2-25-5075/15 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2-25-5075 27.05.2025. a menetlusdokumendis täiendas hageja II oma nõuet kostja vastu tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a eest. Hageja II täpsustab, et menetluse käigus selgus, et kostja on sel perioodil tasunud hageja II kulusid rohkem kui hagiavalduses nõude arvestamisel arvutatud, s.o 467 eurot. Seetõttu korrigeerib hageja II oma nõuet tagasiulatuvalt nõutava elatise osas ja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja II kasuks välja elatise perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a kokku summas 3283,72 eurot (3750,72 – 467). 05.09.2025. a menetlusdokumendis, täiendasid mõlemad hagejad oma hagiavalduses esitatud nõudeid. Hagejad täpsustasid, et alates 2025. aasta aprillist tasus kostja lapsetoetused hagejate pangakontodele ja alates 2025. aasta septembrist laekuvad lapsetoetused hagejate isa pangakontole. Seetõttu korrigeerivad hagejad oma elatise nõuet vastavalt ja alates 01.04.2025. a taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o XXX a) hageja I kasuks 301,74 eurot ja hageja II kasuks 256,48 eurot ning alates XXX a hageja II kasuks elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lastetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapseteotuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgenvast kuust. 19.02.2026. a esitas hageja I kohtule täiendava hagiavalduse, milles taotleb kostjalt tema kui täisealiseks saanud lapse kasuks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui kuni tema 21-aastaseks saamiseni. Kohus otsustas 25.02.2026. a määrusega eraldada hageja I poolt 19.02.2026. a esitatud täiendava hagi kostja vastu elatise nõudes sellest tsiviilasjast iseseisvasse menetlusse.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ja leiavad, et kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks alust kostjalt nõutavat elatist vähendada. Muu hulgas leiavad hagejad, et kostja varjab oma sissetulekuid ja tegelikult on kostja sissetulek suurem ja varaline seisund parem, kui ta on seda esitanud ja püüab näidata. Kostja on avaldanud, et koos V. T. H. nõukogu liikme tasuga on tema sissetulek ca 1800 eurot kuus. Samas on kostja ise kinnitanud, et saab veel tasusid Tartu Linnavolikogu erinevatest komisjonidest. Lisaks kuulub kostjale osa pärandina saadud korterist aadressil XXX ja kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja saab nimetatud korteri üürimisest igakuiselt tulu vähemalt 450 euro ulatuses. Hagejatele teadaolevate asjaolude põhjal puudub alus järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võiks asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda nagu ta väidab. Kostjal on piisav ja stabiilne igakuine sissetulek ning märkimisväärne varaline seis (sh kinnisvara), mis võimaldavad tal täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hagejate ees täies ulatuses. Kuigi kostja ei ole avaldanud oma perekonnaseisu, kas ta on abielus, siis hagejatele teadaolevalt on tal vähemalt elukaaslane, kes eeldatavalt vähemalt osaliselt kannab kostjaga võrdselt kostja poolt välja toodud tema enda kulud (nt auto ja elukohaga seotud kulud, kulud toidule, koduses majapidamises kasutatavate esmatarbekaupade kulud jms). Hagejad on seisukohal, et kostja poolt välja toodud asjaolu, et ta peab ülal ka enda isa A. U.G ja tasub osaliselt tema hooldekodu kulusid ligikaudu 64,62 eurot kuus, ei anna alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks. Arvestades, et üürile antav korter kuulub kostja ja tema isa ühisomandisse, kuulub osa üüritulust ka kostja isale, mille arvelt on tal võimalik hooldekodu kulu ise katta. Hagejad leiavad, et elatise vähendamiseks ei anna alust ka see, et hagejate isa sissetulek on kostja sissetulekust suurem. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ega esita nõuet tegelike kulude alusel

3.Kostja, M.J hagi ei tunnistanud ja palub jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt, jättes rahuldamata täielikult elatise nõude tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning edasiulatuvalt rahuldada hagejate elatise nõue kummagi hageja osas kuni 75 euro ulatuses kuus. Kostja toob hagile vastu väites välja, et tema ja hagejate isa, C.U kooselu lõppes viimase poolt aastaid kestnud vaimse vägivalla tõttu, pärast kooselu lõppemist jätkas kostja laste eest hoolitsemist, aga C.U on oma negatiivse mõjutustööga saavutanud olukorra, kus tänaseks kostjal lastega suhe puudub. Kostja leiab, et teine vanem, kes on teda laste elust välja tõrjunud, kannab selle eest vastutust ja kostjalt elatise nõudmine ei ole põhjendatud. Hagejate isa ei ole varasemalt ka kostjalt elatist nõudnud ning on jätnud mulje, et seda ei ole vaja. Kostja ei ole ka oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline nõutavas määras elatist maksma. Kostja igakuise sissetuleku suuruseks on 2230 eurot (bruto) ehk 1676 eurot (neto) ja koos V. T. H. nõukogu liikme tasuga on kostja netosissetulek ca 1800 eurot kuus. Kui varem kanti hagejatele makstav lapsetoetus kostja arvele, siis alates 2025. aasta aprillist on lapsetoetus kantud hagejate arvelduskontodele. Kostja isa, A. U.G, on abivajav ja ainsa lähedasena hoolitseb kostja tema abivajaduse rahuldamise eest kostja. Kostjal on oma isa suhtes ka seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kostja isa elab hooldekodus, millest pensionist puudu tuleva osa tasub kostja. Kostja ja tema isa ühisvarasse kuulub korter asukohaga XXXas, . Kostja omandas osa korterist oma ema surma järel. Korter kuulus kostja vanemate ühisvarasse ja kostja ning kostja isa olid ema pärijad. Isa ja kostja ühisvarasse kuuluva korteri kommunaalmakseid tasub kostja kuivõrd isal selleks raha puudub. Keskmiselt on igakuise kulu suuruseks 175,97 eurot. Sellele lisanduvad elektriarved ca 6 eurot kuus ja kodukindlustusmakse ca 8 eurot kuus. Kostja enda igakuiste vajalike ja möödapääsmatute kulude suuruseks ühes kuus on 1234 eurot, sh automaks 24 eurot, auto kindlustused 70 eurot, kulu kütusele 100 eurot kuus, üür ja kommunaalid ühe inimese kohta 182 eurot, isa hooldekodu tasu 50 eurot, isa hooldusvahendid (kreemid, vitamiinid, riided jms) 50 eurot, sideteenused 18 eurot, õpingud T. Ü. 130 eurot, kulu toidule 400 eurot, krediitkaardi intressid 70 eurot, ravimid 25 eurot, esmatarbekaubad (hügieen, tervishoid, kodukeemia jms) 140 eurot, riided jalanõud 50 eurot. On ilmselge, et hagejate nõude rahuldamine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ning seaks ohtu kostja enese ülalpidamise. Kostjale kuulub varana väikelaev, mis asub aga alates lahkuminekust hagejate isa valduses. Kostja toob välja, et hagejate isa sissetulek oluliselt, ca kuus korda, suurem kui kostja oma ning kostja leiab, et seda tuleb vanemate ülalpidamiskohustuse määramisel arvesse võtta ja kostja osa proportsionaalselt vähendada. Kostja on seisukohal, et igal juhul ei ole põhjendatud temalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, sest see paneks kostja äärmiselt keerulisse majanduslikku olukorda. Kostja leiab, et siinkohal tuleb arvesse võtta ka seda, et hagejate teise vanema sissetulekud on märkimisväärselt kõrgemad, kui seda on kostja sissetulekud. Samal ajal, kui hagejate isa on esitanud kostja vastu tagasiulatuva ja edasiulatuva elatise nõude, on ta näiteks viinud lapsed reisidele väga kaugetesse kohtadesse (kostjale teadaolevalt Jaapanisse, Filipiinidele). Neid asjaolusid arvestades on kostja hinnangul ilmselge, et kostjalt tagasiulatuvalt elatise nõudmine ei ole laste vajaduste rahuldamise eesmärgil.

4.2.PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu ülalpidamiskohustuse täitmist (elatist) ja seda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lõike 4 järgi lisandub indekseeritud baassummale iga aasta 1. aprillil kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõike 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõike 7 järgi vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes, v.a mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

4.3.Võttes arvesse vaidlustamata asjaolusid, sh seda, et enne 2025. aasta aprilli hagejad lapsetoetust ei saanud ja alates 2025. aasta aprillist makstakse neile lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, ja hagejad kostja juures ei viibi ning arvestades ka seda, et hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ning XXX a sai hageja I täisealiseks, siis kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud igakuine elatis hagejatele hagis nõutaval perioodil järgnevalt: Alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a: Hagejale I – 367,72 eurot ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) + 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)); Hagejale II – 312,56 eurot ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) + 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) = 367,72 eurot x 0,85 (vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähem); Alates 01.04.2025. a kuni XXX a (s.o hageja täisealiseks saamiseni): Hagejale I – 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)); Hagejale II – 256,48 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) = 301,74 eurot x 0,85 (vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähem)); Alates XXX a kuni 31.03.2026. a: Hagejale II – 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)); Alates 01.04.2026. a: Hagejale II: 318,62 eurot ((baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 2092* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)). Tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a on PKS § 101 alusel

4.4.Kostja tugineb hagile vastu väites muu hulgas sellele, et hagejate teine vanem on oma negatiivse mõjutustööga saavutanud olukorra, kus tänaseks kostjal lastega suhe puudub, hagejate teise vanema varaline seisund on oluliselt parem kui kostjal, kostja varaline seisund ei võimalda hagejatele nõutavas ulatuses elatist maksta ning kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja seaks ohtu kostja enese ülalpidamise. Kohus leiab, et neid kostja poolt välja toodud asjaolusid ei saa arvestada PKS § 102 lg 2 mõttes sellise mõjuva põhjusena, mis annaks alust mõista temalt elatist välja alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Riigikohus on ka leidnud (vt nt RKTKo 17.01.2018. a nr 2-16-135, p 16.2), et ainuüksi vanemate sissetulekute suur ebavõrdsus ei saa olla PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 27.10.2021. a nr 2-19-18082, p 13), et PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal esineks töövõimetus või muu asjaolu, mis takistaks tal sissetulekut teenida. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu seisukohti, siis ainuüksi see asjaolu, et kostja sissetulek on väike või hagejate teise vanema sissetulek või varaline seisund on kostja omast oluliselt suurem, ei anna alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatist alla seaduse alusel arvutatud summa. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel kohalduvad elatise

2-25-5075 väljamõistmise üldsätted, sh üldised sätted elatise vähendamise kohta alla miinimumsumma. Kohtu hinnangul ei saa ka kostja esitatud asjaolude põhjal järeldada, et tema varaline seisund ei võimalda või ei võimaldanud nõutaval perioodil tagasiulatuvalt aasta jooksul enne hagi esitamist hagejatele elatist seaduse alusel arvutatud summas maksta, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ise on esile toonud, et tal on olemas regulaarne sissetulek, ca 1676 eurot (neto) kuus. Kostja esitas tõendina enda pangakontode väljavõtted (dtl 265-269) sissetulekute kohta perioodil alates 01.04.2024. a kuni 01.09.2025. a. Nimetatud tõendist nähtub, et perioodil 01.04.2024. a kuni 01.09.2025. a laekus kostja kontole igakuiselt töötasu Tartu Linnavalitsusest ja V. T. H. SAlt, sh 2024. aastal maksis Tartu Linnavalitsus 9 kuu kohta töötasu keskmiselt 1998 eurot kuus ja 2025. aastal 8 kuu kohta keskmiselt 169,18 eurot ning V. T. H. SA maksis 2024. aastal töötasu 192 eurot kuus ja 2025. aastal 187,20 eurot kuus. Perioodil 01.04.2024. a kuni 31.12.2024. a olid kostjale makstavad töötasud kokku kuude lõikes keskmiselt 2190 eurot kuus ja perioodil 01.01.2025. a kuni 31.08.2025. a 1877 eurot. Kostja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et Tartu Linnavalitsus on maksnud kostjale lisaks igakuiselt (v.a juuli ja august) hüvitist volikogu töös osalemise eest keskmiselt 90 eurot kuus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on olemas ka ühisvarana korteriomand, mille välja üürimisest saab hageja lisatulu. Kostja on väitel on tema igakuised vältimatud püsikulud 1234 eurot, sh automaks 24 eurot, auto kindlustused 70 eurot, kulu kütusele 100 eurot kuus, üür ja kommunaalid ühe inimese kohta 182 eurot, isa hooldekodu tasu 50 eurot, isa hooldusvahendid (kreemid, vitamiinid, riided jms) 50 eurot, sideteenused 18 eurot, õpingud T. Ü. 130 eurot, kulu toidule 400 eurot, krediitkaardi intressid 70 eurot, ravimid 25 eurot, esmatarbekaubad (hügieen, tervishoid, kodukeemia jms) 140 eurot, riided jalanõud 50 eurot. Kohtu hinnangul ei saa pidada kõiki neid toodud ulatuses kostja vältimatuteks püsikuludeks ning arvestades ka kostja sissetulekute suurust, ei saa järeldada, et esineks PKS § 102 mõttes selline olukord, kus kostjatele miinimumelatise maksmisel saab kahjustada kostja enda tavaline ülalpidamine. Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolu, et ta peab maksma oma isa hooldekodu kulusid puudujäävas osas (50 eurot kuus), ei anna alust hagejatele makstavat elatist vähendada, sest tulenevalt PKS § 98 lg-st 1, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 03.06.2015. a nr 3-2-1-56-15, p 12), et kui vanemalt nõutakse elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas, siis saab eeldada, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole. Arvestades ka eelnimetatud Riigikohtu seisukohta, on kohus seisukohal, et kuna antud juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, siis ei ole alust määrata vanemate ülalpidamiskohustust PKS § 105 lg 3 teise lause kohaselt võrdeliselt kummagi sissetuleku ja varalise seisundiga ning tuleb lähtuda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole.