Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja ei ole hagejale elatist tasunud või tasub ebaregulaarselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.2026, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lapserikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr EEXXX AS-is SEB Pank selgitusega: „S. L. M. elatis“. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on sisuliselt maksevõimetu, täiendavad sissetulekud puuduvad. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime. Kostja on valmis tasuma vastavalt enda võimekusele. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot ja alates 01.04.2026 on baassummaks 295.86 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. II Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole

vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine seitsme-aastane tütar. Pooled ei ole esile toonud, et hageja ja kostja suhtleksid määras, mis mõjutaks elatise suurust. Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Küll on kostja on esile toonud, et ta on osaliselt töövõimetu. Selle tõendamiseks on kostja esitanud Eesti Töötukassa 25.08.2025 tõendi (dtl 20-23), mille kohaselt on tuvastatud kostja osaline töövõime ajavahemikul 29.07.2025-28.07.2030. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kuni 2025. aasta lõpuni tasus kostja hagejale elatist ja seda nii osalise töövõimetuse kui ka pikema haiguslehel viibimise ajal (vt nt dtl 24-25, dtl 33). Hageja vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt keeldus kostja 2026. aasta algusest elatist tasumast (vt dlt 31-32). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja vastuväiteid esitanud sellele, et kostja on hageja andmetel teinud täiendavat tööd Bolt Food kullerina ning tema majanduslik seisund on võimaldanud reisimist Gruusiasse (vt dtl 132-135). Seega puuduvad alused PKS § 101 lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks. Kostja soovib enda majanduslikku seisundit näidata halvemana, kui see tegelikult on. Eelneva alusel ei ole põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära ning põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. III Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et S. L. M. hagi M. M. on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja igakuise miinimumelatise alates 05.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja pool 1/3 lapserikka pere toetusest). Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks iga kuu kümnendaks kuupäevaks selle kandmise hageja seadusliku esindaja kontole nr EEXXX AS-is SEB Pank selgitusega: „S. L. M. elatis“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.