2-16-8671
Kohtuasja number
2-16-8671
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2016, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
N S. avaldus G. S. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega 12. oktoober 2016 Avaldaja:
N S. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
Ajutine pankrotihaldur:
Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu 50603, tel: 7 407 662; 504 6694, e-post: [email protected])
Võlgnik: (pärandaja)
G. S. (IK xxx, surnud xxx)
S. ́i pärandvara pankrotimenetluse
teadmiseks
ja
pärast
jõustumist
Riigi
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
N S. esitas Viru Maakotule avalduse G. S. ́i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt pärandvarast ei jätku võlausaldaja kõikide nõuete rahuldamiseks. Kohus võttis 08.09.2016 pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus ́e ja määras kohtuistungi. Ajutine pankrotihaldur on kohtule 27.09.2016 esitanud ajutise pankrotihalduri aruande. Esitatud aruande kohaselt: I Võlgniku üldandmed: G. S., isikukoodxxx, surnud xxx.a. Rahvastikuregistri andmetel oli G. S. lahutatud. Abielu N S.aga (i.k. xxx) oli sõlmitud perioodil 23.06.1978 – 27.01.1986 ja abielu G. K. (i.k.xxx) oli sõlmitud perioodil 26.03.1999 – 20.09.2002. Notari poolt on tuvastatud, et abikaasade varasuhte liigiks oli varaühisus. Samuti on notar tuvastanud, et pärandvarasse kuuluv vara ei kuulu abikaasade ühisomandisse . Pärandajal on kaks järeltulijat – A.S. (i.k. xxx) ja N S. (i.k.xxx). Pärimistunnistuse kohaselt on tunnistatud pärijaks pärandaja poeg N S. (lisa 2 – pärimistunnistus). II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Risto Kütt teostanud G. S. pärandvara inventuuri (lisa 3 pärandvara inventuur).
Inventuuri teostanud kohtutäituri hinnangul on korteriomand remonti vajav ning prognoositav väärtus 2000 €. Ajutine haldur palus hinnangut kinnisvaramaaklerilt, kes tegutseb antud regioonis ning viimase selgituste kohaselt antud piirkonnas võib remonti vajava korteriomandi väärtus olla alates 2000 €. Ajutine haldur ei saa välistada võimalust, et enampakkumisel võib vara hind langeda. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et pärandajale kuulunud korteriomandi prognoositav väärtus võib olla kuni 2000 €.
väärtpabereid
ning
ta
ei
ole
liitunud
2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega, pärandvarasse kuuluva korteriomandi prognoositav väärtus on kuni 2000 €, puuduvad rahalised vahendid, mida pankroti väljakuulutamisel saaks pankrotihaldur arvata pankrotivarasse. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Täitemenetluste registri andmetel on pärandaja vastu algatatud täitemenetlustest käesoleval ajal peatatud KÜ Maleva 9 nõude täitmine summas 249,39 € (lisa 9 – väljavõte täitemenetluste registrist).
Pärandvara inventuuri käigus on nõudest teatanud järgmised võlausaldajad: KÜ Maleva 9 esitatud andmetel oli pärandajal kohustus KÜ ees surma hetkel 1763,18 € (ajutise halduri hinnangul sisaldab see kohtutäituri menetluses olevat nõuet). Seisuga 31.03.2016 oli võlgnevus KÜ ees suurenenud 4663,94 euroni ning on käesolevaks ajaks jooksvate halduskulude arvelt veelgi suurenenud. Swedbank on kinnitanud, et tal nõuded pärandaja vastu puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on ainsaks võlausaldajaks korteriühistu kelle nõue on seotud korteriomandi halduskuludega. Arvestades asjas kogutud materjale, on ajutine haldur seisukohal, et pärandajal oli raskusi oma kohustuste täitmisega KÜ ees juba oma eluajal, sest täitemenetlus KÜ avalduse alusel on algatatud juba 2009.a. Surma hetke võlgnevus oli samuti tekkinud juba pikema perioodi vältel. Ajutise halduri hinnangul võib osa KÜ nõudest olla aegunud (vähemalt selles osas, mille sissenõudmise tähtajast on möödunud üle kolme aasta ning seda ei ole välja mõistetud kohtulahendiga). Maksu- ja Tolliametil puuduvad nõuded pärandaja vastu. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 4800 eurot, millest pärandaja surmahetkel olnud nõuete summa moodustab 1763,18 €. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus, sest puudub prognoositav rahavoog olemasolevate kohustuste täitmiseks ning jooksvalt nõuded suurenevad. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks pärandaja surm. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutise halduri hinnangul arvestades pärandvara võimalikku väärtust võib selle väärtus katta pankrotimenetluse kulud, kuid arvestades asjaolu, et pankrotimenetluses on vara müügi protsess suhteliselt aeganõudev, siis pole välistatud, et pankrotimenetluse kuluna tasumisele kuuluvad massikohustused, korteri halduskulud võivad osutuda sügis-talvisel perioodil nii kõrgeks, et vara väärtus ei kata menetluskulusid. Ajutise halduri hinnangul on mõistlik G. S. pärandvara pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri poolt läbiviidud pärandvara pankrotiavalduse menetluses tuvastatud, et pärandaja vara ei kata pärandaja vastu olevaid
kohustusi ning pärandvara osas on välja kujunenud maksejõuetus, pärija on esitanud seadusest tulenevalt pankrotiavalduse, mistõttu pärija ei vastuta suuremas ulatuses kui on pärandvara suurus. Kuivõrd antud menetluses on tuvastatud ainult üks võlausaldaja, siis oleks mõistlik ja otstarbekohane, et pärija võõrandab võlausaldaja nõusolekul pärandvara ning vara müügist saadavate vahendite arvelt (kui need ei ületa võlausaldaja nõuet) tasub võlausaldaja nõude. Võlausaldaja peaks vara müügile nõusoleku andmisel arvestama, et pärast korteriomandi müüki, ei saa ta esitada korteriomandi hoolduskuludest tulenevat võlgnevust uue omaniku vastu. Juhul kui võlausaldaja soovib seda teha, siis on vara müük lootusetu sellel oleva võlgnevuse tõttu. Pankrotimenetluse läbiviimine ei taga vara võõrandamist kõrgema hinnaga ning samuti on prognoositav, et pärandvara pankrotimenetluses ei jätku varast pankrotimenetluse kulude (s.h. massikohustuste) katteks. Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: lõpetada G. S. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 476,40 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus et G. S. ́i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.