lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-5883/20

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 18.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-5883/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Kostja)Siidipind OÜ11989497(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18. oktoober 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-16-5883; Swedbank Liising AS hagi Alliku Talu OÜ ja Urmas Einroosi vastu võla tasumise nõudes tsiviilasja hind 925,60 eurot Silvi Maiste

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja I

Kostja II Asja lahendamine

Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Birgit Juhanson e-post: [email protected] Alliku Talu OÜ (registrikood 11989497; aadress Vardja küla, Viljandi vald, 70109 Viljandi maakond ) juhatuse liige Kadri-Ann Gross (isikukood:xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxx ) Urmas Einroos (isikukood: xxxxxxxxxx; xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx ) lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi ja välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks 925,60 eurot. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega ja ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta solidaarselt kostjate kanda; 2.2 välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna 175 eurot; 2.3 välja mõista Alliku Talu OÜ-lt ja Urmas Einroosilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 175 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 4 2 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.6 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue 27.05.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja OÜ Alliku Talu liisingulepingu nr 01190022L, mille esemeks oli maastur BMW X5 3.0, tehasetähis WBAFF01020LY90892, ehitusaasta 2008 ning millega hageja finantseeris vara kasutamise võimaldamiseks liisinguvõtjale vajalikku tehingut. Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist tagas kostja II 27.05.2015 sõlmitud käenduslepingu nr 01190022L alusel. Kostja vastutuse maksimumsumma oli käenduslepingu punkti 1 kohaselt 5000,00 EUR ning käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni (käenduslepingu p 13). Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata liisingumaksed ja esitatud viivise arve. Liisingumakseid (s.h intress) on tasumata kogusummas 1133,00 EUR ning viiviseid on tasumata kogusummas 17,38 EUR. Kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.1 saatis hageja 04.09.2015 liisinguvõtjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles märkis, et liisinguvõtjal oli kogunenud võlgnevust 66 kalendripäeva eest ning palus selle koos lisanduvate arvetega tasuda hiljemalt 24.09.2015. 18.09.2015 sõlmisid liisinguandja (hageja) ja liisinguvõtja (kostja) liisingulepingu lisa, mille sõlmimisega pooled leppisid kokku liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetamises. Liisinguleping lõpetati kokkuleppel 18.09.2015. Pooled leppisid 18.09.2015 sõlmitud liisingulepingu lisa allkirjastamisega kokku, et liisinguvõtja tagastab liisingueseme esimesel võimalusel liisinguandja koostööpartneri SKO Motors OÜ (Škoda Laagri) müügiplatsile. Lisaks poolte vahel 18.09.2015 sõlmitud kokkuleppele sätestab ka liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.3, et liisinguvõtja kohustub liisingulepingu ülesütlemisel

viivitamatult tagastama liisingueseme liisinguandja volitatud esindajale. Liisinguvõtja tagastas vara 24.09.2015 hageja koostööpartnerile SKO Motors OÜ-le. Liisingulepingu põhitingimuste punktile 10.1.1. on liisinguandjal õigus vara võõrandamisel kasutada koostööpartnerite teenuseid (p 10.1.1). Sõiduk suunati SKO Motors OÜ kaudu müüki 05.10.2015. Koostati ka tehnilise seisundi hindamise akt, millelt nähtuvad sõidukil esinevad puudused ja kahjustused. Liisinguese realiseeriti 16.10.2015 hinnaga 19 500 EUR koos käibemaksuga. Vara tagastamise ja realiseerimisega kandis hageja kulusid kokku summas 752,92 EUR ilma käibemaksuta. Kuivõrd sõiduki realiseerimise eest laekunud vahenditest ei olnud võimalik katta kogu nõuet kostja vastu, saatis hageja 05.11.2015 kostjale I ja kostjale II nõudekirja, milles palus allesjäänud võlgnevuse tasuda. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on liisingulepingu nr 01190022L järgne nõue kostjate vastu kokku 925,60 EUR. Nõue koosneb käibemaksuta jääkmaksumuse nõudest summas -977,70 (positiivne tulem) EUR, tasumata arvetest summas 1 133,00 EUR, viivismaksete võlgnevusest summas 17,38 EUR ning lepingu ülesütlemisega kaasnenud lisakuludest summas 752,92 EUR. Kostjate vastuväited Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad leiavad, et hageja on esitanud valeandmeid ja jätnud avaldamata Alliku Talu OÜ ja Swedbank Liising AS vahelised kokkulepped. Alliku Talu OÜ poolne peamine väide hagi rahuldamata jätmises põhineb kuupäeval 17.03.2016.a. Swedbank Liising AS esindajale Henri Listmann’ile saadetud e-mail kirjas. Vaatamata korduvatele nõudmistele Alliku Talu OÜ esindajate poolt ei esitanud Swedbank Liising AS poolte allkirjadega „liisingueseme võõrandamiseks müüki suunamise akti”, kus oleks kindlaks määratud liisingueseme võõrandamise alghind. Seetõttu puudus Alliku Talu OÜ esindajatel igasugune võimalus osaleda võõrandatud liisingeseme „õiglase müügihinnaga” müügiprotsessis, milline õigus on määratud liisinglepingu nr 01190022L punktides 10.1 kuni 10.4. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 27.05.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja OÜ Alliku Talu liisingulepingu nr 01190022L, mille esemeks oli maastur BMW X5 3.0 (tl 8-12) ja lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist tagas kostja II 27.05.2015 sõlmitud käenduslepingu nr 01190022L alusel (tl 20-21).
2.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei täitnud liisingulepingut. Hagiavalduse kohaselt on kostjatel tasumata vastavalt nõude kalkulatsioonile (tl 57) 925,60 eurot.
3.Kostjad vaidlevad asjaolu üle, et neil puudus võimalus osaleda võõrandatud liisingeseme müügiprotsessis. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kohtule korduvate poolte vahelise kirjavahetuste esitamine ei ole asjakohane ega tõenda, et on rikutud hageja poolt liisingueseme müügiprotseduuri. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjate poolt nõutud müüki suunamise akt ei ole keskse tähtsusega dokument müügiprotsessis osalemise tagamisel. Auto oli avalikult müügis auto24 portaalis ja arvestades ka kõiki meilivahetusi, mis on hageja ja kostja vahel toimunud, siis ei saa kuidagi väita et võlgnik ei saanud müügiprotsessis osaleda. Võlgnikul oli võimalik avalikust portaalist liisinguese ise osta ja potentsiaalne müüja hagejani suunata.
4.Kostjale on edastatud hageja poolt 04.09.2015.a. lepingu ülesütlemise teatis (tl 29). Lisana on märgitud liisingueseme müügiprotseduur (tl 31). Seega olid kostjad teadlikud liisingueseme müügist.
5.Hageja on esitanud liisingueseme müüki suunamise kohta koostatud akti koos alghinna määramisega (tl 170), mis on edastatud kostjale 18.03.2016 (tl 171).
6.Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Leides, et hageja poolt on rikutud liisingueseme müügiprotseduuri, oleks kostjad pidanud oma vastuväiteid ka tõendama.
7.VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
8.VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
9.Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 925,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja on hagiavalduses palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 175 eurot. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulud kokku summas 175 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja