Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest
Kohtuasi
Kestas Zitikise kaebus Tallinna Vangla vastu ebapiisava põrandapinna tagamisega ja nõuetele mittevastavatesse kambritesse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Kestas Zitikis Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52572
Menetluse alus Riigikohtus
Kestas Zitikise määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kestas Zitikise määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52572.
3.Teha uus määrus, millega lugeda Kestas Zitikise kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 14. juulil 2014 Kestas Zitikise nõude maksta talle mittevaralise kahju eest hüvitist 3500 eurot. Mittevaraline kahju tekkis taotluse kohaselt seetõttu, et kaebajale ei tagatud kambrites piisavalt põrandapinda ning kambrite valgustus- ja niiskustase ei vastanud nõuetele.
2.Tallinna Vangla jättis 23. septembri 2014. a vastusega K. Zitikise kahjunõude rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
3.K. Zitikis esitas 22. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3500 eurot.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 27. augusti 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52572 kaebuse
osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 300 eurot ja menetluskulu 3 eurot 55 senti.
5.K. Zitikis esitas apellatsioonkaebuse, milles palus uue otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldada.
6.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt hüvitise ja menetluskulud välja. Vastustaja palus teha asjas uue otsuse, jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
7.Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a määrusele, millega kohustati kaebajat muu hulgas esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas K. Zitikis kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses leidis kaebaja, et lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3 on ta kohtusse pöördunud tähtaegselt. Ka on kaebaja järginud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega alates vangla vastuse kättesaamisest. Kaebajale ei saa tähtaja järgimata jätmist süüks panna, kui Tallinna Vangla kui riigivõimu esindaja on kahjunõude lahendamise tähtaega rikkunud.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52572 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse ning tagastas kaebaja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast taotluse esitamist, seega 14. oktoobril 2014. RVastS kahjunõude esitamise sätted on eriregulatsioon HKMS suhtes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaeg ennistada. Vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.K. Zitikis esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja pöördus kahjunõudega vangla poole tähtaegselt, vangla rikkus kahjunõude lahendamise tähtaega, kuid vangla vastuse saamisest alates pöördus kaebaja tähtaegselt (30 päeva jooksul) kohtu poole. Kaebaja rõhutab, et temalt ei saa nõuda tähtaegade järgimist, kui rikkumine tuleneb riigivõimu esindaja käitumisest.
10.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning leiab, et ringkonnakohus jättis tähtaja õiguspäraselt ennistamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu
30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
12.Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 15. septembriks 2014, kuid vastas kahjunõudele alles 23. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 22. oktoobril 2014 ning see jõudis halduskohtusse 23. oktoobril 2014.
13.Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-1816 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
15.oktoobril 2014. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.
14.Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja kahjunõudele vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.
15.Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Nele Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.