lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-210/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-210/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-210

Haldusasi

R.S.i kaebus Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkirja nr 5-2/1630 tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – R.S.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja.

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.R.S.i menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkirjaga nr 5-2/1630 (edaspidi käskkiri) määrati R.S.ile distsiplinaarkaristus, kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametnike korraldustele lõpetada loenduse läbiviimise segamine ning sulgeda kambri uks.
2.R.S. esitas 04.12.2015 käskkirjale vaide, mis jäeti 21.01.2016 vaideotsusega 5-15/36367-2 rahuldamata.
3.27.01.2016 saabus halduskohtule R.S.i kaebus Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkirja nr 52/1630 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist. Kaebaja ei avanud kambri nr 35 ust pärani ning ei seisnud ukseavas. Samuti allus kaebaja korraldusele uks sulgeda. Käskkirjas viidatud kodukorra punkt 6.3 ei ole asjassepuutuv, kuna reguleerib tegevusi ajal, mil loendus toimub kinnipeetava kambris. Kui loendust teostatakse mujal kambris, siis teise kambri kinnipeetavad ei ole loendusalused isikud. Kuigi rikkumist peeti raskeks, siis tegelikult on rikkumise raskust objektiivselt raske hinnata, kuna korraldusele alluti. Lisaks on käskkirjas märgitud, et kaebaja varasemat karistatust võetakse arvesse, siis tegelikult seda arvestatud ei ole. Isegi kui lugeda, et rikkumine leidis aset, siis on kartserikaristus ebaproportsionaalne.
5.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning võtta halduskohtul arvesse ka vaideotsuses toodud seisukohti.
5.1.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täima vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse seaduslikele korraldustele ning selle täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuse määramise õiguse sätestab VangS § 63 lg 1. Vanglaametniku ettekandest nähtuvalt anti R.S.ile seaduslik korraldus ukse sulgemiseks ning loenduse teostamise mitte takistamiseks. Kaebaja korraldust ei täitnud. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine on raske rikkumine ning sellele peab järgnema vastav karistus. Vastasel juhul oleks tegemist signaaliga, et kehtivat korda ei tule järgida ning isikul tekib karistamatuse tunne. Kahe ööpäevast kartserikaristust ei saa pidada praegusel juhul ebaproportsionaalseks või liiga raskeks. Distsiplinaarkaristuse määramisel tagati kaebajale ärakuulamisõigus.
5.2.Vanglal on kohustus reageerida igale ettekandes kirjeldatud olukorrale, et tagada vangla üldine julgeolek ja karistuse täideviimise eesmärgid. Kaebaja poolt vanglaametniku korralduse mitte allumine on tõendatud J. J.i 19.11.2015 koostatud ettekandega, mis on käsitatav tõendina. Vanglaametnikul puudub igasugune motiiv ja vajadus valeettekande esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub käskkirjas (tlk 8 ja pöördel) ja 21.01.2016 vaideotsuses (tlk 9–10 ja pöördel) tooduga ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid tervikuna korrata. Kohus nõustub ka vastustaja kohtumenetluses esitatud väidetega. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist:
7.J. J. tegi 19.11.20155 ettekande (tlk 24), mille kohaselt segas R.S. 19.11.2015 kella 19.30 paiku loenduse läbiviimist korduvalt ukse avamisega, ukse vahes seismisega ja valvurite tagant kiirustamisega. Ka kaebaja ei eita vanglaametnikult segamise lõpetamiseks korralduse saamist ning seda, et ta ukse vahel seisis. Küll aga leiab kaebaja, et ta ei avanud ust pärani ning et ta allus ukse sulgemise korraldusele.

2(4)

8.VangS § 67 punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 võib kinnipeetavale sama seaduse nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 6.3 esimene lause kehtestab, et loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel, tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit, rääkida ilma vanglaametniku loata või takistada loenduse läbiviimist muul viisil. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eelviidatud kodukorra punkt ei ole asjassepuutuv, kuna reguleerib tegevust kambris. Kohtu hinnangul reguleerivad kodukorra punkt 6 ja selle alapunktid loenduse läbiviimist ning kodukorra punkt 6.3 kehtestab muu hulgas üldise kohustuse mitte takistada loenduse läbiviimist, sõltumata sellest, kus see toimub.
9.Võttes aluseks kaebuse ning vastustaja esitatud video (kätte saadav e-Toimikust) ei saa olla mõistlikku vaidlust asjaolus, et kaebaja kambri ukse loenduse läbiviimisel avas ning vanglaametnikud andsid kaebajale korralduse loenduse läbiviimise segamise lõpetamiseks (tlk 1). Ka videosalvestiselt on selgelt näha, et 19.11.2015 ajavahemikul 19.30.28–19.33.06 avatakse kambri nr 35 ust vähemalt seitsmel korral ning nendest neljal korral avatakse uks praktiliselt täielikult. Kohtu arvates on videolt nähtuva põhjal ilmne kaebaja poolt loenduse läbiviimise takistamine ja muul viisil segamine. Selline kinnipeetava käitumine hajutab loendust läbiviiva ametniku tähelepanu ning võib ohustada sellega tema julgeolekut ning korda kinnipidamisasutuses.
10.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust, kas kaebaja avas kambri ukse pärani või osaliselt, kuivõrd tegemist on tunnetusliku küsimusega ning ukse avatus sõltub suuresti ka vaataja asukohast. Samas nähtub kohtule esitatud videosalvestiselt, et kambri nr 35 ust avatakse korduvalt. Kaebaja ei väida, et tema ei olnud ukse avaja, et vanglaametnikud ei andnud talle korraldust ukse sulgemiseks ja loenduse läbiviimise takistamise lõpetamiseks. Vastupidi, kaebaja toob kaebuses üheselt välja, et talle anti korraldus. Kuigi kaebaja väidab korraldusele allumist, siis kohtule esitatud videomaterjal seda ei kinnita, kuna korraldusele allumise korral oleks kambri nr 35 uks pidanud olema loenduse lõpuni kinni ning seda oleks võinud avada alles loenduse lõpus vastavasisulise korralduse saamisel.
11.Kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2011 otsus nr 3-10-875) on asutud seisukohale, et vanglaametnikul puudub tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Kinnippetaval aga esineb ilmselge põhjus distsipliinirikkumise eitamiseks, eesmärgiga vältida karistust. Käesoleval juhul ei ole tõendina esitatud videolt nähtuv ja vanglaametniku ettekandes sisalduv teave vastuolus. Vaidlus selle üle, kas uks avati igakordsel pärani või jäi pooleldi avatuks ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust.
12.Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, punkt 13; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, punkt 14; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, punkt 17). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema 3(4)

õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud ning korraldus oli seaduslik. See tähendab, et kaebajal oleks tulnud täita talle antud korraldus ja soovi korral vaidlustada see hiljem.

13.Kaebaja leidis lisaks, et isegi kui ta on distsipliinirikkumise toime pannud, siis on talle määratud karistus ebaproportsionaalne. Kohus sellega ei nõustu. Kaebajale määrati rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks. Kaebaja ei ole esitanud arusaadavaid põhjendusi, miks on määratud karistus tema arvates ebaproportsionaalne. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Distsiplinaarkaristus peab olema kinnipeetavale vahetult tunnetatav ning selle eesmärgiks on suunata kinnipeetavat tulevikus õigusrikkumisi vältima, s.t karistuse peab olema reaalne eripreventiivne mõju. Kuigi käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebajal puudusid varasemad karistused, siis ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on käskkirjas ja vaideotsuses põhjendanud karistuse liigi ja määra valikut ning kohus nõustub nendega neid siinkohal kordamata ning arvestades karistuse määraja diskretsiooniõigust.
14.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks, kes on halduskohtu 04.02.2016 riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras vabastatud. Vastustaja ei esitanud taotlust oma võimalike kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium