G.A. kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – G.A. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.10.2016 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.A. tellis Tallinna Vanglas ajalehte Äripäev. 12.01.2016 esitas ta vanglale taotluse, et pikendada ajalehe tellimust ühe kuu võrra. Vajamineva summa lubas kaebaja võtta maha oma isikukontolt. Ajavahemikul 28.01.2016–03.02.2016 käis kaebajal korraga kaks ajalehenumbrit, millest võib järeldada, et vähemalt osaliselt ajalehtede tellimused kattusid. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et Tallinna Vangla tegi tema jaoks ebasoodsa tehingu, millest tulenev kahju kuulub hüvitamisele. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 04.02.2016 kahju hüvitamise taotluse.
2.Tallinna Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 05.04.2016 otsusega nr 537/16/28-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.05.2016 G.A. kaebus kahju hüvitamiseks summas 6,90 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis.
3-16-858
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja rõhutab kaebuses, et 12.01.2016 avalduses taotles ta selgesõnaliselt tellimuse pikendamist ühe kuu võrra. Ühtlasi heidab ta vanglale ette, et tehingu vormistamisel ei kontrollitud kõiki vangla valduses olevaid dokumente. Tallinna Vangla väidab kaebajale esitatud ja tema tasutud arvete põhjal, et ajaleht telliti perioodideks 18.12.2015–17.01.2015, 21.01.2016–20.02.2016 ja 25.02.2016–24.04.2016. Tegelikkuses ei ole ajalehe tellimus ajavahemikul 18.12.2015–17.01.2016 kattunud temani toimetatud ajalehtede kuupäevadega. Seda kinnitavad dokumendid, mida vahistatu peab allkirjastama ajalehe kättesaamise hetkel. Viidatud dokumentidelt nähtub, et jaanuarikuus toimetati kaebajale kätte uue tellimuse ajaleht, kuigi vana tellimus veel kehtis. Kaebajal on üksnes kaudne võim oma tehingute üle: vahistatuna saab ta esitada taotlusi, et tema isikukontol olevat raha kasutataks teatud otstarbel. Füüsiliselt teeb tehingu vanglateenistus.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Võib möönda, et kaebajale on kattuvate tellimuste osas kahju tekkinud. Kahjunõude rahuldamiseks ei piisa aga sellest, et isikule on kahju tekkinud. Kahjunõude rahuldamiseks peab kahju olema tekkinud vanglateenistuse tegevuse tagajärjel, s.o kui tellimus on esitatud isiku nimel tahtlikult ebaõigesti. Vanglateenistus ei ole kaebaja nimel ebasoodsat tehingut sõlminud. Tallinna Vangla on esitanud kaebaja nimel ajalehe Äripäev tellimused perioodideks 18.12.2015–17.01.2015, 21.01.2016–20.02.2016 ja 25.02.2016–24.04.2016, mis kajastuvad kaebajale väljastatud arvetelt. Vangla on esitanud tellimuse vastavalt kaebaja soovile üksteisele järgnevateks perioodideks. Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 3 ls 2 kohaselt on vahistatul lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Perioodika tellimine vangla vahendusel tähendab, et vangla esitab tellimuse ning vanglateenistus toimetab tellitud väljaande vahistatule kätte, kui see posti vahendusel vanglasse saabub. Perioodika tellimisel on vangla seega tehingu vahendajaks ja seda kohustust on vangla täitnud. Kui tellitud perioodikat ei ole kaebajale kätte toimetatud vastavalt tema soovile ja tellimusele, tuleb tal kahjunõudega pöörduda teenuse osutaja poole. Teenuse vastavuse eest tellimusele saab vastutada üksnes tehingu osapool. Tallinna Vangla ei ole perioodika tellimuse puhul lepingu osapooleks, vaid vahendab teenusepakkuja ja vahistatu vahelise lepingu sõlmimist. Kui puudub vangla õigusvastane tegu, ei saa olla ka põhjuslikku seost kaebajale kahju tekkimise ja vangla tegevuse vahel. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust mõista kahjunõude rahuldamise korral välja seadusjärgset viivist. Viivise nõue rahuldatakse, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Viivise nõue oleks põhjendatud olukorras, kus kohustatud isik on oma kohustuse täitmisega avalik-õiguslikus suhtes viivitanud ning maksnud raha välja hilinemisega või on pidanud isiku raha alusetult kinni. Samuti peaks kaebajale sellise viivituse tagajärjel olema tekkinud varalist kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Käesoleval juhul kaebajale sellist kahju tekitatud ei ole. Riigivastutuse seadus ei näe õiguskaitsevahendina ette viivise tasumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2(4)
3-16-858
7.Kaebaja nõuab vastustajalt varalise kahju hüvitamist summas 6,90 eurot ja seadusjärgset viivist seoses kattuvate ajalehe tellimustega ajavahemikul 28.01.2016–03.02.2016, s.o viie ajalehenumbri osas.
8.Selleks, et isikule tekkinud varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik viidatud eeldused.
9.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on vahistatuna lubatud tellida vangla vahendusel perioodikat eeldusel, et see ei ohusta vangla julgeolekut. Kaebaja on Tallinna Vangla vahendusel tellinud ajalehte Äripäev ja ta on väljaanded kätte saanud. Pooled hindavad erinevalt varalise kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ja peaasjalikult seda, kas kahju tekkis kaebajale Tallinna Vangla õigusvastase teo tagajärjel.
10.Kaebaja sõnul soovis ta Äripäeva tellimust ühe kuu võrra pikendada. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vanglateenistus ei kontrollinud kõiki dokumente tema taotletud tehingu tegemisel. Vastustaja leiab, et vangla vastutab kattuvate tellimuste eest siis, kui tellimused on esitatud isiku nimel tahtlikult ebaõigesti. Vangla ei ole kattuvaid tellimusi esitanud. VangS § 93 lg 3 kohaselt on vahistatul muu hulgas lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab perioodika tellimine vangla vahendusel seda, et vangla esitab perioodika tellimuse ning vanglateenistus toimetab tellitud väljaande vahistatule kätte, kui see posti vahendusel vanglasse saabub (lk-d 201 ja 96). Sellisena on vanglal perioodika vahendamisel kaks ülesannet: esitada tellimus ja toimetada väljaanne vanglasse jõudmisel vahistatule kätte. Vangla peab mõlemaid ülesandeid täitma nõuetekohaselt, s.o esitama kohase tellimuse ja väljaande selle vanglasse jõudmisel vahistatule kätte toimetama. Väljaande numbri väljastamine kaebaja nimele lehekeskuses või postkontoris ja vedu, s.o tellimuse faktiline täitmine, enne selle vanglasse jõudmist on seega teenuse osutaja ülesanne. Kaebaja on viidanud, et dokumendid, mille vahistatu peab allkirjastama ajalehe kättesaamise hetkel, tõendavad, et ajalehe kaks erinevat tellimust perioodiliselt kattusid. Kaebaja on sama väite esitanud nii kaebuses kui 09.09.2016 taotluses. Vastustaja on õigesti viidanud, et kaebaja 09.09.2016 taotlus on esitatud kohtule hilinenult. Kaebajal tuli esitada seisukohad Tallinna Vangla 20.07.2016 vastusele hiljemalt 02.09.2016. Kaebaja esitas täiendavad taotlused 09.09.2016. Seega ei ole kinni peetud menetlustähtaegadest. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta esitas menetlusdokumendi hilinemisega. Kuivõrd vastav väide sisaldus ka kaebuses ja vastustaja on sellele vastanud, ei saa seda pidada uueks taotluseks, ning kohus saab selle kohta siiski seisukoha võtta. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumente oli kaebajal õigus esitada kuni 09.09.2016. Kohus leiab, et ajalehe tellimused ei kattunud Tallinna Vangla õigusvastase teo tagajärjel. Vastustaja on esitanud kohtule perioodika tellimused, millelt nähtub, et ajakirjade tellimisel ei ole vigu tehtud. Saabunud väljaanded on kaebajale ka kätte toimetanud. Kaebajale esitatud arvetelt nähtub, et ajaleht Äripäev oli kaebajale tellitud ajavahemikel 18.12.2015–17.01.2016, 21.01.2016–20.02.2016 ja 25.02.2016–24.04.2016. Esitatud arvete kohaselt tellimuste perioodid seega ei kattu. Isegi kui kaebajal oli perioodika tellimuse taotlusele märgitud, et ta soovib ajalehe tellimust pikendada ühe kuu võrra, märkimata kindlat tellimuseperioodi, ei saa vangla3(4)
3-16-858 le tellimuste kattumist ette heita, sest arvete kohaselt tellimused ei kattunud. Kohus selgitab kaebajale, et teenuse osutajal tekib õiguslik kohustus teenust osutada tasutud arve alusel. Asjaolul, et tellimused kattusid kaebajale allkirjastamiseks esitatud dokumentidel, ei ole õiguslikku tähendust. Nimelt ei ole kaebajal õigust nõuda tema allkirjastatud dokumentide alusel, et talle teenust osutataks. See õigus on tal üksnes tasutud arve alusel. Tasutud arvetel on omakorda tellimusperioodid kirjas: need on 18.12.2015–17.01.2016, 21.01.2016–20.02.2016 ja 25.02.2016–24.04.2016. Seega oli teenuse osutajal kohustus osutada teenust – väljastada tellitud väljaanne kaebajale ja toimetada see postiga vanglasse – eelviidatud perioodidel. Kui tellimusperioodid kattusid, ei ole teenuse osutaja nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud. Kaebajale allkirjastamiseks esitatud dokument näitab jällegi, et teenuse osutaja ei ole nõuetekohaselt tellimust täitnud. Arvestades, et teenuse osutajaks on kattuva perioodi puhul AS Eesti Post (tl 22 pöördel), on kaebajal õigus pöörduda kahjunõudega AS-i Eesti Post poole.
11.Kuna kahju hüvitamise esimene eeldus – avaliku võimu kandja õigusvastane tegu – ei ole täidetud, ei pea kohus muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollima. Kui ei ole õigusvastast tegu, ei saa olla ka põhjuslikku seost kahju ja õigusvastase teo vahel. Nii tuleb kaebus jätta rahuldamata.
12.Kohus märgib täiendavalt vastustajale, et RVastS § 7 lg 4 ei keela riigivastutuse korral mõista välja viivist VÕS §-is 113 sätestatud määras. Kuna kahjuhüvitise maksmise puhul ei ole määratud kohustuse täitmise aega, siis tuleks viivise arvestamise algusaja määramisel lähtuda VÕS § 113 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul võlgnetavalt rahaliselt kohustuselt viivist alates ajast, mil isik esitas kahju hüvitamise nõude.
13.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.