Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2-1 2-15-4487 Valery Korsakovi (Korsakov) hagi Aktsiaseltsi Espak Narva vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks 2734,69 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. detsember 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktisaseltsi Espak Narva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2016. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Aktsiaselts Espak Narva (registrikood 10971513), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): Valery Korsakov (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2015 otsus osaliselt väljamõistetud kahju suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista välja hüvitis 1367, 35 eurot.
2.3.Ülejäänud osas, so summas 1367,34 eurot, jätta hagi rahuldamata.
2.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valery Korsakov esitas 23. märtsil 2015 hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 2734,69 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis hageja Sergei Nefedovile 6. detsembril 2014 sõiduauto Volvo S60 (registreerimismärgiga XXX). Sõiduk oli pargitud Narvas aadressile Rahu 36B. Kuna oli tugev lumetorm, siis nähtavus oli halb. S. Nefedov tegi pöörde vasakule ning sõitis üle kanalisatsioonikaevu luugi, mis oli lume all ja selle tõttu ei olnud võimalik seda näha. Kanalisatsioonikaevu luuk oli maapinnast kõrgemal. S. Nefedov helistas politseisse. Politsei ei tulnud kohale, kuna selleks ei olnud vajadust. S. Nefedov tegid sündmuskohast ja sõidukist pildid. Kinnistu, kus sündmus toimus, kuulub Aktsiaseltsile Espak Narva (edaspidi AS Espak Narva). Kinnistul puuduvad teemärgid, väravad ja liiklusmärgid, mis keelavad sissesõidu platsile ning lähedaste majade elanikud kasutavad seda platsi parkimisalana.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole käitunud õigusvastaselt, kui jättis kanalisatsioonikaevu luugi eraldi märgistamata, kuna territoorium ei ole mõeldud autode parkimiseks ega liikluseks. Ka ei ole liiklusmärke mis viitaksid võimalikule teekattega alale ja lubaks teha pööret antud territooriumile. Kinnistu ei ole asfalteeritud nagu väidab hageja oma hagis, asfalteeritud on ainult lõik, mis tähistab jalakäijate ülekäigu rada ja viib territooriumile. Kostja ei paigaldanud ka parkimist keelavaid märke, kuna tegemist on endise haljasalaga ja momendil ehitusjärgus oleva territooriumiga. Iga auto omanik pargib seal omal riisikol ja kuna on näha, et territooriumil toimuvad ehitus ja pinnatööd, siis parkimise eest vastutab iga autoomanik ise. S. Nefedovi tehtud fotolt on näha, et halva ilma korral on kanalisatsioonikaevu luuk piisavalt hästi nähtav. LS § 33 p 2 lg 8 järgi peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu. Antud situatsioonis on süüdi auto kasutaja Sergei Nefedov oma hooletusega ja kahjunõue tuleks sõiduki omanikul (Valery Korsakov) pöörata kahju tekitaja vastu, kuna juht ja autokasutaja oleksid pidanud hindama ilmastikuolusid ja arvestama asjaoluga, et auto ei ole pargitud selleks ettenähtud kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus tegi 28. detsembril 2015 otsuse, millega rahuldas Valery Korsakovi hagi ning mõistis välja AS-lt Espak Narva Valery Korsakovi kasuks 2734, 69 eurot. Menetluskulud jättis
maakohus AS-i Espak Narva kanda ning mõistis AS-lt Espak Narva hageja kasuks välja 635 eurot menetluskulude katteks.
4.Pooled ei vaidle, et hageja sõidukile Volvo S60 on tekitatud kahju (tl 19-29). Hageja esitatud hinnapakkumisest (tl 31, tõlge tl-l 30) selgub, et hinnapakkumine on tehtud hageja sõiduauto Volvo S 60 remondiks. Kokku on hinnapakkumise alusel sõiduauto taastamise maksumus 2734,69 eurot. Kostja poolt esitatud hinnapakkumisel (tl 97, tõlge tl-l 98) on loetletud samad detailid, kuid see ei ole tehtud just hagejale kuuluva sõiduauto kohta. Maakohus leidis, et hageja sõiduki remondiks esitatud hinnapakkumine summas 2734,69 eurot on põhjendatud ja selles märgitud kulud on vajalikud ja seotud hageja sõiduauto taastamisega. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et kahju suurus on peaaegu võrdne sarnase auto maksumusega, mistõttu ei ole see mõistlik. Hinnapakkumises märgitud töö maksumus ja materjalide maksumus ei sõltu sõiduki turuväärtusest, kuna tegemist on liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud detailide asendamiseks soetatud uute osade ja auto taastamiseks tehtavate remonditööga. Maakohus luges tõendatuks, et sõidukile Volvo S60 tekitati kahju 2734,69 eurot.
5.Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et liiklusõnnetus toimus kostja territooriumil ja auto rikkumine toimus kostja territooriumil asuva kanalisatsioonikaevu tõttu. Maakohus tugines Politsei- ja Piirivalveameti 9. märtsi 2015 vastusele (tl 4), kinnistusraamatu väljavõttele (tl 72) ja fotodele (tl 71, 18, 65) ja luges tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus kostja territooriumil Narvas aadressil Rahu 36B ja õnnetuse põhjustas sellel territooriumil asuv kanalisatsioonikaevu luuk.
6.Maakohus märkis, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema territooriumil liiklusõnnetuse ajal toimusid ehitus- ja pinnatööd. Hageja poolt esitatud fotod (tl 13-18) lükkasid kostja väited ümber. Kuna kostja ei keelanud kõrvalmajade elanikele sõiduautode parkimist saab järeldada, et ta vaikimisi nõustus sellega. Vastavalt LS § 6 lg-le 1 liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Seega kostja territooriumil asuv kanalisatsioonikaev (luuk) on ehitis (rajatis). Ehitusseaduse § 3 lg-st 1 tulenevalt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Seega oli kostjal kohustus vastutada liikluskorralduse ohutuse eest.
7.Kostja käitus õigusvastaselt, kuna rikkus hoolsuskohustust ja ei kindlustanud oma territooriumil ohutut liiklemist. Maakohus luges tõendatuks, et hageja sõiduautole kahju tekkimist põhjustas kostja territooriumil asuv kanalisatsiooni kaev (luuk), mis oli maapinnast kõrgem, asus lume all, ei olnud nähtav ja ei olnud märgitud. Kuna kostja on territooriumi omanik, kus toimus liiklusõnnetus, siis oleks ta pidanud tagama ohutu liiklemise. Seega tekitas kostja oma tegevusetusega kahju sõidukile. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei olnud hooletu, st tõendamiskoormis lasub kostjal. Kostja seda tõendanud ei ole. Samuti leidis maakohus, et on olemas põhjuslik seoses kostja teel ohutu liiklemise kindlustamata jätmise ja hagejal kahju tekkimise vahel, kuna hagejale kahjulik tagajärg ei oleks saabunud, kui kostja oleks toiminud õiguspäraselt ja oleks hoidnud teed sellises korras, mis on vajalik ohutuks
liiklemiseks. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et antud situatsioonis on süüdi auto kasutaja Sergei Nefedov oma hooletusega, kes rikkus LS § 33 lg 2 p 8, kuna ei veendunud enne liikumise alustamist selle ohutuses. Kuna kanalisatsiooni luuk oli lume all ning ei olnud nähtav, siis on asjakohatu kostja väide, et S. Nefedov oli süüdi kanalisatsioonikaevule otsa sõitmises.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.AS Espak Narva esitas Viru Maakohtu 28. detsembri 2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks kohtuistungil. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme; 2) hindas maakohus ebaõigesti tõendeid. Politsei ja Piirvalveameti 9. märtsi 2015 a. vastus ei tõenda liiklusõnnetuse toimumist, kuna politsei ei tulnud kohale; 3) rikkus maakohus menetlusõiguse normi ja apellandi põhiõigust osaleda kohtuasja arutamise juures (põhiseadus § 24), kui jättis rahuldamata apellandi 16. novembril 2015 esitatud taotluse võtta tagasi nõusolek asja arutamiseks kirjalikus menetluses ja arutada asja kohtuistungil. Maakohus oleks pidanud asja arutama kohtuistungil või vähemalt kuulama ära apellandi. Seega rikkus maakohus TsMS § 403 sätteid. Menetluslik olukord oli selleks ajaks oluliselt muutunud, kuna apellanti hakkas esindama lepinguline esindaja ning paljud küsimused olid lahendamata; 4) ei ole maakohus otsuses põhjendanud, milles seisneb põhjuslik seos apellandi tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
9.V. Korsakov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja seisukohtade järgi: 1) ei ole apellant nimetanud ühtegi menetlusõiguse normi, mida maakohus rikkus, kui ei rahuldanud taotlust kirjalikust menetlusest loobumiseks. Seega on apellandi väide selles osas paljasõnaline ega tugine seadusele; 2) on asjakohatu apellandi viide põhiseaduse §-le 24, kuna apellatsiooni aluseks tsiviilasjades on menetlusõiguse normide rikkumine (see on TsMS-s sätestatud normide rikkumine); 3) on paljasõnaline apellandi väide nagu oleks maakohus rikkunud TsMS § 403 lg 1, kuna apellatsioonkaebuses puudub selle rikkumise kirjeldus. Vastustaja möönab, et apellant võis silmas pidada, et maakohus rikkus TsMS § 403 lg 3. Menetlusse ilmus
16.novembril 2016 kostja lepinguline esindaja. Kuna sellega ei muutunud oluliselt menetluslik olukord (ei muutunud poolte staatus, hagi ese, kahju suurus, tõendamise ese jne), siis maakohus ei rikkunud TsMS § 403 lg 3 sätestatut; 4) ei ole maakohus rikkunud tõendeid hinnates menetlusõiguse norme. Maakohus on otsuses kaalunud nii kostja seisukohti kui hageja tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kahju hüvitise suuruse osas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1367, 35 euro ulatuses ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
11.Õige ei ole apellandi väide, et maakohus hindas ebaõigesti asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid. Apellant esitas maakohtule tõenditena hageja autoga sarnaste autode müügihinna ja vigastuste remondi hinnapakkumise. Maakohus võttis nimetatud tõendid asja juurde ja hindas neid koos asjas esitatud muude tõenditega. Apellant ringkonnakohtule uusi tõendeid ei esitanud ega taotlenud kohtult tõendite kogumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asjas esitatud tõendeid hinnanud ja tuvastanud, et hageja sõiduk sai 6.12.2014 kahjustada, kui sõitis liiklusmärkidega tähistamata kostjale kuulunud territooriumil otsa märgistamata kanalisatsioonikaevule. Sündmuse aeg ja koht on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendite kahtluse alla seadmine kostja poolt ei ole piisav. Kui kostja leidis, et hageja poolt tõendatud sündmust ei toimunud, see ei toimunud hageja poolt märgitud ajal või kohas, siis pidi kostja omalt poolt esitama tõendid, mis kummutaksid hageja tõendid. Kostja tõendeid esitanud ei ole. Apellant on vaidlustanud hagejal tekkinud kahju suuruse tõendamiseks esitatud hinnapakkumise. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga. Apellant on vaidlustanud oma süü kahju tekkimises ja põhjusliku seosese kahju ja oma õigusvastase tegevuse vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga.
12.Apellant märkis kaebuses, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kuid ei ole esitanud väiteid ega seisukohti, milles ebaõige kohaldamine seisnes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti lepinguvälise kahju hüvitamise sätteid.
13.Apellandi väitel rikuti tema õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad pooled soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning maakohus määras 3.11.2015 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja esitas tähtaja viimasel päeval taotluse kahe uue tõendi juurdevõtmiseks ja asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Maakohus küsis hageja seisukohta, hageja vaidles taotlustele vastu ja maakohus tegi määruse, millega jättis kostja taotluse kohtuistungil asja arutamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis kostja taotluse asja arutamiseks kohtuistungil rahuldamata. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud sellises olukorras kostja ära kuulama. Kostja ärakuulamata jätmist saab maakohtule ette heita. Selle rikkumise kõrvaldamiseks määras ringkonnakohus kohtuistungi. Kostja isiklikult istungile ei ilmunud, kostja esindaja ei selgitanud, mis asjaolud jäid kostja ärakuulamata jätmise tõttu välja selgitamata. Ringkonnakohus leiab, et kostjale oli tagatud kohtuistungil osalemine apellatsiooniastmes ning sellega on kostja ärakuulamise õiguse rikkumine kõrvaldatud ning puudub alus asja tagasi saata uueks menetlemiseks maakohtule.
14.Kostja märkis maakohtus, et hüvitis on ülemäära suur. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult hüvitise suuruse vähendamata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esinevad alused vähendada hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust VÕS § 139 lg 1 alusel. Maakohus on hüvitise suurust käsitlenud kostja esitatud tõendeid hinnates ja leidnud, et hüvitise vähendamiseks ei anna alust see, et hageja auto väärtust arvestades on remonditööde maksumus liialt suur. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel ohu allikat valitsenud isik. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et
VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. (RKTKo nr 3-2-17-13, p-d 30–31, 33). Hageja esitatud asjaolude kohaselt juhtis sõiduautot kolmas isik, kes ei olnud auto parkimiskoha ega seda ümbritsevate kinnistute omadustest ega piiridest teadlik. Sõiduki juht sooritas manöövri hämaras, lumetuisu tõttu halva nähtavusega olukorras. Ringkonnakohus leiab, et sõidukijuht oleks saanud manöövri sooritada ka kanalisatsioonikaevule otsasõitmist vältides. Fotode alusel on tuvastatav, et kanalisatsioonikaev asus elamust ja pargitud autodest piisavalt kaugel ning pidi olema auto tulede valgel nähtav ka hämaras ja lumetuisus. Olukorras kus sõiduki juht ei ole parkimise asukohaga tuttav ja oli halb nähtavus, siis pidi sõidukit juhtinud isik olema eriti tähelepanelik ja hoolas. Ringkonnakohus leiab, et sõiduki juht oleks ettevaatlikumalt sõites ja piisava hoolsuse korral pidanud nägema kanalisatsioonikaevu, mis oli ca 30 cm pinnase tasemest kõrgem. Kuna juht sõitis hämaras ja lumetuisus parkimiseks ja sõitmiseks mittemõeldud, kuid märkidega eraldamata territooriumil takistusele otsa, siis saab lugeda sõiduki juhist lähtuvat ohtu kahju põhjustamisel võrdseks kostja õigusvastase käitumisega ning kahju tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada 50 % ulatuses. Ringkonnakohus mõistab hageja kasuks välja hüvitise summas 1367, 35 eurot.
15.Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.