lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-96-16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-96-16
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1155
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 3, 6Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 122Tsiviilasja hindTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-16-18199/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.10.20173-2-1-35-17Riigikohus09.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-96-16

Määruse kuupäev

Tartu, 17. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

S. L hagi D. L vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja S. L, esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel Kostja D. L, esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9004 ja saata asi samale ringkonnakohtule S. L apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada S. L määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S. L (hageja) esitas 12. juunil 2015 Tartu Maakohtule D. L (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-61593 Tartu Maakohtu 23. märtsi 2015. a määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise maksmine ning mõista elatishagi esitamisest hagejalt kostja kasuks välja elatis 75 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse järgi kohustus hageja maksma kostjale kohtuliku kompromissi alusel elatist 195 eurot kuus. Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal piisav sissetulek kokkulepitud suurusega elatise maksmiseks. Elatise vähendamise hagi esitamise ajaks ei maksta hagejale enam vanemahüvitist, kokkuleppel elukaaslasega on ta 31. oktoobrini 2016 lapsehoolduspuhkusel ega tööta ning tema ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus 147 eurot kuus. Hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, keda tal on kohustus ülal pidada. Hagejal on võimalik maksta kostjale elatist kuni 75 eurot kuus.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja arvates olid hagis esitatud elatise suuruse vähendamise aluseks olevad asjaolud olemas ka kompromissi kinnitamise ajal ega ole muutunud.

3.Tartu Maakohus jättis 29. detsembri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ja kohustas hagejat jätkuvalt tasuma kostjale elatist maakohtu 23. märtsi 2015. a määruses nimetatud ulatuses, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga määrast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, mõistes temalt välja kostja menetluskuludena 320 eurot. Maakohtu otsuse järgi on maakohus kinnitanud kompromissi, mille alusel peab hageja maksma kostjale elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 ettenähtud määras. Lisaks kostjale on hagejal veel kaks alaealist last, kelle vajadused on kostjast paremini rahuldatud, kuna nende ema tegeleb ettevõtlusega ja saab oma sissetulekut ise reguleerida. Kostja ema sissetulek on üksnes 145 eurot kuus. Hagejale on makstud vanemahüvitist 1725 eurot 80 senti kuus. Seega oli hagejal nii vanemahüvitise saamise ajal kui ka enne lapsehoolduspuhkusele jäämist sissetulek, millest ta oleks pidanud enda ja kõigi oma laste ülalpidamiseks säästma igaühele vähemalt poole kehtivast töötasu alammäärast juhuks, kui ta ei saa lapsehoolduspuhkuse ajal töötamist jätkata. Hageja omandis on 1/2 suurune kaasomandiosa kinnistust, millel asuv elamu on hageja ja tema pere elukohaks. Lisaks on hagejal korteriomand, mida ei kasutata, kuid millest on võimalik saada tulu (müüa, üürida, rentida). Hageja ei ole teinud ega kavatse teha kõike endast olenevat, et kindlustada kostjale alammääras elatise saamine. Hageja tegevusetuse õigustamiseks ei saa elatise suurust vähendada.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus keeldus 16. veebruari 2016. a määrusega apellatsioonkaebust menetlemast ja luges selle hagejale tagastatuks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on selles tsiviilasjas hagihind 1080 eurot ((195-75) * 9). Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlemast TsMS § 637 lg 21 alusel. Maakohus ei andnud luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Samuti ei ole maakohus selgelt valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnanud tõendeid. Hageja ei ole kolm kuud pärast kompromissi kinnitamist esitatud elatise suuruse muutmise hagis nimetanud asjaolusid, mis on pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud ja mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks palub hageja määrata kindlaks menetluskulude suurus ning mõista kostjalt välja esindajakulud 360 eurot. Hageja arvates keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Ringkonnakohus ei arvestanud apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on materiaalõiguse normi valesti kohaldanud ja menetlusõiguse norme rikkunud, sh hinnanud valesti tõendeid. Põhjendatud ei ole

maakohtu järeldus, et hagejaga koos elavad lapsed on kostjast paremini kindlustatud. Asjas ei ole oluline hageja laste ema sissetuleku suurus, lisaks on tema varaline olukord tõendamata. Maakohus jättis tähelepanuta, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga on asjaolud muutunud, kuna hagejale ei maksta enam vanemahüvitist. Lisaks ei teinud maakohus kindlaks kostja vajadusi ega tuvastanud tema vajalikke kulusid. Leides, et hagejal on võimalik maksta elatist korteriomandi võõrandamise kaudu, pidi maakohus tegema kindlaks korteriomandi väärtuse või võimaliku üüri suuruse.

7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista kostja kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud 240 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Ringkonnakohus on leidnud, et hagi on esitatud lihtmenetluse asjas TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille kohta tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisest on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel õigus keelduda. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Riigikohus asus 19. aprilli 2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-185-15 (p-d 14 ja 15) seisukohale, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat. Eeltoodu alusel on Riigikohus ka varem leidnud, et TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9). Kolleegium järgib neid seisukohti ka praeguses asjas.
10.Hageja palus vähendada kostjale makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 195 eurolt 75 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega palub hageja vähendada elatist 120 euro võrra kuus. Kostja saab täisealiseks 11. märtsil 2020. Järelikult on hageja nõude koguväärtus kindlasti suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir. Arvestades Riigikohtu ülalviidatud seisukohti, leidis ringkonnakohus ekslikult, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Seega keeldus ringkonnakohus põhjendamatult TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
11.Kuna määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, ei käsitle kolleegium määruskaebuses hagi põhjendamatu rahuldamata jätmise kohta esitatud väiteid.
12.Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 6 alusel kindlaks ringkonnakohus.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.