ei käsitle kohus käesolevas määruses enam võlgniku vastuväiteid nõude selgusele ja sissenõutavusele. Kohus on seda selgitanud menetlusosalistele ka 03.10.2016 kohtuistungil. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-188-12 (p 14) selgitanud, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-11 märkinud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile (p 17). Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav (p 19). Antud juhul on kohus tuvastanud, et võlausaldaja nõue, mis tuleneb 15.02.2012 kokkuleppest, on 24 541 509,52 eurot ning sellele lisanduvad viivised. Seega on vaja analüüsida võlgniku varalist seisu tuvastamaks, kas esineb püsiv maksejõuetuse olukord. Kohus on tuvastanud, et võlgniku sisuliselt ainuke vara on XXXX aktsiaseltsi aktsiad. Võlgnikule kuulub 100% XXXX aktsiaseltsi aktsiatest. Nimetatud aktsiate väärtuse kohta on kohtule esitatud muu hulgas 3 erinevat hinnangut. Võlgnik on esitanud Andres Juhkami poolt 31.07.2016 koostatud hinnangu, võlausaldaja on esitanud Aktsiaselts XXXX poolt 04.07.2016

koostatud hinnangu ning ajutine haldur on ise täiendavalt aruande koostamise käigus tellinud OÜ-lt XXXX hinnangu (hinnang on koostatud 27.09.2016). Samuti on kohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-16-2060 on kaalumisel XXXX aktsiaseltsi saneerimismenetluse läbiviimise otsustamine. Käesoleval hetkel ei ole saneerimiskava kinnitatud ning 12.05.2016 kohtumääruse alusel on koostatud eksperthinnang saneerimiskava hindamiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks käesolevas tsiviilasjas täiendava ekspertiisi määramist XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse tuvastamiseks, sest on seisukohal, et kohtule esitatud tõendid ja kohtule kättesaadavad andmed on piisavad aktsiate väärtuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus rahuldamata võlgniku poolt 03.10.2016 kohtuistungil esitatud taotluse vastava ekspertiisi määramiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku 12.10.2016 täiendav taotlus määrata ekspertiis XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte hariliku väärtuse määramiseks seisuga 30.09.2016 ja sellele lisatud XXXX ekspertarvamus esitatud TsMS § 237 lg 1 ja § 330-331 sätestatut rikkudes. 03.10.2016 kohtuistungil arutas kohus asja sisuliselt ja lõpetas asja sisulise läbivaatamise ning teatas kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aja. Seadus ei näe ette võimalust esitada taotlusi ja tõendeid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus saab TsMS § 436 lg 2 ja § 463 lg 2 alusel rajada kohtulahendi ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Eeltoodu tõttu kohus võlgniku 12.10.2016 taotlust ei menetle ja keeldub vastu võtmast tõendina sellele lisatud XXXX 12.10.2016 eksperthinnangut. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks võlgnikule. Kohus märgib, et kõik kolm (31.07.2016, 04.07.2016, 27.09.2016) eespool nimetatud hinnangut jõuavad erinevatele järeldusetele võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse osas. Kohus on seisukohal, et antud juhul peab võlgniku ja võlausaldaja poolt esitatud hinnangute puhul arvesse võtma muu hulgas asjaolu, et tegemist on huvitatud isikute poolt tellitud dokumentidega. Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult aruandes märkinud, et halduril ei ole põhjust olulises osas kahelda halduri enda poolt tellitud 27.09.2016 ekspertarvamuses toodud hinnangu objektiivsuses. Ühtlasi ei ole halduril põhjust pidada nimetatud ekspertarvamuses leitud järeldusi kallutatuks, kuivõrd tegemist on halduri enda (mitte huvitatud isiku – kas võlausaldaja või võlgniku) poolt tellitud ekspertarvamusega. Halduri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et halduri poolt kasutatav ekspert on teadlikult kasutanud võlgniku vara väärtust vähendavat metoodikat. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt on kaheldav võlgniku poolt esitatud 31.07.2016 hinnangu objektiivsus aktsiate väärtuse osas. Vastava hinnangu kohaselt on XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuseks 15 miljonit eurot. Kohus leiab, et ajutine haldur on õigesti aruandes esile toonud, et 31.07.2016 (XXXX) hinnangus eeldatakse, et XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kinnitatakse jõustunud kohtulahendiga ning XXXX aktsiaseltsi saneerimismenetlus jätkub viisil, mis ei takista majandustegevust ja saneerimiskava elluviimist. Samuti on oluline kohtu hinnangul ajutise halduri poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt vastavas hinnangus on prognoositud rahavood suuremad kui saneerimiskavas ning eeldatakse, et tulevikus kaasatakse investor, mis peaks parandama ettevõtte rahastamist. Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult asunud seisukohale, et niivõrd positiivse stsenaariumi realiseerumine on väga küsitav ja ei tugine reaalsetele andmetele. Kohtu hinnangul on 31.07.2016 (XXXX) hinnangu reaalsele olukorrale vastavus ebausutav ka XXXX kordaja 13,4 kasutamises. Ajutise halduri poolt tellitud hinnangus on see kordaja 7,7. Ajutine haldur on muu hulgas aruandes selgitanud, et taolise kordaja kasutamine XXXX aktsiaseltsi väärtuse hindamisel ei ole põhjendatud, kuivõrd 31.07.2016 hinnangus aluseks võetud väärtuskordaja ületab oluliselt sarnase sektori Euroopa keskmist kordajat. Seejuures peaksid ettevõtted, kellel on suurem riskitase, olema madalama XXXX kordajaga ning ettevõtted, kellel on suurem kasvupotentsiaal kõrgema XXXX kordajaga. Ajutine haldur on 30.09.2016 esitatud aruande täiendustes esitanud selgituse, mille kohaselt 27.09.2016 hinnangus kasutatud kordaja vastab

praktilisest kogemusest tulenevalt ka tegelikkuses Eestis tehtavate tehingute näitajale. Kõrgemad näitajad kehtivad Eestis üldjuhul vaid monopoolsete või infrastruktuuriettevõtete kohta ning Euroopa suurematel ja likviidsematel turgudel tegutsevate suurettevõtete kohta. Kohus leiab, et eelmainitu põhjal ei ole alust kahelda 27.09.2016 hinnangus kasutatud kordaja ebakohasuses. 31.07.2016 hinnangus on kasutatud muu hulgas suuresti diskonteeritud rahavoogude meetodit, mis olukorras, kus esinevad makseraskused (on algatatud saneerimismenetlus), on pigem mittekohane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-114-05 (p 13) leidnud, et pankrotiohu korral oleks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine ilmselt põhjendamatu. Muu hulgas on kohtu hinnangul ajutine haldur aruandes õigesti välja toonud, et 31.07.2016 hinnangu kohaselt oli 2013. a kõnealuste aktsiate väärtuseks 1 425 010 eurot ning 2014. a kohaldusid XXXX impordikeelud ja piimandussektori turusituatsioon on samuti halvenenud pärast 2014.a. Selles valguses ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel usutav aktsiate väärtus 15 miljonit arvestades piimandussektoris valitsenud ja valitsevat üldist olukorda ja seda, et pole võimalik tuvastada veenvaid asjaolusid, mille toel selline märkimisväärne aktsiate tõus oleks aset leidnud. Seda vaatamata asjaolule, et 2014. a määratleti aktsiate raamatupidamislikuks väärtuseks 27 784 030 eurot, sest sellise olulise väärtuse kasv (võrreldes 2013. a) arvestades üldist majanduskeskkonda on kohtu hinnangul pigem ebareaalne. Lisaks on kõnealuses hinnangus rahavoogude prognoos suurem kui XXXX aktsiaseltsi saneerimiskavas ning arvestamata on jäetud investeeringute tegemise vajadus vähemalt kulumi määras. Siinkohal peab kohus oluliseks esile tuua tsiviilasjas nr 2-16-2060 12.05.2016 kohtumääruse alusel koostatud ekspertiishinnangut XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kohta. Nimetatud eksperthinnangust selgub, et XXXX aktsiaseltsi saneerimiskavas on ette nähtud investeeringud põhivarasse 2-3 korda väiksemad amortisatsioonikulust. Kohtu hinnangul viitab see soovile näidata ettevõtte majandustulemusi tegelikust parematena. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et 31.07.2016 hinnang tugineb suuresti oletustele ja eeldustele, mille realiseerumine ei tugine veenvatele argumentidele ega prognoosidele (31.07.2016 hinnangu lk 4, 13). Kohtu hinnangul pole teisejärgulise tähendusega hinnangu lk 16 sedastatu, mille kohaselt piimatootjad ja ühistujuhid ei soovi teha koostööd XXXX aktsiaseltsiga. Ka tsiviilasjas nr 2-16-2060 koostatud eksperthinnangus saneerimiskava kohta tuuakse esile seniste koostööpartnerite usaldamatus XXXX aktsiaseltsi suhtes. Vastav asjaolu tekitab täiendavalt küsimusi äärmiselt optimistlike tulevikuprognooside realistlikkuse kohta. Samuti on selle pinnalt tuvastatud aktsiate väärtus vältimatult seotud kõigi positiivsete prognooside realiseerumisega. Seega, kui prognoosid ei realiseeru, ei vasta ka aktsiate väärtus hinnangus toodule. Kohus leiab, et ajutine haldur on sealjuures põhjendatult leidnud, et saneerimiskava kinnitamist ei ole vähemasti lähiajal põhjust loota. Teisejärguline pole kohtu hinnangul ka see, et saneerimiskava kohta on andnud eksperdid negatiivse hinnangu tsiviilasjas nr 2-16-2060. Tsiviilasjas nr 2-16-2060 12.05.2016 kohtumääruse alusel koostatud eksperthinnangus (lk 18) tuuakse muu hulgas välja, et saneerimiskava täitmine eeldab järgneva 10 aasta jooksul XXXX aktsiaseltsi käibe kasvu ca 52%. Kava ei sisalda selgitusi selle kohta, millele tuginedes XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava koostajad leiavad, et selline käibe kasv on saavutatav, arvestades eeskätt asjaolu, et XXXX aktsiaseltsi müügikäive on tänaseks oluliselt langenud ning konkurents piimatoodete turul on aasta-aastalt kasvanud. Eksperdid ei leia saneerimiskavast selgitusi selle kohta, kuidas on võimalik XXXX aktsiaseltsi turuosa sedavõrd järjepidevalt kasvatada. Oluline on kohtu hinnangul ekspertiisist (lk 18) esile tuua seisukoht, mille kohaselt saneerimiskavas puuduvad erinevad stsenaariumid olukorra jaoks, kui XXXX aktsiaseltsi müügikäive peaks võrreldes kavaga kasvama väiksemas mahus, jääma samaks või hoopis langema. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kava kohaselt on XXXX aktsiaselts vaba rahajääk saneerimisperioodi lõpuks 204 001 eurot. Ekspertiisis selgitatakse, et piisab kasvõi

prognoositud müügikäibe 1% langusest 1. aastal (2017. aastal) ning XXXX aktsiaseltsi ei suuda saneerimiskavas prognoositud vaba rahajääki genereerida, mis omakorda tähendab täiendava finantseerimise vajadust, mida kavaga planeeritud ei ole. Lisaks eeltoodule tuuakse eksperthinnangus (lk 21-22) esile asjaolu, et raamatupidamislikult kajastatakse kohtule tsiviilasjas nr 2-16-2060 kinnitamiseks esitatud võlausaldajate poolt vastu võtmata jäänud saneerimiskava juba kinnitatud saneerimiskavana ning alates aprillist 2016 on enamus lühiajalisi kohustusi kajastatud pikaajalistena bilansikirjel „Saneerimiskava“. Ekspertiisis selgitatakse, et peale lühiajaliste kohustuste kajastamist pikaajaliste kohustustena, on lühiajaliste kohustuste saldo langenud 3,76 miljoni euroni ning pikaajaliste kohustuste saldo kasvanud 47,7 miljoni euroni (30. aprilli 2016 seisuga). Eeltoodu annab XXXX aktsiaseltsi finantsseisundist ekspertide hinnangul moonutatud kuvandi, kuivõrd muudab ühe enamlevinud likviidsuse suhtarvu lühiajaliste kohustuste kattekordaja märkimisväärselt paremaks. Nimetatud suhtarv seevastu on ekspertiisi kohaselt üheks enamlevinud suhtarvuks, mille põhjal otsustatakse näiteks selle üle, kas ettevõtte makseraskused on ajutise või püsiva iseloomuga. Kohtul pole alust kahelda tsiviilasjas nr 2-16-2060 koostatud eksperthinnangu asjakohasuses ja objektiivsuses ning vastav ekspertiis kinnitab pigem ajutise halduri poolt käesolevas menetluses tellitud hinnangu järeldusi kui võlgniku poolt esitatud hinnangu järeldusi. Aktsiaselts XXXX poolt 04.07.2016 koostatud hinnangu osas leiab kohus, et kuivõrd tegemist on siiski huvitatud osapoole poolt tellitud hinnanguga, siis pole põhjendatud selle lõppjäreldusi eelistada sõltumatu ajutise halduri poolt tellitud hinnangu järeldustele. Arvestades asjaolu, et XXXX aktsiaseltsi poolt on esitatud saneerimisvaldus, on kohtu hinnangul vajalik aktsiate väärtuse tuvastamisel arvesse võtta, et kõik positiivsed prognoosid ei pruugi täituda ning antud olukorras on tõenäoline see, et vähemasti lähiajal saneerimiskava kinnitamist ei toimu ja saneerimiskavas esitatud on ekspertide poolt saanud negatiivse hinnangu. Kohus leiab, et seetõttu kajastab reaalset aktsiate väärtust kõige objektiivsemalt ja reaalsemalt ajutise halduri poolt tellitud hinnang, milles on arvesse võetud kolme erineva meetodi kaalutud keskmine tulemus. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et ajutise halduri poolt tellitud hinnangu kohaselt on XXXX aktsiaseltsi maksevõime kordaja olnud juba üle kolme aasta madal ning ettevõtte omakapitali tase on madal ning ettevõte on seetõttu likviidsusriskidele väga haavatav. Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku majandusliku seisundi paranemine sõltub otseselt võlgniku investeeringu väärtusest ehk XXXX aktsiaseltsi kontserni majandusliku olukorra võimalikust paranemisest lähiajal. Samas ei viita 27.09.2016 hinnang, et taoline XXXX aktsiaseltsi piisaval määral positiivne majanduslik tulevikuprognoos oleks sedavõrd realistlik, mis võimaldaks täita võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustuse XXXX aktsiaseltsi poolt ning tooks kaasa garantiikohustuse äralangemise. Samuti ei ole põhjust pidada XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse kasvu lähiajal sedavõrd ulatuslikuks, mille arvelt oleks võimalik võlausaldaja garantiinõue täita. Muu hulgas on viidatud vajadusele ettevõtte väärtus alla hinnata (27.09.2016 hinnangu lk 7). Firma väärtuse alla hindamise vajadust tõstetakse esile ka tsiviilasjas nr 2-162060 esitatud eksperthinnangus saneerimiskavale (lk 25). Seega on kohus seisukohal, et võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate hinnanguline väärtus on 730 600 eurot ning kohustuste suuruseks on vähemalt 25 974 016,5 eurot, millest garantiist tulenev nõue on 24 541 509,52 eurot ja millele lisanduvad viivised. Võlgnik on leidnud, et ta pole püsivalt maksejõuetu, sest tulenevalt 31.07.2016 hinnangust on aktsiate võlavaba väärtus 15 miljonit. Lisaks leiab võlgnik, et kui XXXX aktsiaselts tasub ise võla ära või see rahuldatakse pantide arvelt, siis saab võlgnik esitada vastuväite garantiist tuleneva nõude vastu. Võlgnik lisab täiendavalt, et kui nõude rahuldab garandina võlgnik ise, siis tekib tal vastavas summas nõue XXXX aktsiaseltsi vastu ning vastav nõue on käsitletav võlgniku varana. Võlgnik on seisukohal, et ka ajutise halduri poolt tellitud hinnangu kohaselt

oleks aktsiate puhasväärtus (st võlavaba) 730 600 eurot. Võlgnik on seisukohal, et aktsiate väärtus on võrdne XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte väärtusega ehk ca 61,5 miljoni euroga ning kõigi kohustuste täitmisel jääks vara üle 0,7-15 miljonit eurot ehk erinevate hinnangute alusel tuvastatud aktsiate puhasväärtus. Võlgnik on lisaks esitanud väiteid selle kohta, et ajutise halduri poolt tellitud hinnang tugineb puudulikele andmetele ja on ebausaldusväärne. Esmalt märgib kohus, et garandil ei teki automaatselt regressinõude esitamise õigust, kui ta täidab garantiist tuleneva kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 5 kohaselt kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Käesoleval juhul tagasinõudeõiguses kokku lepitud pole. Seega seisukoht, et kui võlgnik tasub garantiist tuleneva nõude, siis on see käsitletav võlgniku varana nõude kujul, ei ole õige. Kohus nõustub võlausaldaja ja ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt tuleb eristada antud juhul ettevõtte ja ettevõtte aktsiate väärtust. Võlgnikule kuuluvad aktsiad, mille hinnanguliseks väärtuseks on kohus eespool lugenud 730 600 eurot ning võlgniku vastu on garantiist tulenev nõue vähemalt summas 24 541 509,52 eurot. XXXX aktsiaseltsi enda poolt esitatud saneerimisavalduse kohaselt on aktsiaseltsil kohustusi vähemalt 55,4 miljonit eurot (saneerimise algatamise määrus 18.02.2016, tsiviilasi nr 2-16-2060) ning saneerimisavalduses on mööndud, et pankroti korral ei suudetaks tõenäoliselt katta kõiki kohustusi (tsiviilasjas nr 216-2060 esitatud saneerimisavalduse lk 5). Seega on võlgniku poolt esitatud andmed vastuolulised ning antud menetluses tuginevad need hinnangule, mille osas kohus leidis eespool, et see ei kajasta andmeid reaalset olukorda arvestades ning viitab soovile näidata vara väärtust oluliselt kõrgemana, kui see tegelikult on. Kohus on seisukohal, et võlgniku seisukohad XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte väärtuse ja sealt kaudu aktsiate väärtuse kohta pole veenvalt tõendatud. Kohus peab siinkohal oluliseks märkida, et kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis läheb võlgniku vara ehk aktsiad realiseerimisele ning saadud rahalistest vahenditest tasutakse võlausaldajate nõuded. Antud juhul on aktsiate väärtuseks hinnanguliselt 730 600 eurot ja võlausaldaja nõude suuruseks rohkem kui 24 miljonit eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi kordades. Seoses võlgniku väidetega ajutise halduri poolt tellitud hinnangu alusandmete puudulikkusele ja järelduste ebakohasusele, on vastava hinnangu koostanud eksperdid andnud selgitusi 30.09.2016 esitatud ajutise halduri aruande täienduses ja 03.10.2016 kohtuistungil. Nimetatud isikud on selgitanud, et on alusandmetena kasutanud neile kättesaadavaid andmeid ning sealjuures tsiviilasjas nr 2-162060 saneerimismenetlusega seoses esitatud andmeid. Muu hulgas on ajutine haldur selgitanud 03.10.2016 kohtuistungil, et võlgnik ei esitanud kõiki halduri poolt nõutud andmeid. Olukorras, kus võlgnik heidab ette andmete mittekasutamist, mida ta ise pole esitanud ajutisele haldurile vaatamata nende andmete pärimisele, ei ole põhjendatud võlgnikul tugineda asjaolule, et kasutatud on puudulikke andmeid järelduste tegemisel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtule esitatud ja kohus ise tuvastanud piisavad ja vajalikud andmed jõudmaks järeldusele võlgniku püsiva maksejõuetuse esinemise kohta. Kohus on seisukohal, et XXXX ja XXXX selgitused 30.09.2016 esitatud ajutise halduri aruande täienduses ja 03.10.2016 kohtuistungil 27.09.2016 hinnangu koostamise kohta olid põhjalikud ning loogilised ja kohtul puudub alus asuda seisukohale, et vastavas hinnangus sisalduvad järeldused oleksid asjakohatud või ebaobjektiivsed. Kohus leiab, et kõnealuses hinnangus kasutatud meetodite valik, aluseks olnud andmed ja andmete põhjal tehtud järeldused on piisavad, et anda reaalne hinnang vaidlusaluste aktsiate väärtuse kohta. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul on võlgnikul olemas piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXX OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ja see on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 25 974 016,50 euro ulatuses ning vara suuruseks hinnanguliselt 730 869,55 eurot. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Lisaks asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse oluline tõus on XXXX aktsiaseltsi enda majandusliku seisundi tõttu ebatõenäoline, sest XXXX aktsiaseltsi suhtes on esitatud saneerimisavaldus, mille põhjuseks on ilmselged makseraskused. Sealjuures on maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-2060 määratud ekspertiisi kohaselt saneerimismenetluse edukus väga ebatõenäoline, kuivõrd saneerimiskava koostamisel aluseks võetud eeldused ja prognoosid ei ole kooskõlas reaalse olukorraga ega arvesta äritegevuse oluliste riskide realiseerumise võimalusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid konkreetseid asjaolusid, mis objektiivsele kõrvaltvaatajale annaks alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures ei ole tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale oleks maksevõime taastamiseks piisav. Antud situatsioonis ületab kohustuste suurus mitmetes kordades olemasolevat vara ning puuduvad asjaolud, sh soodne majanduskeskkond, mis võimaldaks võlgniku vara väärtuse olulist kasvu ka pikemas perspektiivis. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti selgitada välja, kas maksejõuetuse põhjuseks võis olla kuriteo tunnustega tegu ja/või raske juhtimisviga. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse ärakirja Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutine haldur on 29.09.2016 esitatud avalduse kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 23 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 2185 eurot, millele lisandub käibemaks 437 eurot, kokku 2622 eurot. Ajutine haldur palub lisaks määrata ajutise halduri vajaliku kulu suuruseks 8400 eurot (sh käibemaks). Vastav kulu tuleneb ajutise halduri poolt tellitud ekspertiishinnangust võlgniku vara väärtuse väljaselgitamiseks. Ajutine haldur palub tasu ja vajalikud kulud välja mõista võlgniku varast. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldajad ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 11022 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXXX OÜ-lt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd avaldaja esitas pankrotiavalduse, mille kohus rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud XXXX OÜ kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja palub 06.10.2016 menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks menetluskulud summas 26 441,05 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest ning lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga vahemikus 160-200 eurot. Kokku on avalduse kohaselt lepinguline esindaja osutanud õigusteenust 146,6 h. Avaldaja palub määrata lepingulise esindaja kulu suuruseks 24 546 eurot. Lisaks palub avaldaja menetluskuludena kindlaks määrata riigilõivu 350 eurot, tõlkekulud 1538,25 eurot ja registritest teostatud päringud 6,80 eurot. Võlgnik on esitanud vastuväited ja leiab, et menetluskulud on põhjendamatult suured. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määr vahemikus 160-200 eurot on liiga suur. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 16.06.2016 ja 20.06.2016 toiminguid seoses protokolli parandamisega 0,5 h, kuivõrd hagita menetluses TsMS § 477 lg 8 kohaselt ei saa taotleda protokolli parandamist. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 31.08.2016 ja 01.09.2016 toiminguid seoses seisukohtade kokkuvõtte koostamisega 3,5 h. Vastavate kokkuvõtete koostamine on avaldaja enda töö korraldamise viis ning kuivõrd kohus pole kokkuvõtete koostamist nõudnud avaldajalt, siis pole nende toimingute kulu arvestamine menetluskulude hulka põhjendatud. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka menetluskulude nimekirja koostamise toimingut 1 h. Riigikohus on selles osas selgelt väljendanud lahendis nr 3-2-1-77-14 (p 12), et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata.

Seega arvestab kohus maha menetluskulude kindlaksmääramisel 5 h ulatuses toiminguid ja loeb lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 141,6 h ning määrab lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks 16 992 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib selgitavalt, et antud tsiviilasja materjalid on tavapärasest mahukamad ning sisaldavad detailsed finantsandmeid, milles orienteerumine ja analüüsi teostamine on ajamahukas tegevus. Lisaks on oluline märkida, et võlgnik esitas ise arvukalt ja suuremahulisi menetlusdokumente ja seisukohti, mille analüüsimine ja vastamine nõudis avaldajalt põhjendatult väga arvestatava ajalise ressursi. Muud avalduses näidatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb ülejäänud osas rahuldada vastavalt avalduses esitatule. Seega määrab kohus avaldaja menetluskulud kindlaks summas 18 887,05 eurot. Kohus jätab rahuldamata Nordea Bank Finland PLC taotluse mõista menetluskulud välja XXXX OÜ-lt. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.