Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 hagi JK vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3502,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 (registrikood 80110274), lepinguline esindaja Dmitri Iljinski Kostja: JK (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Marge Rebane Kolmas isik: Urban Kinnisvara OÜ (registrikood 11553268), seaduslik esindaja RT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis JK-lt Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 kasuks välja põhivõla 3502,07 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 hagi JK vastu põhivõla 3230,67 euro ja viivise 1548,74 euro saamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 esitas 04.12.2016 Harju Maakohtule hagi JK vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli alates aastast 2009 (ajast, millal võlg alguse sai) kuni 2016.a aprillini korter aadressiga Sütiste tee 43-18, Tallinn ON ja JJ omandis. Kuna eelnimetatud omanikud ei täitnud oma laenukohustusi, esitas pank nende vastu hüpoteegiga tagatud nõude ja kohtutäitur Elin Vilippus müüs korteri enampakkumisel. Enampakkumise võitjaks ja korteri uueks omanikuks ning Korteriühistu Sütiste tee 43 liikmeks sai alates 2016.a aprillist OÜ Urban Kinnisvara. 2016.a suvel müüs OÜ Urban Kinnisvara omakorda korteri kostjale, kes sai 04.08.2016 korteri omanikuks. Elamus aadressil J. Sütiste tee 43 on moodustatud Korteriühistu Sütiste tee 43.
3.Kostja on korteriühistu liikmena jätnud täitmata korteriühistu põhikirja p-st 3.2.6. (uue põhikirja p 4.2.6) ja seadusest tulenevad eelmiste omanike (korteriühistu liikmete) kohustused (korteriühistuseaduse (KÜS) § 51) ning on jätnud perioodil mai 2009 kuni aprill 2016 ühistule tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest 6732,74 eurot ja viivise 1548,74 eurot. Maksete suuruse kindlaksmääramisel on lähtutud põhikirja p-dest 4.2.6.14.2.6.15. OÜ Urban Kinnisvara ja kostja on tasunud nendele esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arved, kuid ei ole tasunud eelmiste omanike võlga vaatamata sellele, et enampakkumise kuulutuses oli teade võla kohta. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
5.Kostja teadmisel korteriomandil võlgnevused puuduvad, mida kinnitas kostjale ka korteriomandi 04.08.2016 võõrandanud Urban Kinnisvara OÜ (lepingu p 2.1.8). Hageja ja kostja vahel ei ole korteriomandi võlgnevuse osas olnud mitte mingisugust suhtlust. Hageja ei ole kostjale nõudeid esitanud.
6.Kostja suhtes kohaldub korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4, mis sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 1, mis sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
7.Hageja esitatud võlgnevuse kujunemine on arusaamatu. Lisaks on aegunud mistahes võimalik korteriomandil lasuv võlgnevus, mis muutus sissenõutavaks enne 31.12.2012.
8.Eelmiste omanike poolt tasumata jäänud viivisnõue ei tule korteriomandi võõrandamisel üle omandajale ja korteriühistu ei saa eelmiste omanike poolt tasumata jäänud viivist korteriomandi uutelt omanikelt nõuda. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja viivisenõue perioodi eest mai 2009 kuni aprill 2016 summas 1548,74 jätta tervikuna rahuldamata.
9.Hageja on olnud pahatahtlik, kuna on esitanud hagi ja tekitanud menetluskulusid, andmata kostjale mõistlikku võimalust meeldetuletuskirja kättesaamiseks. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse enne meeldetuletuskirjas kostjale võla maksmiseks antud tähtaja möödumist. Kolmanda isiku seisukoht
10.Kolmas isik nõustus kostja seisukohtadega ja vastuväidetega hagile. Kolmas isik ei ole kunagi tunnistanud hageja nõudeid. Seetõttu kinnitas kolmas isik kostjale korteriomandit võõrandades vastavate kohustuste puudumist. Hageja ei ole tõendanud, et korteri sundenampakkumise teates sisaldus informatsioon eelmiste korteriomandi omanike võlgnevusest hageja ees. Isegi kui selline informatsioon oleks teates olnud, tuleb seda pidada deklaratiivseks, sest kohtutäitur korteriühistu nõude põhjendatust ei kontrolli.
11.KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu täitemenetluse raames toimunud korteriomandi võõrandamise korral. Kostja viidatud käendus (KOS § 13 lg 4) ei ole kostja suhtes absoluutne. Kostjale on omistatud käendaja roll seadusega, st ta ei ole vabatahtlikult käendust andnud (tehingut teinud), mistõttu ei saa kostjat asetada halvemasse/ebasoodsamasse olukorda, kui ta oleks olnud tehingut tehes, st käendama asudes. Juhul kui kostja peakski käendajana vastutama, vastutab ta siiski vaid juhul, kui võlausaldaja (hageja) ei ole saanud enda nõuet põhivõlgniku vastu mõistliku ajaperioodi jooksul rahuldatud. Käesoleva ajani ei ole aga hageja astunud mistahes samme, et saada enda arvatavad nõuded põhivõlgnikest endiste korteriomandi omanike ON ning JJ vastu rahuldatud. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3502,07 eurot. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
13.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub alates 11.08.2016 korteriomand aadressil J. Sütiste tee 43-18, Tallinn. Pooled ei vaidle selle üle, et hagiavalduses märgitud võlgnevus on tekkinud üle-eelmiste omanike poolt korteriühistule arvete tasumata jätmisest.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja omandas vaidlusaluse korteriomandi Urban Kinnisvara OÜ-lt, kes omandas korteri täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel 2016.a aprillis. Alates 23.03.2014 jõustunud KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest ning § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 31 sätestab, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Alates 23.03.2014 jõustunud KOS § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana.
Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Eeltoodust nähtub, et seaduseandja tahe on kaitsta korteriühistuid selliselt, et korteri eelmisel omanikul tekkinud majandamiskulude võlgnevus läheb uuele korteriomanikule üle ka juhul, kui korteriomand müüakse täitemenetluses. Kostja on kohustuse täitmata jätmisel tuginenud kostja ja kolmanda isiku vahelise lepingu p-le 2.1.8, mille kohaselt müüja kinnitab mistahes võlgnevuse puudumist (I kd tl 153). Kohtu hinnangul ei vabane korteriomandi igakordne omanik võlgnevusest üksnes seetõttu, et võõrandaja võlgnevuse olemasolu eitab.
15.Kostja palus kohaldada aegumist nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks perioodil mai 2009 kuni 31.12.2012. Kohus nõustus kostjaga. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandamiskulud ja elamu remondiga seotud sihtotstarbelised maksed on korteriühistu liikme korduvad kohustused ühistu ees, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154). Eelmiste omanike ON ja JJ poolt võlgnevuse osalised tasumised ei katkestanud kostja suhtes nõude aegumist, samuti ei katkesta kostja suhtes nõude aegumist JV poolt 06.07.2011 hagejale antud võlatunnistus 1899,26 euro tasumiseks (I kd tl 52). Hageja nõuded kostja vastu põhisummas 3230,67 eurot perioodi eest mai 2009 kuni 31.12.2012 on aegunud. Aegumistähtaeg algas 01.01.2013 ja lõppes 31.12.2015. Hageja pöördus kohtusse 04.12.2016, seega hilinenult.
16.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu oleks hageja jätnud oma nõude olulises osas tõendamata. Riigikohus on lahendites nr-d 3-2-1-53-10 ja 3-2-1-181-12 leidnud, et korteriühistu hagejana peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama majandamiskulude suurust selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et korteriühistu peaks oma nõuet tõendama üksnes üldkoosoleku protokollide või otsustega. Hageja on esitanud nõude aluseks olevad arved, andmed arvetel kajastatud summade kujunemise kohta, võlgnevuse tekkimise kronoloogia ja selgitused majandamiskulude jaotamise kohta (I kd tl 171-V kd tl 112). Asjaolu, et korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud veenäitu, ei vabasta teda vee tarbimise ja soojendamise eest tasumisest. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 4.2.6.3. lähtutakse näidu mitteõigeaegsel esitamisel või ebaõige näidu esitamisel veekulu arvestamisel juhatuse otsusest (I kd tl 28). Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kuni 11.09.2013 on JJ ja ON jätnud näidud teatamata ning alates 2013.a oktoobrist on arvestus toimunud tegeliku näidu alusel, mistõttu on kuulunud hüvitamisele tegeliku näidu ning arvestusliku näidu vahe (I kd tl 111).
17.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejal puudub viivisenõue kostja vastu (KÜS § 7 lg 3). Esmakordselt nõudis hageja kostjalt JJ ja ON poolt tekitatud võlgnevuse tasumist 18.11.2016 kostjale saadetud nõudekirjas, s.o vahetult enne kohtusse pöördumist. Vastavalt hageja nõudekirjale sai tema nõue kostja vastu muutuda sissenõutavaks alles käesoleva menetluse ajal. Selle perioodi eest ei ole viivisenõuet esitatud. Seega ei ole kostja viivituses olnud ja hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Kohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (42,29%), on menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane.
Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja jäeti kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, samuti määrata rahaliselt kindaks kostja maakohtus kantud menetluskulud suurusega 2448 eurot ning jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
20.Maakohus jättis TsMS § 436 lõikest 1 tulenevat otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet rikkudes arvestamata kolmanda isiku seisukohaga, mille tõttu tegi ebaõige lahendi. Juhul, kui leiab tõendamist kolmanda isiku seisukoht, et toona kehtinud KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu täitemenetluse raames toimunud korteriomandi võõrandamise korral, puudub hagejal kostja vastu nõue tervikuna.
21.Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta ja kohaselt hindamata kostja väited ja tõendid. Vaatamata asjaolule, et hageja poolt on nõude aluseks olevad korteriühistu üldkoosoleku protokollid/otsused ja majandusaasta eelarvete kinnitamise otsused esitamata, asus kohus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt tõendatud. Otsuses ei kajastu ega ole jälgitav kohtu vastav analüüs/põhjendatus ega eeltoodud järelduseni jõudmine. Osaliselt rahuldatud nõude summa kujunemine on tervikuna arusaamatu ja kohus ei ole selgitanud, miks ei ole kostja esitatud vastuväited õiguspärased ning milliste hageja tõendite alusel leidis kohus, et hageja põhinõue 3502,07 eurot on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Maakohus ei ole oma seisukoha põhistamisel hinnanud ega käsitlenud kostja vastuväiteid mh selle kohta, et hageja esitatud tõendid võlgnevuse kohta on puudulikud. VÕS ei anna alust võlasuhte tekkimiseks arvete või Exceli dokumentide alusel. Antud asjas saavad võlasuhte aluseks olla vahetult KÜS-st ja korteriühistu põhikirjast tulenevad asjaolud. Korteriühistu põhikirjas sätestatu kohaselt on nii kulude kui ka majandusaasta eelarve vastuvõtmiseks vajalik korteriühistu üldkoosoleku vastavasisuline otsus. Hageja ei ole vastavaid otsuseid kohtule esitanud ja seda vaatamata asjaolule, et hagejal see võimalus oli ja kostja juhtis sellele ka tähelepanu. Maakohus ei lähtunud asja lahendamisel asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest, millest tulenevalt on kohus selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ning teinud seetõttu ebaõige otsuse.
23.Arusaadav ei ole ka maakohtu otsustus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kostja menetluskulud maakohtus olid 2448 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Kolmas isik toetab apellandi seisukohti.
Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus märgib esmalt, et apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam põhinõude 3230,67 euro ja viivisenõude 1548,74 euro rahuldamata jätmise üle. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud.
27.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 3502,07 euro suuruses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega on jätkuvalt vaidluse all nõue, mis tuleneb varasemate korteriomanike ON ja JJ võlgnevusest hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil alates 01.01.2013 kuni aprillini 2016.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi saata tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
29.Hageja nõuab kostjalt korteri eelmiste omanike poolt tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste tasusid. Kostja leidis, viidates kolmanda isiku seisukohale, et KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu täitemenetluse raames toimunud korteriomandi võõrandamise korral. Ringkonnakohus kostja ja kolmanda isikuga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-96-16, p 14, nr 3-2-1-48-11, p 12). Samuti on Riigikohus korduvalt kinnitanud, et KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-96-16, p 15, nr 3-2-1-192-12, p 15). Kuna KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, siis võib korteriühistu nõuda võlgnevust ka kostjalt.
30.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevaid kohustusi. Hageja arvetel kajastatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151 mõttes, mille tasumine on korteriomaniku kohustus.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid, ei ole loonud asja lahendamiseks vajalikku konkreetsust ja selgust ning on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata.
32.TsMS § 436 lg-t 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, st täitma TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
33.TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel
asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samuti tuleb TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda TsMS § 442 lg 8 järgi otsuses põhjendama. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
34.Asja materjalist nähtub, et kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et võlgnevuse kujunemine ei ole arusaadav. Kostja palus hagejal selgitada, milliseid makseid on teinud eelmised omanikud ja mille katteks hageja need arvestas. Samuti palus kostja esitada arvete ja nõude aluseks olevad algdokumendid ning tõendada asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Hageja esitas 06.02.2017 selgitused selle kohta, milliseid makseid on teinud eelmised omanikud ja milliste võlgnevuste katmiseks hageja neid makseid arvestas (III kd lk 43-44). Samuti esitas hageja arvete kohta põhjalikud selgitused, millistel alustel ja milliste arvestuste järgi on arvel märgitud summad kujunenud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja lisas kõikidele arvetele selgitused ja arvetel märgitud summade tõendamiseks ka dokumendid, mille alusel on arvestused tehtud ning iga aasta kohta majanduskavad.
35.Kuna maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, milliste arvestuste ja tõendite alusel leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada 3502,07 euro ulatuses, kontrollis ringkonnakohus kõiki hageja poolt perioodi kohta 01.01.2013-2016.a aprill (kaasa arvatud) esitatud arvete selgitusi ja tõendeid ning tegi kindlaks, et neist paljusid ei ole toimikusse lisatud. Asja materjalist, sh 10.05.2017 kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas kohus on kõik hageja poolt 06.02.2017 esitatud tõendid asja juurde võtnud või on jätnud need osaliselt vastu võtmata. Seega on tõendite kogum, mille alusel saaks kohtuotsuse õigsust toimiku järgi kontrollida, puudulik.
36.Toimikust puuduvad järgmised arvete selgitused ja (või) nendele lisatud tõendid, mis puudutavad vaidluse all olevat perioodi: november 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2014 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2014 - nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, märts 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, mai 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuni 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuli 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, august 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, september 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, oktoober 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, november 2015 – arve ja nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2015 nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, märts 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2016 nõude aluseks olevad tõendid.
37.Menetluse ja kohtuotsuse puudulikkus ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest välja selgitamata on asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
38.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia TsMS §-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul välja selgitada tõendid, millega hageja soovib oma nõuet tõendada, teha TsMS § 238 järgi otsustus nende vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta ning vastuvõtmise korral võtta need asja juurde, paigutades need ka toimikusse. Seejärel
tuleb teha kostjale ja kolmandale isikule ettepanek esitada konkreetsed vastuväited hagile ja hageja esitatud tõenditele. Alles pärast tõendite vastuvõtmist ja menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamist on võimalik asi lahendada ning teha kohtuotsus, mis vastab TsMS § 436 lg-s 1, 438 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.
39.Hageja taotluse võtta tõenditena asja juurde Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 2013.-2016.a üldkoosolekute protokollid ja osalejate nimekirjad lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
40.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.