Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld
Kohtuasi
Denis Antropovi kaebus Tallinna Vangla vastu kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Denis Antropov Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52665
Menetluse alus Riigikohtus
Denis Antropovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Denis Antropovi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-52665 resolutsiooni p-d 1 ja 2.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Denis Antropovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 27. veebruaril 2014 Denis Antropovi nõude maksta talle kambrites ebapiisava põrandapinna tagamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 18 000 eurot.
7.aprillil 2014 registreeris Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamise avalduse.
2.Tallinna Vangla tagastas 6. oktoobri 2014. a vastusega D. Antropovi kahjunõude osaliselt läbivaatamatult ning jättis ülejäänud osas rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
3.D. Antropov esitas 27. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada
Tallinna Vangla 6. oktoobri 2014. a vastuse kehtetuks, vaadata läbi tema kahjunõue tervikuna ning mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 18 000 eurot.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 19. märtsi 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebuse osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2222 eurot. Kaebaja menetluskulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.
5.D. Antropov esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse hüvitise suuruse osas.
6.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt hüvitise välja. Vastustaja palus teha asjas uue otsuse ja jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
7.Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a määrusele, millega kohustati kaebajat muu hulgas esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas D. Antropov kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et kaebuse esitamise aja põhjuseks oli Tallinna Vangla viivitus kohtueelses menetluses lahendi tegemisel. Kaebaja esitas kaebuse 30 päeva jooksul vangla vastuse saamisest, mistõttu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 järgi kaebus tähtaegne. Varasemates asjades ei ole kaebaja kaebusi vastu võetud, sest ta ei oodanud ära kohtueelses menetluses haldusorgani vastuseid, kuigi viimane ei teinud neid tähtaegselt teatavaks.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52665 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 1), tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse (p 2) ning tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse lisad 5-l lehel ja 22. aprilli 2015. a avalduse lisad 7-l lehel (p 3). Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast puuduste kõrvaldamist, seega 7. juulil 2014. Kaebaja käitumisest, st sellest, et ta esmalt esitas kahju hüvitamise nõude vanglale, samuti tema viitest varasemale kohtusse pöördumisele, võib järeldada, et ta on teadlik kahjunõude kohtueelse lahendamise korrast. Kaebaja pidi seega olema teadlik vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mis viitab ka RVastS-le. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist, vaid pigem näitab kaebaja ebapiisavat huvi enda õiguste kaitsmise vastu. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.D. Antropov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetluse jätkamiseks. Kaebaja hinnangul nõudis ringkonnakohus alusetult kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist, kuna tema kaebus oli tähtaegne. Kaebaja viitab asjaolule, et vangla märkis vastuses kahjunõudele, et sellega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul. Seda tähtaega kaebaja järgis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt
7.juuniks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 6. oktoobril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 27. oktoobril 2014.
12.Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-1816 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
7.juulil 2014. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.
13.Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.
14.Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Nele Parrest, Viive Ligi, Jüri Põld
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.