Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung
Viru Maakohus Priit Kama Deniss Iškin 9. juuni 2026, Jõhvi 2-26-3034 L. Y. hagi I. Y. vastu elatise vähendamise nõudes 465,66 eurot Hageja: L. Y. (ik XXX; elukoht: XXX) Kostja: I. Y. (ik XXX) Kostja seaduslik S. Y. (ik X; elukoht: XXX) esindaja: 05.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata L. Y. hagi I. Y. vastu elatise vähendamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks I. Y. menetluskulude rahaline suurus ja mõista L. Y.lt I. Y. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 90 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L. Y. (hageja) esitas 08.02.2026 Viru Maakohtule hagi alaealise lapse I. Y. (kostja) vastu, milles palub muuta Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-XX-XXX ning vähendada temalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatist seaduses sätestatud miinimumsummalt 250 euroni kuus alates hagi esitamisest. Hageja põhjendas hagi sellega, et pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemist on majanduslik olukord Eestis oluliselt muutunud ning elukallidus on märkimisväärselt kasvanud. Hageja väitis, et tema sissetulekud
ei võimalda tal katta üheaegselt enda vältimatuid elamiskulusid ja tasuda elatist senises ulatuses. Hageja märkis, et tema igakuised kulud hõlmavad eluasemekulusid, kulud kohustuse täitmiseks, toidukulusid, tervishoiukulusid, riietust, hügieenitarbeid, majapidamiskulusid, side- ja sõidukulusid, s.o kokku 1255 eurot kuus. Hageja hinnangul on minimaalse elatise tasumine talle ebamõistlikult koormav. Samuti palus hageja kohtul välja selgitada lapse ema majandusliku olukorra ja lapse tegelikud ülalpidamiskulud, leides, et ka lapse ema peab osalema lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele.
2.Kostja vaidles esitatud hagile vastu ning rõhutas, et kostja vajadused ei ole võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud, vaid pigem suurenenud seoses kostja vanuse kasvamise ja üldise hinnatõusuga. Kostja vaidles hageja poolt esitatud igakuiste kulutuste suurusele vastu ning leidis, et hageja poolt nimetatud kulud on osaliselt põhjendamata, tõendamata või ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja ka leidis, et hageja poolt esitatud kulude loetelu ei tõenda tema majandusliku olukorra sellist halvenemist, mis annaks aluse vähendada kostjale väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja seaduslik esindaja (lapse ema) selgitas, et riiklikest toetustest saab ta üksnes lapsetoetust summas 80 eurot kuus. Lapse ema kannab kulutusi kostja toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele, tervishoiule, õppevahenditele, vaba aja tegevustele ning muudele lapse kasvatamisega seotud vajadustele. Lapse ema ka selgitas, et kuigi ta on käesoleval ajal töötu ja registreeritud Eesti Töötukassas, tagab ta kostja ülalpidamise muu hulgas oma vanemate rahalise toetuse abil (lapse ema vanemate toetuse suurus on keskmiselt 600-700 eurot kuus). Kostja hinnangul ületavad kostja tegelikud ülalpidamiskulud oluliselt kostja kasuks väljamõistetud seaduses sätestatud elatise miinimumsummat. Seetõttu ei ole kostja hinnangul alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatist 250 euroni kuus.
3.Hageja 05.05.2026 toimunud istungile ei ilmunud. Hageja teatas, et ta ei saa istungil osaleda, kuna ta on tööl. Lapse ema kinnitas istungil, et hageja töövõime ei ole tervislikel põhjustel piiratud ning talle ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid hagejal töötada ja teenida sissetulekut. Samuti märkis lapse ema, et kostja on hageja ainus laps. Hageja soov tuvastada lapse ema majanduslik olukord ja lapse ülalpidamiskulud ei oma käesolevas menetluses tähtsust, kuna seadusest tulenevalt ei ole miinimumelatise vähendamine põhjendatud üksnes vanema majanduslike raskuste või elukalliduse tõusuga. Lapse ema jäi seisukohale, et hageja ei ole tõendanud selliste erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid seadusjärgse miinimumelatise vähendamist, ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus määras istungil hagejale tähtaja kostja vastusele seisukoha esitamiseks, kuid hageja ei ole määratud tähtajaks oma seisukoha esitanud. Kohtule 11.05.2026 esitatud menetlusdokumendis taotles kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud seoses kohtumenetluses kasutatud tõlketeenusega summas 90 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid ja kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Hageja on Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (jõustunud 05.04.2022) järgi kohustatud tasuma kostjale elatist alates 01.01.2022 kuni 11.08.2029 summas 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli PKS § 101 alusel kostja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot (selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega). Alates 01.04.2026 miinimumsumma on 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40,00 eurot).
6.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 ning §-le 497. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 lg 1 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
7.Elatise suuruse muutmise üle otsustades tuleb kohtul võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).
8.Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hageja elatist tuleks vähendada, kuna tema sissetulekud ei võimalda tal katta üheaegselt enda vältimatuid elamiskulusid ja tasuda elatist senises ulatuses.
9.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eeldatavasti kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt RKTKo 13.06.2025, 2-238691, p 20.1). Kuna hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist miinimummääras, siis ei pea kohus elatise põhjendatud ulatust eraldi tuvastama ja võib lähtuda seaduses sätestatud eeldusest. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja elab oma emaga ja kostja ema annab kostjale ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kohtule lapse ema varalise teabe hankimiseks ei ole nõude lahendamisel vajalik, kuna teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks.
10.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2). Vanematel on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni ja tervislikku seisundit (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20).
11.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnita sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja on viidanud eelkõige üldisele hinnatõusule ning enda igakuiste kulude suurenemisele, kuid need asjaolud puudutavad samavõrd ka kostjat ja tema seaduslikku esindajat ega kujuta endast erandlikku olukorda PKS § 102 tähenduses. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid
selle kohta, et tema tervislik seisund piiraks tema töövõimet või sissetuleku teenimise võimalusi. Vastupidi, kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja töötab ning teenib regulaarset sissetulekut umbes 1200 eurot (dtl 13). Samuti puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleks teisi ülalpeetavaid lapsi või muid seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi, mille täitmine muudaks miinimumelatise tasumise ebaproportsionaalselt koormavaks. Kohus märgib, et vanema isiklikud võlakohustused ega soov säilitada senine elatustase ei saa olla aluseks alaealise lapse ülalpidamiseks ette nähtud vahendite vähendamisele. Lapse ülalpidamiskohustus on vanema esmaseks kohustuseks ning vanem peab oma majanduslikku tegevust korraldama viisil, mis võimaldab tal täita seadusest tulenevat kohustust tagada lapsele vähemalt miinimumelatis. Seetõttu ei ole kohus tuvastanud käesolevas asjas ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära.
12.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud. Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud summas 90 eurot (dtl 58), mida kostja seaduslik esindaja tasus tõlketeenuse eest MTÜ-le Alguskeskus. Kohtuistungil osales kostja poolt kaasatud tõlk ning tõlketeenuse kasutamine oli vajalik kostja seadusliku esindaja menetlusõiguste tagamiseks. Kohus peab kostja tõlgekulud vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 90 eurot ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.